On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale kõike, mida süda ihkab, isegi sõpru, kuid see ei tee veel inimest õnnelikuks, sest ostetud sõpru ja südamesõpru ei anna üksteisega võrrelda. Elus on
Õnne leidmiseks peame alustama iseendast, sest nagu ütleb üks populaarne eesti vanasõna "Iga inimene on oma õnne sepp," vihjates vanade eestlaste pragmaatilisele (või ehk isegi protestantlikule) maailmavaatele, et ühte ja ainsat õnnevalemit pole olemas ning et see, kas ja kuidas saada õnnelikuks, on iga inimese enda kätes. Aga, mis teeb meid, siis õnnelikuks? Kas materiaalsed väärtused või mitte materiaalsed. Kuigi mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Mõned leiavad, et kui neil on palju raha, siis see raha teebki nad õnnelikuks. Seega, hakkavadki nad tööd rabama, et aga rohkem raha kokku kraapida, paremaid töökohti saada ja "edukamaks" saada. Nad ei hooli eriti kellestki, saavad paar last, kellele
Mis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevat, õnn ei ole mingi asi, vaid tunne. Mõned arvavad, et õnn on see, kui oled rikas, teised on õnnelikud, kui neil on piisavalt raha, et pere ära toita. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised aga on õnnelikud, kui koolis läheb hästi. Minu jaoks on õnn rahulolu iseenda ja lähedastega. Maailmas on tohutult palju erinevaid inimesi, kuid kas on ka inimesi, keda teevad samad asjad õnnelikuks? Mina arvan, et armastus teeb inimesed õnnelikuks ja annab elule
Mis on õnn? Igaüks tõlgendab õnne omamoodi. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad kiirloteriipiletiga miljon krooni. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega ning veedavad aega koos perega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev ,,suu magusaks" teha, kindlasti on keegi ka õnnelik selle üle, kui hommikul avastab, et pani kella valeks ajaks tirisema ja seetõttu saab kauem magada. See tähendab, et igaüks näeb õnne erinevalt ning igale inimesele ei ole õnn sama tähendusega.
Ikka mõtleb ta välja midagi põnevat või tahab, et keegi temaga midagi koos teeks. Rõõm tekib protsessis endas, see on põnev ja haarav. Aeg nagu peatuks, on vaid üks kulgemine. Täiskasvanud, endalegi teadmata, suudavad rõõmu kulgemise katkestada: "Ära tee nii! Kes siis nii teeb? Tule kohe ära!" Jne. Toosama väike laps täiskasvanuna mõtleb ja kahtleb oma valikutes ja pealehakkamistes: "Kas see on ikka õige? Äkki on see vale. Teised ju nii ei tee. Mida teised arvavad? Ah, ma parem ei üritagi sellega tegemist teha." Igaühel on siin elus oma tee käia. See ongi saatuseraamatu mõte. On vaja kuulata oma südamehäält. Kui me midagi teeme või otsustame, siis on vaja jälgida oma sisemust. Kas on hea olla, kas hing on rahul? Kui ei, siis oleme teelt kõrvale kaldunud. On vaja teha uued valikud või püüda muuta mõtlemist olemasolevast. Meie emotsioonid on nagu navigatsiooniseade, mis annab infot õigel teel püsimise kohta.
siis sellega juba õnnelikud olla. Nii nagu Sokratese vestluskaaslased, ei pane me tähelegi, et me vaikimisi eeldame endas selle teadmise olemasolu, mis oskab rikkust, ilu, tervist ja soosingut õigesti ära kasutada. Õnneks on vaja tarkustMis teadmine see niisugune on? Miks me eeldame, et meis on see teadmine olemas? Kui sotsioloogiliselt uurida rikkaid, terveid, ilusaid ja soositud inimesi, siis tuleb välja, et nad ei ole sugugi alati õnnelikud. Ometigi tahavad kõik ülejäänud kas või üleinimlike jõupingutuste hinnaga nendesarnaseks saada. Platon kutsub sellist teadmist, mida õnne jaoks vaja on, tarkuseks. Ta läheb isegi nii kaugele, et ütleb: kui see tarkus on olemas, siis pole raha, tervist, ilu ja soosingut enam vajagi. Tark saab õnnelikuks ka ilma nendeta, samal ajal kui nende asjade omanik ilma tarkuseta õnnelikuks ei saa. Stoikud viivad selle idee oma loogilise lõpuni, väites, et välistel oludel ei
Paljud Ameerika uurijad on seisukohal, et enamik maailma inimesi on küllalt õnnelikud, hoolimata sellest, milline on nende sissetulek ja materiaalne olukord. Näiteks Ed Diener koos kolleegidega on läbi viinud uurimusi mitmes maailmanurgas, alates inuittidest Gröönimaal ning lõpetades Ameerika kõige jõukamate inimestega. Tulemused näitavad, et need, kes kuuluvad ajakirja Forbes edetabeli kohaselt Ameerika 400 rikkama inimese hulka, pole sugugi õnnelikumad kui traditsioonilise eluviisiga masai karjapidajad Keenias (Õnne valem 2008). Seega, ei peitu õnn ainult rahas, kuid on ka leitud, et materiaalne olukord aitab kaasa õnnelikkusele ning selle saavutamisele. Nii filosoofid kui lihtinimesed on pidanud ka õnneks üksnes oma ihade ja soovide täitumist. Hedonism toetas ihade igakülgset rahuldamist, elu nautimist, millega kaasnes õnne tunne. Arutleda tuleb vaid, millistele naudingutele järgi anda ja milliseid väärtustada
Seega mõni inimene võib uskuda, et teda teevad õnnelikuks ainult raha ja rikkus, teisi teevad õnnelikuks lähedastega koos olemine. Osad leiavad, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on selle poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. Sest, kui sul on võimalus viia oma unistus ellu, siis see teebki sind õnnelikuks. Paljud inimesed arvavad, et nad ei väärigi õnne, kuigi mina arvan, et poleks õiglane mitte tunda ennast õnnelikuna, kui ollakse suuteline nii palju kannatama. Arvan, et peaksime olema juba selle üle õnnelikud, kui ärkame hommikul ülesse, tervena, alustades uut päeva. Mõned lähevad ise oma õnne otsima, kuhugi kaugemale. Millegipärast on selliseid inimesi nii palju, kes arvavad, et kusagil kaugemal on parem. Tõesti, nõustun sellega, et mõned leiavadki kaugemalt oma õnne, aga neid on
IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Kas sulle on vahel tundunud, et sa ei pääsegi enam talle lähemale, et sa saadki teda ainult kaugelt vaadata? Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Igatsen sind, sinu pilku, sinu imearmsat naeratust, su naerukaja, sinu häält, sinu hellust, sinu pikki pikki suudlusi. Lihtsalt, ma igatsen sind. Igatsus on see, mis mind jõuetuks teeb... Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni
...jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
võimalikest maailmadest. (Ilma viirusteta poleks võibolla ka meid. Jumal, kes lõi Suure Paugu ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid? Jah, ta peaks suutma luua nii raske kivi, sest ta suudab üle astuda loogikareeglitest.
265. Tagaselja siunatakse inimesi puhtast viisakusest: juuresolijatest ju ei räägita! 266. Inimest, keda õpid lähemalt tundma, hakkad austama, sest leiad temas palju oma enese puudusi. 267. Kõiki inimesi tundes ei pruugi me veel ühtegi tunda... 268. Inimene ei andesta iialgi sellele, kellele ta ise ülekohut on teinud. 269. Kõige närusem näriline on inimene: talle ei ole püha isegi oma liigikaaslase kõri! 270. Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. 271. Andesta, kui seda sult palutakse, sest andestus on parem kui kättemaks! 272. Paljusid inimesi aitame ja toetame juba sellega, et jätame avaldamata oma arvamuse ja otsuse nende tegude kohta,mis meile ei meeldi! 273. Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. 274. Vanal tutvusel on sügavad juured. 275. Olgem ettevaatlikud: palju lubades võite kaotada vähenõudlikugi sõbra. 276. Aferistile muutuvad sõbrad trepiastmeiks.
Vaba on see, kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest, üheainsa nimel. Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud. See, mida sa ei oska, ei tohiks takistada sind tegemast seda, mida sa oskad. Ka parimad meist peavad mõnikord oma sõnu sööma. Parem on vaikida, kui öelda halvas tujus tõtt. Hinnangutega on nagu kelladega - kunagi ei klapi nad täpselt ning siiski usub igaüks oma. Tülid ei kestaks kaua, kui süüdi oleks ainult üks pool. Armastus on see, kui tunned end miljonäristki rikkamana. Kui tõde on raske öelda siis vaiki, aga ära valeta! Olge oma laste vastu kenad, nemad valivad teile vanadekodu. Kortsud näitavad ainult seda, kus on olnud naeratus. Katkise köie võib kinni siduda, aga sõlm jääb paistma! Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. Kui teed sõbrale teene - unusta see, kui sõber teeb sulle - pea see meeles. Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu.
seab selle alamaks, kui mõistus (nous) ja loomus (physis),mille toimimises on olemas eesmärk (telos). Tõsi on see, et päris õnnelik ei ole inimene kes on inetu või kelle eluolu on väga halb. Kui keegi peab oma elu üksi elama, näiteks lastetuse puhul. Hullem on muidugi,kui on halvad sõbrad või lapsed ning surevad alati need, kes on head ja armastatud. Siinkohal olen täiesti nõus, et õnne nägemus on erinev ja päris õnnelikkus on suhteliselt lai mõiste. Aristoteles tahab siinkohal rõhutada, et inimesepoolse aktiivsusega on võimalik oma tegevusega õnne saavutada. Õnn aga paistab olevat ülimalt jumalik isegi siis,kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud loomutäiuse, teatud õppimise või treenimisega. Kindlasti on võimalik eesmärke saavutada õppimise läbi, selleks peavad olema nii füüsilised, kui vaimsed eeldused. Kõike ei saa muidugi jätta juhuse hooleks. Kuigi vahest võib tunduda, et
Kuidas aitab filosoofia saavutada head(„õiged“) elu? Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega,
Haridus on väärtushinnangute, mitte faktide omandamine. Meile kõigile on antud üksainus elu...meie enda oma. Ilma kireta pole saavutatud midagi suurt. Sa ei saa ohjata tuult, aga võid suunata purjeid. Ära mine piki sissetallatud radu, mine sinna, kuhu veel rada ei lähe ja tallu see ise sisse. Kõik algab unistusest. Mida rohkem armastad, mida rohkem huvi tunned, mida rohkem naudid seda rohkem sulle jääb, kui midagi juhtub. Mingu hetk või pool elu tõelised sõbrad kohtuvad ikka kunagi uuesti. Ole endas kindel. Kui süütad tõrviku, et näidata kellelegi teisele teed, siis heidad valgust ka oma rajale. Lõpp on lihtsalt uus algus. Täiuslikkus pole saavutus, vaid mõtteviis.
*Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust *Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult *Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust *Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem *Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased meile ligi ei pääseks! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant... *Sõprus on tihti selleks, et peita armastust seal, kus see on võimatu... *Ükski sõna ei väljenda nii palju armastust, kui seda teevad silmad! *Sõprus võib lõppeda armastusega, kuid armastus ei lõpe kunagi sõprusega *Vihkamine on õilis tunne selle taga on armastus!
230) Muusika on kui elu, mis on täis värve, kurbust, rõõmu, nuttu, naeru, sõprust. 231) Muusika on kui energiavool, mis täidab su keha. Teeb sind rõõmsaks. Paneb su naeratama. 232) Kallista, sest sa ei tea iial, millal võib olla su viimane. 233) Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. 234) Õnn on see, kui sul on vähemalt üks inimene, kellele võid 100% kindel olla. 235) Õnn ei ole eesmärk, õnn on eluviis. 236) Õnnes peitub armastus. 237) Õnn on see, kui tunned end vajalikuna. 238) Õnn on teisi aidata, teisi õnnelikuks teha. 239) Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob.. 240) Tõelised õnnelikud on vaid need inimesed, kellel on võime teha teisi õnnelikuks. 241) Õnn on nagu liblikas, mida taga ajades kunagi kätte ei saa, kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde! 242) Kui arvad, et õnne ei saa osta, siis shoppad lihtsalt vales kohas 243) Kuldkala on ainuke elusolend, kes suudab korraga näha nii infrapuna- kui ka
Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta ju igapäevaselt võõrastega suhltemisega, püüdes nendega filosoofilist juttu arendada. Üks väepealik oli öelnud: ,,...Kui keegi iganes Sokratesega lähedalt kokku puutub ja temaga koos viibides arutleb, läheb paratamatult nii, et ka sel juhul, kui ta esmalt hoopis mingi muu asja arutamisega alustas, ei saa ta Sokratese poolt kõneluse käigus segadusse aetuna lõpetada enne, kui hakkab aru andma iseenda kohta: sellest, mismoodi ta elab praegu ja mismoodi on ta elanud oma eelnenud elu. Ja kui ta juba on peale hakanud, ei jäta Sokrates teda enne rahule, kui on kõik hästi ja ilusti järele katsunud."
(F. Nietzsche) Täissöönul pole isu ja nälginul toitu ning hädas on mõlemad. (A. H. Tammsaare) Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius) Mida sul ei ole, seda ajad sa igavesti taga, unustades selle, mis sul on. (W. Shakespeare) Armastage ennast ja teil algab romaan, mis kestab elu lõpuni! (O. Wilde) Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna) Originaalsus ei seisne selles, et öeldakse seda, mida keegi teine pole öelnud, vaid selles, et öeldakse seda, mida mõeldakse. (J. Stephens) Peaaegu iga inimene teab, kuidas raha teenida, kuid mitte ükski miljonist ei tea, kuidas raha kulutada. (H. D. Thoreau) Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga aega osta ei saa. (E. Young) Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. (V. Hugo) Kõige rikkam on see inimene, kelle lõbud on kõige odavamad. (H. D. Thoreau)
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi..
Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda
Selliste ,,laste" eest püstitatakse templeid, lihaste laste eest aga mitte kunagi. Kes sellele asjale õiget rada pidi läheneda tahab, peab noorusest alates püüdlema ilusate kehade poole: algul ühe poole ja kui ta taipab, et kõigi kehade ilu ei ole üks ja sama, siis hakkab ta armastama kõiki ilusaid kehi ja kirg ühe suhtes jaheneb. Seejärel peab ta hakkama hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks ning õppima nägema teadmiste ilu. Selleni jõudnud, peab ta sünnitama palju üllaid kõnesid ja mõtisklusi ning hakkama mõistma ilu kui ideed ennast, siis on ta jõudnud eesmärgini. Ilu eksisteerib igavesti, ta ei teki ega hävi, ei suurene ega kahane. Ilu ei ilmu targale inimesele mitte kõne või teadusena, vaid iseendana, alati endaga ühetaolisena. ,,Pidusöögi" moraal Sokrates: armastav olend saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast; Alkibiades: individuaalsel armastusel on eriline väärtus. Neid kahte korraga ei saa!
Sellest ajendatuna püüdsin uurida valitud inimgruppide hinnanguid. Uurimuse tulemused ei pruugi anda täielikku pilti antud valdkonnast, mis nõuaks pikemaajalist ning põhjalikumat uurimistööd. 3 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli analüüsida õpilaste väärtushinnanguid. Uurimistöö teema pakkus mulle huvi, nimelt huvitas mind, mida tänapäeva noored arvavad üldisemalt koolist, õppimisest, sõpradest, rahast, ajateenimisest ning elamisest väljaspool Eestit. Kooli ja õppimise kontekstis huvitusin hariduse olulisusest. Sõprade teemal soovisin välja selgitada nende tegelikku tähendust, on nad vahendid või eesmärk iseenesest. Assotsiatsioonid raha teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist. Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
südamesse, tema hinge, kuna seal võib tavaliselt vastus end peita. Enesetapjate nimekirja võib lisanduda ka neid, kellel on elu mõte olemas. Neil on käsil mingi projekt või idee, neil on olemas kindel tegevusplaan, mis on nende elust tähtsaim. Kui nad saavutavad selle, siis nad tapavad endid, kuna neil ei ole enam midagi tähtsat, mis neid elus hoiaks. Absurdi müürid. Absurd on kõikjal meie ümber. Kõik, mis me teeme, kõik, mida me mõtleme, kõik, millest me unistame. Kõike seda võime me absurdiks nimetada. Absurdi mõistmine on nagu iseenda tundma õppimine. See on teekond tõelise mina juurde, teekond, kus me maalime ise enda tõelise mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike? Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma.
tegutsemisalustele, siis pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Ta annab au Jumala kõikvõimsusele. Kui Jumal poleks moraali allikas, tunduks ta justnagu vähem suveräänne või meie elus vähem vajalik. Autonoomia tees eitab JKT teese: eetika on autonoomne ja isegi Jumal peab alluma matemaatika seadustele. JKT näib muutvat ülearuseks "headuse" omistamise Jumalale. Kui me ütleme "Jumal on hea", mõtleme, et omistame Jumalale mingi omaduse. Aga kui hea tähendab lihtsalt "see, mida Jumal käsib või tahab", ei omista me Jumalale mingit omadust. Moraal muutub siin meelevaldseks. Sokrates küsib vagalt Euthyphronilt: "Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea? Kui aktsepteerime jumaliku käsu teooria kontseptsiooni heast ja halvast (hea on see, mida Jumal käsib), siis satume raskustesse.
Maybe, it's time to let go... Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Kui saaks, annaks armastusele oma telefoni numbri. Tüdrukud lepivad kõigega, sest ei julge öelda ei, kuna arvavad et teevad haiget. Et saada vanaks ja targaks, tuleb enne olla noor ja loll. Me mõtleme harva sellele, mis meil olemas on. Alatasa aga sellele mis meil puudu on.. Ära muretse vanade probleemide pärast, varsti tuleb nagunii uusi. Parem kahetseda seda, mida oled teinud, kui seda, mida oled tegemata jätnud
Mäleta mind kui tüdrukut kes alati naeris , Kuid harva oli õnnelik ... Halva tuju eesmärk ongi sind mõtlema panna , sellest millest peaksid hoiduma . Minulgi on vahel valus, kui peitma pean pisaraid. SÕPRUS ! Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada kell 4 hommikul. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. Inglid on olemas , aga vahel pole neil tiibu ja me kutsume neid sõpradeks Me kanname oma sõpru südames ja nad ei ole kordagi öelnud, et neil on seal kitsas. Sõpruse ja armastuse tuum on selles, et tahame osa saada ka sõbra kannatustest, mitte üksnes tema rõõmudest. Mul võib olla vähe sõpru , aga tean , et nad on tõelised . Sõbrad on nagu tähed. Sa ei pruugi neid tihtilugu näha,kuid tead, et nad on ikka ja alati olemas. Olgem ettevaatlikud: palju lubades võite kaotada ka kõige vähenõudlikumagi sõbra !! Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal.
bioloogia ja keemia. NÄITEKS: Romaani "Rohtaed" peategelane Juulius töötas õpetajana. Ometi polnud ta õpetajatööd alustades kuigi silmapaistev ega suutnud õpilaste silmi särama panna. Nagu tegelase mõtetest selgub, tundis ta ka ise, et pole selleks tööks sobilik, kuid ei kujutand end ka midagi muud tegemast. Mida rohkem hakkas mees ametit hindama, seda enam muutas ka õpilaste suhtumine. Seega peab õpetaja õpetama kirega, et sütitada ka õpilastes huvi õppimise vastu. Õnn ja õnnelikkus Vana-Kreeka filosoof Platon (400 eKr) Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte
Ma ei pruugi olla uhke mõningate asjade üle, mida ma olen teinud varem, kuid ma olen uhke selle üle, kes ma olen täna. Ma ei ole täiuslik, kuid muutma mind ei pea. Võtke mind sellisena nagu ma olen või vaadake, kui jalutan ära. Külmunud süda ei tähenda viha. See on periood, kus sa oled saanud üle kõigest, sa ei taha midagi enam tagasi, ei taha kedagi tagasi. On need, kes on. Ja nende jaoks jääb süda alati soojaks ja hoolivaks. Külmununa tunned, et ei taha lasta kedagi endale ligi. Ei taha lihtsalt jälle usaldada ja pettuda. Kuid ükskord tuleb see päev, kui meie juurde tullakse ja ollakse meie kõrval. Lihtsalt igal sammul ollakse meiega. Võibolla see aitab? Ehk. Ma oskan naeratada,ma oskan nutta,ma oskan hinnata seda mis mul on ja seda kes mul on,ma oskan hinnata sõpruse tähendust ja oskan hinnata elu.Sellepärast ma naudin igathetke oma elust ja ei virise aegade üle mis kunagi olid vaid lähen eluga edasi..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
