inimesed tulevad koju tagasi tööle. Minu unistus oleks luua inimestele võimalus tulla koju just siis, kui nad seda tahavad. Mina leian, et elus on väga tähtsal kohal aeg. Kvaliteetaeg koos enda pere, sugulaste, sõpradega. Ühel päeval sattusin ma huvitavale seminarile, kus tutvustati tulevikutransporti, mille loojaks on valgevene kosmoseinsener A.E.Junitski. Kuulates seda kontseptsiooni mõtlesin, et see on just see, mida Eesti riik vajab. Tulevikutransport oleks maapinna kohale ehitatud transportsüsteem, mille puhul toimub liikumine relssidel, mis on pingutatud tugede vahele. Liikumise kiirus võib ulatuda kuni 500 km/t ehk lennuki kiirusega konkureeriv. Selle transportsüsteemi üheks peamiseks loomise põhjuseks on õhusaaste vähendamine. See transport ei vaja töötamiseks fossiilseid kütuseid ja ei kahjusta meie elukeskonda. Selline liikumisviis võimaldaks erinevatest maailmaotsadest jõuda väga kiiresti enda koduriiki
tasakaaluronge. Inimese keskkonna jaoks selline transport on täitsa ohutu nii ökoloogiliselt kui ka füüsiliselt. Gürorongil ei ole võimalust vigastada inimest tõsiselt isegi sõites tema otsa. Hooratas on üsna inertsiaalne ja peatub ise 20 minuti jooksul. Isegi kui avariiolukorral hooratas jääb ilma elektrita, gürorong võib kindlasti inertsi mõjul sõita järgmisele peatusele, kus inimesed saavad rongist väljuda. Praegu selline tulevikutransport on ainult 3D-prototüüp selleks ettenähtud arvutiprogrammis, aga tasakaalurongi töötlemisega tegelev ettevõte peab läbirääkimisi selle elluviimisest Dubai ja Katari kohalike võimudega. Pole välistatud, et esimesed gürorongi vagunid on esitatud jalgpalli maailmameistrivõistlustel 2022 aastal Kataris. 1.3.5 Nutilinnad ehk smart cities Põhimõtteliselt nutivalgusfooride süsteemid, mis olid käsitletud osas 1.3.2 on ainult üks osa
annaabi.ee 
