Tribunal de grande instance de Strasbourg, tundes vajadust ühenduse õiguse teatud sätete tõlgendamise järele, otsustas mõlemad menetlused peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: ,,Kas Prantsusmaal 1. detsembri 1986. aasta määruse nr 86-1243 artikliga 32 kehtestatud ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keeld on kooskõlas ühisturu piires kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise ja vaba konkurentsi ning kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõtetega, mis on sätestatud 25. märtsi 1957. aasta EMÜ asutamislepingu ning eelkõige selle artiklitega 3 ja 7, kuna Prantsuse õigusaktid võivad konkurentsi moonutada: a) esiteks sellega, et nende alusel on karistatav vaid ostuhinnast madalama hinnaga edasimüük ja need jätavad keelu kohaldamisalast välja tootja, kes võib turul müüa omaenda toodetud, töödeldud või isegi väga vähe täiustatud toodet alla tootmishinna;
2 1. ÜLDINE GATS on ülemaailmne teenustega kauplemise kokkulepe. GATSi loomine oli üks ,,saavutustest" Uruguay läbirääkimiste voorus, mille tulemused jõustusid 1995 aasta jaanuaris. GATS oli mõledud täitma samu eesmärke nagu GATT: luua usaldusväärne süsteem rahvusvahelise kaubanduseeskirjadele; tagada aus ja õiglane kohtlemine kõigile osalejatele (mittediskrimineerimise põhitmõte); stimuleerides majandustegevust läbi poliitika ning edendades kaubandust ja arengut järkjärgulise liberaliseerimisega. Kõik liikmed on selle heaks kiitnud. [1] Kuigi teenused moodustavad praegu üle 60 protsendi maailma toodangust ja tööhõivest, esindavad nad enam kui 20 protsenti kogu kaubavahetusest (BOP alusel). Seda, pealtnäha tagasihoidlikku, osa ei tohiks siiski alahinnata. Paljusid teenuseid, mida on pikka aega peetud riiklikuks tegevuseks on muutunud
Tribunal de grande instance de Strasbourg, tundes vajadust ühenduse õiguse teatud sätete tõlgendamise järele, otsustas mõlemad menetlused peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: ,,Kas Prantsusmaal 1. detsembri 1986. aasta määruse nr 86-1243 artikliga 32 kehtestatud ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keeld on kooskõlas ühisturu piires kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise ja vaba konkurentsi ning kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõtetega, mis on sätestatud 25. märtsi 1957. aasta EMÜ asutamislepingu ning eelkõige selle artiklitega 3 ja 7, kuna Prantsuse õigusaktid võivad konkurentsi moonutada: a) esiteks sellega, et nende alusel on karistatav vaid ostuhinnast madalama hinnaga edasimüük ja need jätavad keelu kohaldamisalast välja tootja, kes võib turul müüa omaenda toodetud, töödeldud või isegi väga vähe täiustatud toodet alla tootmishinna;
majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust, austada Euroopa Liidu rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning rajada majandus- ja rahaliit, mille ühisrahaks on euro. ELi eesmärgid on hoida inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist. (Europa, EList lühidalt) Väärtused Euroopa Liidu väärtused on ühised liikmesriikidele ja nende ühiskondadele, kus austatakse kaasamise, sallivuse, õigluse, solidaarsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Nende väärtuste hulka kuuluvad inimväärikus, vabadus (liikumis-, isiku- ja teabevabadus ELi kodanikele), demokraatia, võrdõiguslikkus, õigusriigi põhimõte ning inimõigused. Need eesmärgid ja väärtused on ELi aluspõhimõtted, mis on sätestatud Lissaboni lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. (Europa, EList lühidalt) 8 Eesti ja EL lühiajalugu Aastal 1995 25
1.1. Solidaarsuspõhimõte Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada lepingu eesmärkide saavutamist. Ehk kohustus olla solidaarne ja aidata kaasa eesmärkide täitmisele. Ühendusele ei tohi vastu töötada. 1.2. Mittediskrimineerimise põhimõte Ilma, et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates isikute, tööjõu, kapitali ja teenuste vaba liikumist. 1.3.Subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte
Siseriiklik menetlusautonoomia- iga liikmesriigi enda otsustada menetlusnormid, millega EL õigust rakendatakse ja kohtuvaidlusi peetakse Rewe kaasus- kompensatsiooninõudmine kuna Saksamaa nõudis impordiinspektsiooni tasusid, mis EL õiguse vastased. Nõude esitamise tähtaeg aga oli möödas, aga kas on siiski õigus vaidlustada? Euroopa Kohtu vastus: iga liikmesriik ise otsustab normid, aga teatud piirid on. Peab olema tegelik võimalus neid õigusi kasutada (tähtajad). Ekvivalentsuse, mittediskrimineerimise põhimõte: rakendamise normid peavad olema vähemalt sama soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb. Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli samaväärne või isegi parem kui meessoost tööle soovija. Algselt hüvitati vaid bussipilet, naine leidis, et pole vanglale piisav karistus. Euroopa kohtu otsus: Sanktsioon peaks olema tegelik
Rewe kaasus- kompensatsiooninõudmine kuna Saksamaa nõudis impordiinspektsiooni tasusid, mis EL õiguse vastased. Nõude esitamise tähtaeg aga oli möödas, aga kas on siiski õigus vaidlustada? Euroopa Kohtu vastus: iga liikmesriik ise otsustab normid, aga teatud piirid on. Peab olema tegelik võimalus neid õigusi kasutada (tähtajad). Ekvivalentsuse, mittediskrimineerimise põhimõte: rakendamise normid peavad olema vähemalt sama soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb. Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli samaväärne või isegi parem kui meessoost tööle soovija. Algselt hüvitati vaid bussipilet,
kui on siis teisest riigist pensioni saamiseks seda ise sealt riigist taodelda. (Infopankki) Mõned riigid vähendavad pensioni suurust juhul kui pensionit makstakse nende riikide rahvusest inimesele või residendile, kellega puudub kahepoolne sotsiaalkindlustuse kokkulepe ja kes elavad väljaspool seda riiki kus nad töötasid. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamus riikidevahelise vastastikuse kokkuleppe lepinguid sisaldavad mittediskrimineerimise punkti. 4 Sellise kokkuleppe sõlminud riikide kodanikke koheldakse tänu sellele kokkuleppele võrdselt vastavalt riigi, milles nad töötasid, seadustele. See on mõlema riigi huvides, et ka nende kodanikke välismaal hästi koheldaks. (Holzmann et al 2005) Kui teisest rahvusest töötaja lahkub enne pensioniga Soome riigist, siis makstakse talle
GATT arutas riikide erinevat majandustaset. Muutus oluliseks, kui tulid arengumaad. Vaesematele riikidele kehtestati leebemad kohustused. 3) Stand still ehk kui on otsustatud vähendada piiranguid, siis ei tohi enam GATTi liige piiranguid tõsta. Kui põhjendab, et peab raske olukorra leevendamiseks, siis peab see liige saama nõusoleku, iseseisvalt tõsta ei tohi. 4) Kõik kaubanduslikud probleemid tuleb lahendada läbirääkimiste teel ,,mittediskrimineerimise põhimõte". 5) Antidumping- kuntslikult madaldatud hind. Eesmärk konkurentsis paremini läbi müüa, kasutatakse dumpingu hinda. Aga GATT dumpingu keelas, seepärast ,,antidumping". 3 Esimesed 5 GATTi vooru tõid kaasa tolli alandamise 35%. 6voor: Kennedy round (50 liiget) 1962-1967. Iga järgmise roundiga läheb round pikemaks, liikmete arv kasvab ning teemade ring laieneb. 1972 EEC- Euroopa majandusühendus
peaksid aitama kaasa kolmanda maailma arengule. Tegelikult rikastel riikidel ei ole kohustust aidata vaeseid riike. See on soovunelm, mis on solidaarsusõigustes kirjas. · Rõhutab ja loetleb inimeste kohustusi, mis on mõneti ebatavaline, teised konventsioonid ei loetle üksikisiku kohustusi. Iseloomulikud nüansid · Harta tagab nt õiguse omandile, õigused tööle ja saada võrdse töö eest võrdset tasu. Lisaks kehtestab üldise mittediskrimineerimise keelu, kaitseb õigust ausale kohtupidamisele, õigust haridusele näeb ette mõtte-, usu-, teabevabaduse jne. · Harta kehtestab inimõigused ja rahvaste õigused ning üksikisiku kohustused oma perekonna ja ühiskonna riigi ja muude õiguslikult tunnustatud ühenduste ning rahvusvahelise üldsuse ees. · Art 28-29. Artikkel 29 loetleb konkreetsed kohustused, mida tuleb täita. Nt üksikisiku kohustus on,
valimistel . See toob Euroopa Liidu kodanikele lähemale. Euroopa Liidu kodakondsus on sätestatud Maastrichti lepingus, mis sätestab: ,,Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust". III. Põhiõigused 1999. aastal jõustunud Amsterdami lepinguga tugevdati põhiõiguste mõistet. Võeti kasutusele hagi algatamise menetlus kodanike põhiõigusi rikkunud ELi liikmesriigi vastu. Samuti laiendati mittediskrimineerimise põhimõtet, nii et see hõlmab mitte ainult kodakondsust, vaid ka sugu, rassi, usulisi tõekspidamisi, vanust ja seksuaalset sättumust. Amsterdami lepinguga täiustati ELi läbipaistvuspoliitikat ja parandati kodanike juurdepääsu Euroopa institutsioonide ametlikele dokumentidele. Euroopa Liidu pühendumist kodanike õiguste kaitsele kinnitati Nice's 2000. aasta detsembris Euroopa Liidu põhiõiguste harta piduliku väljakuulutamisega. Harta koostas liikmesriikide
lubatavaid erandeid. Sellised erandeid on Euroopa Kohus vastuvõetavaks pidanud siiski vaid mõne kohtuasja puhul. 4.6. Kontrollnimekiri 21 22 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted ELi õiguse üldised põhimõtted · Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3: lojaalsuskohustus · ELi toimimise lepingu artikkel 18: mittediskrimineerimise põhimõte Kaupade vaba liikumine · ELi toimimise lepingu artikkel 30: tollimaksude ja samaväärse mõjuga maksude keeld · ELi toimimise lepingu artikkel 34: impordipiirangute keeld · ELi toimimise lepingu artikkel 35: ekspordipiirangute keeld · ELi toimimise lepingu artikkel 36: impordi- ja ekspordipiirangute keelamist käsitlevad erandid · ELi toimimise lepingu artikkel 110: kaupadele diskrimineerivate maksude ja tasude kehtestamise keeld Teenuste vaba liikumine
32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks. Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele
32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) 10 Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks.
32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks. Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele
32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks. Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele
õigusest 32. Solidaarsuskohustus · Liikmesriigis võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33. Mittediskrimineerimise põhimõte · Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. · Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele ka kapitali ja teenuste
!!) ja põhiülesanded lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid Komisjon kitsamas tähenduses koosneb 20 liikmest, hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva keda nimetatakse volinikeks (commissioner). Art lepingu eesmärkide saavutamist 213(1) kohaselt on igal liikmesriigil komisjonis 33. Mittediskrimineerimise põhimõte Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) vähemalt üks ja maksimaalselt kaks esindajat. Praktikas Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete tähendab see seda, et viiel suuremal liikmesriigil kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia ja igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel
Inimesed peavad läbi elama mitmeid sotsiaalseid protsesse, et muuta enda suhtumist soorollidest, kodutööde jaotusest jne. Eestlaste suhtumine on küllaltki stereotüüpne 29 naiste ja meeste õigustest. Tüüpiliseks asjaoluks tuuakse, et soorollid on pannud paika bioloogiline seisund. Võrdõiguslikkust defineeritakse sageli kui mittediskrimineerimise põhilistest inimõigustest. Demokraatlikud süsteemid üritavad kehtestada võrdseid võimalusi kõigile inimestele (olenemata soost) erinevates elusfäärides. Seaduse eesmärk ei ole luua uut väärtushinnangute süsteemi, vaid reguleerida antud probleemset ala. Eesti näide on seetõttu huvitav, kuna seaduseelnõu tekitab küsimusi väärtushinnangute süsteemist, mitte reguleerimisalast. Teiseks ühiskond ei ole endale teinud selgeks
annaabi.ee 
