Ühiskond koosneb kodanikest ja mittekodanikest. Eesti kodanik on eesti kodakondsusega inimene. Eesti kodanikul ei tohi samal ajal olla ühegi teise riigi kodakondsust. Kodanikul on suuremad õigused riigis, aga ka kohustused riigi suhtes, mis on kahepoolsed. Kodanikuks saadakse: 1. Sünnitakse. Kui kumbki vanem on eesti kodakondsusega. Sellisel juhul ei saa kodakondsust ära võtta. 2. Eriliste teenete eest. Sport, majandus, kultuur jne. Aastas saab max 10 inimest selle kaudu kodanikuks. Ettepaneku kodanikuks saamiseks teeb valitsuse liiga. Kodakondsuse annab valitsus. Kodanikuks saamist põhjendatakse, mittesaamist ei põhjendata. Kogu eriliste teenete eest saadud kodanike info avalikustatakse riigiteatajas. 3. Naturalisatsiooni korras. Peab olema min 15 aastane. Sooritama eesti keele eksami, va juhul kui on lõpetatud eesti kool. Peab olema eestis elanud min 8 aastat, püsivalt 5 a. Peab soo...
elamistingimused ning ka toetada välismaal elavaid eestlasi. Eesti rahvuspoliitikasse kuuluvad ka mitte-eestlased. Eesti riik peab tähtsaks, et kõik Eestis elavad inimesed saaksid toetust. Selle tagajärjel on palju positiivseid külgi: Eesti ühiskond on tolerantsem, vähenenud on rahvusvahelised konfliktid ning kasvanud on mitte-eestlaste eesti keele oskus. Kuid on ka negatiivseid külgi: tööpuudus, rahvusvähemuste tõrjutus, eesti ja vene kogukondade eraldi tegutsemine, mittekodanikest elanike kasvav arv ning sotsiaalne tõrjutus, mis omakorda on tekitanud uusi probleeme. Tähelepanu tuleks pöörata ka välismaal elavatele eestlastele. On ju selge, et võõramaalasi ei kohelda kunagi nagu kaasmaalasi. Suur osa pagulastest on pidanud kannatama tagakiusamist, ümberrahvastamispoliitikat ning repressioone. Meie riik on kasutanud erinevaid võtteid, et saada uusi elanikke. Erakonnad on pakkunud variante, mis peaksid Eesti rahvaarvu iivet tõstma
eesõigused riigi valitsemises ja kõik otsused tehti rahvakoosolekul. Tolle aja demokraatia erines tänapäevasest, sest kodanikud said ise riigi valitsemises kaasa lüüa, tänapäeval rahvas valib endale esindajad, kes on võimul. Tundub küll hea valitsemisviis, kuid see on petlik, sest kodanike hulka kuulusid Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, nii et ülejäänud rahvas oma soove avaldada ei saanud. Seega arvan, et see ei olnud siiski kõigi jaoks hea, sest naised ja mittekodanikest mehed ei saanud oma arvamust avaldada. Plussideks loeksin veel selle, et rahvakoosolek toimus tihti, iga kümne päeva tagant, ja igaüks võis seal oma ettepanekuid esitada. Samuti selle, et vanematele kodanikele maksti palka, mis ei olnud tohutult suur, et tekiks suur ebavõrdsus, vaid piisav, et mehed saaksid ära elada ja tegeleda ka riigiasjadega. Kuid see, et riigiametnikud määrati liisu teel, minu arvates hea ei olnud- võis juhtuda see, et
teovõimetud isikud. Varanduslik piirang oli varem, kuna arvati, et rikas otsustaja omab suuremat vastutustunnet. Praegu peab saadik esitama igal aastal oma majanduslike huvide deklaratsiooni, saadiku vastutustunne on endiselt tähtis. Kodakondsuse piirang valimisõigus peab olema antud riigi ees kohustusi omaval, oma riigi huvisid arvestaval isikul. Kohaliku omavalitsuse valimistest võivad osa võtta Eestis ka mittekodanikest alalised elanikud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel ja osaleda ka hääletajana. Vanusepiirang kehtestab nii hääleõiguse ( aktiivse valimisõiguse) kui ka kandideerimisõiguse (passiivse valimisõiguse). 2. Valimistel on vaba konkurents. Konkurents ja õigus teha oma valik on avatud ühiskonna tunnus. Valimistel on inimesel vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste
sõdimisviisid. Sõda on muutunud nüüd juba neljamõõtmeliseks: merel, õhus, maismaal ning kübermaailmas. Samas, ajaloost on teada, et maailma võimsaim sõjavägi oma hiigelaegadel oli just Rooma sõjavägi. Rooma sõjavägi koosnes laias plaanis kolmest osast. Need kolm suuremat jaotust olid: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid ehk keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks abiväed (mittekodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Praetoorid loodi püsivaks üksuseks Augustuse poolt 27 eKr. Neid kutsuti cohors praetoria. Loodi üheksa 500-mehelist salka, millest kolme hoiti pealinnas. Ülejäänut kuut hoiti lähedal külades. Aastaks 23 eKr. oli kogu praetooride vägi üle viidud ühte suurde barakki Roomas. Sellega kaasnes praetooride suur mõjuvõim Roomas. Ihukaitsevägi elas üle mitmeid
(nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2.) puudus sõjaväeline väljaõpe ja/või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: * osaleda poliitikas * osaleda riigikaitses 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: * spartiaadid doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud ning
välismaalasi ja elanike koguarvust on siin enim Eesti kodakondsusega vene rahvusest inimesi- u 93 000 inimest.(KMA 2006:13;24) Eestis elab seega üsna suur protsent vene rahvusest inimesi, kes ei tunneta eestlust. René van der Lindeni ja Doudou Diene´i idee teostamisel väljastada lihtsamini kodakondsust (kusjuures Eesti süsteem on võrreldav teiste väikeriikide omaga) toimuks Eesti ühiskonnas loogiliselt järgmine tsenaarium: Kui kodakondsuse on saanud eelpool nimetatud 10% mittekodanikest, kes ei ole läbinud täies mahus kodakonduseksameid- ei oska eesti keelt ega seega saa aru kultuurist- on need inimesed sotsioloog Iris Pettai sõnul on palju kergemini manipuleeritavad kas või Venemaa propaganda mõjul (Henno 2007). Venemaa või mõni Eesti venemaaliselt häälestunud erakond kasutaks ära valimistel ebakindla massi, ning rohkete häälte tõttu pääseks Eestis võimule Venemaad soosiv partei. See oleks aga pikas perspektiivis Eesti iseseisvusele üsnagi ohtlik.
Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 327 ringkonda, 3828 kantonit ja 36561 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2,18 mln (1998), koos eeslinnadega 9,6 mln elanikku. Suuremad linnad: Lille 1,3 mln, Lyon 1,28 mln, Marseille 1,23 mln ( kõik koos eeslinnadega). Elanikkond: Prantsusmaal elas 29.12.99.a. seisuga 60,186 mln inimest (koos meretaguste departemangudega), neist 93,6 % olid Prantsuse kodanikud. Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad olid alzeerlased 1,14%, portugallased 1,09% ja marokolased 1,03%. Keskmine asustustihedus on 107 in/km². Linnaelanikkond moodustas rahvastikust 74%. Keskmine eluiga: 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln moslemid 3 mln
2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mittekodanikest (orjad, naised, välismaalased, mõnel pool ka käsitöölised ja rentnikud). Kodaniku õigustest olid nad ilma jäetud, sest: 1) neil puudus maaomand, 2) neil puudus sõjaline väljaõpe või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: 1) osaleda poliitikas, 2) osaleda riigikaitses. 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks:
Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 329 ringkonda, 3876 kantonit ja 36 565 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2 142 800 elanikku. Suuremad linnad Lille, Lyon, Marseille. 6 Elanikkond Prantsusmaal elab 2005. aastal 60,6 mln inimest. 1999.a. rahvaloenduse andmetel moodustasid välismaalased 7,4% rahvastikust. Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad on alzeerlased, portugallased ja marokolased (kõik üle 1% elanikkonnast). Keskmine asustustihedus on 108 in/km². Linnaelanikkond moodustab rahvastikust 74%. Ealine jaotus: · (19,8%) alla 15 a · (21,7%) 15-29 a · (22,4%) 30-44 a · (16,4%) 45-59 a · (13,6%) 60-74 a · (6,1%) 75+ a Keskmine eluiga on Prantsusmaal meestel 75 aastat ja naistel 83 aastat. Sündivus 1 000 elaniku kohta on 12,1 ja suremus 9,09. Rahvastiku keskmine vanus 2005.a
kaitseks ühe ühenduse eest teise ühenduse poole. Linnaõigus tunnistas küll kõigi kodanike (nii rikaste kui vaeste) õiguslikku võrdsust, kuid vaesed kodanikud hoiti linna juhtimisest reeglina eemal. Linnaõigus tunnistas erinevate ühenduste (tsunftide, gildide) individuaalseid õiguslikke reziime koos seal kehtestatud ebavõrdsusega. Linnaõigus sätestas mittekodanikest linnaelanike (aadlikud, vaimulikud, juudid, üliõpilased) ja nende ühenduste erinevad kohustused ja õigused Ilmalikkus Ilmalikkus on keskaegse linna oluline tunnus, mis on omane just läänelikule linnatraditsioonile. Erinevalt Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma linnadest ei kandnud keskaegsed linnad vastutust religiooni eest, linn kui tervik oli maine, ajaline nähtus mitte igavene ja püha. Tema ülesanne oli eelkõige vägivalla
lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.) Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab ,,(Rooma linna)kodanik". Aga mitte ainult kodanik juriidilises tähenduses, vaid avaramalt see tähendas eristumist barbaritest (e mittekodanikest) ja võõrrahva esindajatest. Lääne kultuuris kinnistusid mõisted kultuur ja tsivilisatsioon tänapäevale lähedases tähenduses alles 18 saj paiku. (vrdl ÕS tsivilisatsioon = ühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga) Tänapäevases kasutuses viitab termin tsivilisatsioon modernsele ühiskonnale või ühiskondade rühmale, millel on selgelt eristuv kirjutatud ajalugu ning ühised institutsioonid (religioossed, poliitilised, õiguslikud, majanduslikud, hariduslikud).
tööd (kirikute, linnuste, teede, sildade ehitamine; ühistööd/talgud kiriku ja mõisatööd). Vähehaaval teokohustus suurenes, 16 sajandi keskpaiku oli nädalategu mõisas juba üldine. Teoorjuse ja koormiste kasv olenes sellest, kuidas levis mõisate asutamine. 15 ja 16 sajandi vahetust on peetud teoorjuse hoogsama arengu alguseks. Linnakodanik Kuigi juhtiv positsioon Eesti linnades oli sakslaste käes, moodustasid linnade elanikkonnast (mittekodanikest, kes elasid väljaspool ringmüüri kaitsetutes eeslinnades) tähelepandava osa eestlased. Mida väiksem linn, seda suurem oli eestlaste osakaal. Tallinnas olid pooled elanikest eestlased ja Tartus kaks kolmandikku. Sakslasi oli Tallinnas 16 sajandi algupoolel üle kolmandiku, rootslasi kuuendik. Sakslased kuulusid enamasti jõukamasse keskklassi. Tallinnas on 1538 aastal umbes 8% eestlasi kuulunud keskklassi ja 92% alamklassi (ülemklass puudus). Linnaeestlased olidki ameti
rääkida üldise tahte kindlaksmääramises. Paraku on näiline võrdsus Rousseau süsteemis mõnevõrra eksitav. Rousseau kasutab kodanikest rääkides alati meessoo vormi. See pole keeleline juhus. Rousseau uskus, et naised on alamad olendid ning ta näib olevat lihtsalt eeldanud, et kodanikolemise eesõigust tuleks rakendada ainult meestele. Seega annab kodanike võrdsuse doktriinile küllaltki mõru maitse Rousseau eeldus, et valitseb loomulik ebavõrdsus kodanikest meeste ja mittekodanikest naiste vahel. Rousseau süsteemi nimetatud ebajärjekindlusele juhtis tähelepanu üks esimesi suuri naiste õiguste kaitsjaid Mary Wollstonecraft oma kirjutises Naiste õiguste põhjendamine, mis avaldati aastal 1792. Wollstonecraft väitis, et pole mingit alust naisi kodanikkonnast välja jätta. Kuid isegi temal oli oma pimetähn. Ta eeldab, et emantsipeerunud naiskodanikul on kodus naissoost teenijannad, kuid mõtet, et ka neil peaks olema
eripreetor, provintsides provintsi asehaldur. Kodanikeks said nad ____ aga ka nt teenete eest riigile. Varase vabariigi ajal olid kodanikud vaid Rooma linnriigis elavad inimesed. Kodanike õigused said I saj eKr kõik Itaalias elavad inimesed (Liitlassõja ajal 90-88 eKr). Provintsides andsid kodanike õigusi kohalikud Rooma asevalitsejad. Keisririigi ajajärgul 212pKr üks Rooma keiser Caracalla andis kodanike õigused kõigile Rooma aladel elavatele vabadele inimestele. Kodanikke eristas mittekodanikest ka riietus, üksnes kodanikud võisid kanda toogat. Kodaniku õigus tõi kaasa sõjaväe kohustuse, riigimaksud, õiguse hääletada rahvakoosolekul, õiguse olla valitud magistraatide hulka ja edasikaebamise õiguse kui kohus oli talle määranud karmi karistuse, õiguse sõlmida lepinguid ja abieluõiguse. Kodanikud kanti spetsiaalsesse nimistusse. Iga viie aasta tagant viidi läbi rahvaloendus (tsensus), mille põhjal koostati kodanike nimekiri, kuhu
nädalaga. Kui pikem töölt äraoleku periood on ette nähtud siseriikliku seadusandlusega, tuleb toetust maksta kogu töölt äraoleku perioodi jooksul. Toetusi tuleb maksta kogu juhtumi kestuse jooksul, ainult tööõnnetustoetusele võidakse kehtestada kolme päeva pikkune ooteperiood ja invaliidsustoetuse maksmine võib olla lõpetatud vanadustoetuse maksmise alustamisega ettenähtud pensioniea saabumisel. Muud sätted 1. Üldjuhul peavad mittekodanikest residentidel olema samad õigused kui asukohariigi elanikul. Kuid siin on ka erandid lubatavad: a) Kui toetusi makstakse täielikult või osaliselt avalikest fondidest, võidakse kehtestada erilised kvalifitseeritavad reeglid isikutele, kes on sündinud väljaspool vastava riigi territooriumi ja b) Kui toetusi makstakse sotsiaalkindlustuse süsteemidest, võivad teise riigi kodanike õigused olla allutatud vastavate riikide vaheliste
võimes liikuda ühest ühendusest teise, pöörduda kaitseks ühe ühenduse eest teise ühenduse poole. Linnaõigus tunnistas küll kõigi kodanike (nii rikaste kui vaeste) õiguslikku võrdsust, kuid vaesed kodanikud hoiti linna juhtimisest reeglina eemal. Linnaõigus tunnistas erinevate ühenduste (tsunftide, gildide) individuaalseid õiguslikke reziime koos seal kehtestatud ebavõrdsusega. Linnaõigus sätestas mittekodanikest linnaelanike (aadlikud, vaimulikud, juudid, üliõpilased) ja nende ühenduste erinevad kohustused ja õigused · Ilmalikkus Ilmalikkus on keskaegse linna oluline tunnus, mis on omane just läänelikule linnatraditsioonile. Erinevalt Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma linnadest ei kandnud keskaegsed linnad vastutust religiooni eest, linn kui tervik oli maine, ajaline nähtus mitte igavene ja püha
lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.) Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab ,,(Rooma linna)kodanik". Aga mitte ainult kodanik juriidilises tähenduses, vaid avaramalt see tähendas eristumist barbaritest (e mittekodanikest) ja võõrrahva esindajatest. Lääne kultuuris kinnistusid mõisted kultuur ja tsivilisatsioon tänapäevale lähedases tähenduses alles 18 saj paiku. (vrdl ÕS tsivilisatsioon = ühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga) Tänapäevases kasutuses viitab termin tsivilisatsioon modernsele ühiskonnale või ühiskondade rühmale, millel on selgelt eristuv kirjutatud ajalugu nin ühised institutsioonid (religioossed, poliitilised, õiguslikud, majanduslikud, hariduslikud).
annaabi.ee 
