Minu tulevane elukutse (4)

Minu tulevane elukutse
Elukutse valik on ühe noore ja kogenematu inimese jaoks üks olulisemaid otsuseid, mis tuleb teha ideaal plaanis enne kooli lõppu või enne eksamite valikut. Küsite, et miks enne eksamite valikuid ? See just seetõttu, et mõni eriala vajab kooli sisseastumiseks just seda eksamit mida te ei teinud. Sellest hetkest võivad paljud oma unistuste plaanid maha matta. Leian, et on oluline teada oma tulevast suunda vähemalt peaks olema ettekujutus kes millises töö keskkonnas ennast ette kujutab. Ette planeerimine on kindalasti üheks edu saladuseks. Teades eesmärke, kuhu poole püüelda saavutame me vähemalt üle poole rohkem kui need kes juhindusid hetke emotsioonidest. Seda mitte ainult eriala valikut tehes vaid ka edasises elus, pühendumine oma erialale aitab meil seada ennast õigele lainele ja tänu sellele suudame olla konkurentsi võimelised omal alal. Muidugi kehtib see ainult nende inimeste ja valikute puhul, kes on ennist iseennast analüüsinud ja selgeks teinud, et kas see on see mida ma kogu oma ülejäänud elu teen rõõmuga. Leida koht kuhu ma hommikuti lähen täis indu ja tahtmist tööd teha, vot see on peamine!
Ka mina olen enda kallal kõvasti vaeva näinud, et leida eneses see, mis mulle tõesti meeldiks.
Lapsena oli mul juba kaks väikest salasoovi, mis mul peas kõlkusid ja igakord unistades endast, kui täiskasvanust nägin, et olin edukas just nendel kahel alal. Tänaseks päevaks on minu pähe kõlkuma jäänud vaid üks salasoov neist. Tegelikult olen selle ülegi õnnelik, et kaalun õppima minna midagi mis mul pisemana juba peas domineeris. Olen kaalunud ka teisi võimalusi aga jäin oma teooria juurde, et ju peab mu sisemuses midagi ikkagi viitama minu tuleviku isiksusele ja sellele milline inimene tänu argipäeva tööle välja kujuneb.
Nii siis kaua ma keerutan ümber tulise pudru, asun parem asja kallale. Üheks minu suureks ja roosaks unistuseks olin siis mina kui ilusalongi pidaja. Loomulikult tahtsin ka ise juuksuri ja kosmeetiku ameti omandada ja muu mis ilusalongi pidajal kui ka töötajal vaja läheks.Soovisin olla selline mitmekülgne ja funktsionaalne naine, kelle prioriteediks oleks päevast päeva tegeleda ilu saavutamisega ja selle püsima jäämisega. See oleks isegi päris huvitav teekond olnud oma ilusalongini. Kogu see haridustee läbikäimine, kapitali leidmine, praktiseerimine ja äriideele alustala panemine . See poleks sugugi kergeks osutunud, pigem raskeks ja suurt pingutust ja vaeva nõudvaks.
Vanusega laskusin reaalsusse tagasi ja sain aru, et see soov kujunes pigem välja sellest, et mulle meeldis ennast jubedalt meikida, soengusse sättida ja juukseid värvida. Hiljem leidsingi eneses selle osa mis üritas mulle selgeks teha minu tegelikku olemuse. Igastahes ei olnud see nii pealiskaudne . See oli midagi sügavast hinge soppist, mis sosistas mulle, et sinust võiks saada psühholoog. Ometigi leidsin midagi sellist, millest osaga ma tegelen juba iga päeva elus. Te küsite mis see on? See on tahtmine teha eelkõige endaga tööd ja arendada ennast, suuta olla enese puhul kriitiline ja samas ka analüüsiv. Töö enesega on igaühe jaoks meist kõige olulisem, tuleb õppida tundma oma halbu ja häid külgi ning ärme unusta nõrkusi.Enda jaoks aega leides avastasin, et oleks perspektiivikas siseneda erinevate inimeste vaimu maailma, näha elu läbi nende prillide ja ka neid mõista.
Tee selle teadmiseni, et lähen psühholoogiat õppima oli minuni käänuline ja kivine. Pidin kaaluma ka teisi võimalusi. Kujutlema ennast kellegina kelleks ma ehk kunagi ei pruugi saada aga nagu näha oli see vajalik. Sest enamjaolt ma ei kahtle enam, et ehk ikka peaks majanduse poole hoima või et need riigiteadused ka päris huvitavad paistavad olevat. Olen üritanud ikka ennast nii ühest kui teisest küljest uurida, enam ei jaksa sest tihti peale on üle mõtlemine ja lõputu arutlemine mind ummiku ajanud. Olen kõva põhja selle otsuse langetamisel saanud ka karjääri nõustamise teel. Jah ja ma tõesti usun neid isiku loomulikke eelduste teste sest tulemused olid ju tegelikult enesele tuttavad. Kui minu töökeskkonnaks kujunes inimeste valdkond siis tajusin, et tõesti see võiks ju nii olla. Võin öelda, et see oli üheks suureks mõjutus teguriks tõesti. Isegi kui me oma ümber palju asju jätame tähelepanuta, võib meid ometigi iga väike pisiasi mõjutada. Ilma, et me sellest kunagi teada saaks või endale seda teadvustaks.
Psühholoogia on teadusharu , mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse. Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk teisi harusid, tooksin välja just need millele ma ise võiks spetsialiseeruda. Kõige huvitavamaks minu jaoks oleks siis Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Teiseks köiti mu tähelepanu kliiniline psühholoogia mis tgeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sammugi ei jää maha minu viimane huviala milleks on siis Biopsühholoogia mis on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele , uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele.
Kokkuvõttes leian, et iga inimese poolt antav panus ühiskonda on hindamatu väärtusega ja asendamatu. Arvan, et olen enda puhul leidnud panuse ja tean selle suurust, mida suudan ühiskonnale omalt poolt pakkuda. Olen 100 % kindel, et igaüks suudab edu ja õnne saavutada oma elus ja ei jää nii öelda elu hammasrataste vahel, kui ta on kuulanud oma südame häält elukutse valikut tehes. See garanteerib meile kindla alustala kuhu ise oma tahtejõu ja saavutus vajadusega ehitada purunematu maja. Maja, millele saab toetuda kui on raske ja kuhu vihma puhul peitu pugeda. Paljud noored ei mõista veel milline tähtsus on nende elus haridusel ja tulevikule mõtlemisel. Vähemalt veerand taipavad alles siis kui on juba pöördumatult hilja . Sel hetkel kahetsusest enda poolt, kahjutundest ja haletsusest teiste poolt,ei pruugi selle inimese ellu õnne mitte kunagi tuua sest ometi peitub hea eluolu enesega hakkama saamises.