riik pisike linnake. Väikelinnades on enamasti kõik omavahel tuttavad. Kuid mida üldse mõista väikelinna all? Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Mina arvan, et kõik linnad, mille kohta öeldakse väikelinnad, ei pruugi üldsegi nii pisikesed olla. Elu väikeses linnas pole sugugi halb, kui inimesed saavad omavahel läbi. Kahjuks selliseid ilma tülideta ,,külasid" leidub vähe. Minu arvates hakkab inimestel lihtsalt igav ja on vaja elu natuke vürtsitada. Seetõttu minnaksegi teisele midagi halba ütlema. Nii tekib vihavaen, mis võib kesta aastaid. Suurlinnade elanikud ei käi iga päev või isegi igal aastal läbi linna ühest otsast teise. Väikelinnades, vastupidi, käiakse tööl ühest linna servast teise ja seda tihti jalgsi. Vahemaad punktist A punkti B on väga lühikesed. Lapsepõlves elasin 5 aastat Tallinnas ning seega tean, mis tunne on elada suurlinnas. Igal hommikul pidin emmega pika maa rongiga lasteaeda sõitma
Jagades oma õnnetuse koormat parima sõbraga, tundub õnnetus poole kergem ja lahedus lihtsam tulema. Ka iga pere hoiab kokku, kui on rasked probleemid või õigemini, et rasked ajad võivad peresid just lähedamaks muuta. Lehesgi kirjutas kuidas Evelin Ilves rõõmustas selle üle, et masul on tegelikult ka toredam pool, issid kõik töötud ja veedavad aega rohkem lastega. Mõnes mõttes küll, mehed istuvad ju niisama kodus, ja raha ka pole, et kuskile minna. Eks siis suurest igavusest minnaksegi nt suusatama või ehitatakse lumememme koos oma lastega. Sammuti aitamise poole pealt on meil kõigil jõudu, et abistada abivajajaid. Näiteks kui juhtub mõni õnnetus, tuleb aidata nii palju kui võimalik. Meil Eestisgi on aidatud palju abivajajaid. Meedia vahendusel on näidatud kuidas mõnel õnnetul perel on maja maha põlenud ja siis saadavad isegi võhivõõrad inimesed nende arveldus kontole raha uue kodu rajamiseks.
Erinevates paikades üle terve laia ilma on palju võimalusi oma elu ja unistuste teostamiseks. Ühes maailma otsas on võimalik tegeleda ühe ja teises teise töö,hobi,meelelahutuse või muuga. Igaühe jaoks on paik mis sobiks tema elulaadiga. Väikeste kodumaade uudishimulikud ja seiklushimulised noored rändavad sageli suurematesse riikidesse ja linnadesse. Paratamatult on suurlinnades ja riikides rohkem võimalusi,töökohti,koole ja muud. Enamasti minnaksegi mujale õppima,tööle või tervet oma elu, perekonda ja kodu rajama. Teised on maiad seikluste ja meelelahutuse järgi. Vanasti oli väga raske kodumaalt välja liikuda. Mida aeg edasi seda lihtsamaks see muutub. Piirid on vabamad ja riikidevahelised suhted on suuremad, mõndade riikide vahel paremad, teiste vahel halvamad suhted. Kuid kodumaa pojad ja tütred ei mõtle lahkudes, kes seda väikest isamaad ülal hakkab hoidma. Ka omal maal on võimalusi ja meie maal on üsna head elu tingimused
oma elu. Suurema osa oma elust veedame koolipinkides. Algul on põnev aga mida kauem oled käinud, muutub see tüütuks ja ei viitsi. Siiski on kooli lõpuks hea tunne, kuna tuldi edukalt toime ning ollakse valmis astuma täiskasvanuellu. Tööl käies tekib tahtmine jälle sattuda koolipinki, sest tihti ei tekita suuremaid probleeme see, kui sul puudub teadmine, vaid see, mis sa tead, et tead, aga tegelikult ei tea- nii palju on veel õppida. Nii minnaksegi vabatahtlikult edasi õppima ja ennast aina rohkem ja rohkem täiendama. Kuid seda ei saa rääkida kõigi kohta, osa inimesi ei näe vajadust teadmiste omandamise järgi, sest ei saa põhikooligi lõpetatud ja just paljud sellised on tulevased kurjategijad. Õppimine teeb inimeseks, sest sellega kaasnevad teadmised ja oskused elus edasi pürgida- kui ei ole teadmisi ei saavutata midagi. Kui vaadata laiemas plaanis, siis tänased õppurid on homsed tööandjad.
Inimesed teevad elus paljusid otsuseid ja tegusi. Igaüks mõtleb omamoodi ja leiab igale asjale oma lahenduse, mis ei pruugi vahest olla just kõige parem. Kuid siiski me oleme inimesed ja võiks mõista teise inimeste isepärasusi. Me teame, et eksimine on inimlik, kuid paljud ei julge oma viga välja näidata ja keeravad asja veel hullemaks. Tavaliselt peetakse ennast kõige targemaks ja arvatakse, et teised on lollid. Nii minnaksegi lõpuni välja, isegi siis kui keegi mainib sulle, et asi pole päris õige. Siis eneseuhkus teeb oma töö ja inimene sisendab iseendale, et kes ta õige on, et tuleb mind kritiseerima. Nii lahendataksegi probleem keeruliselt, kuigi teatakse kuidas saaks lihtsamalt, aga eneseuhukus ei lase seda teha. Mõned inimesed on lihtsalt rumalad, kes pole suvatsenud ennast kooliajal harida ja asjadega kurssi viia. Nii mõeldakse välja mingi jabur plaan ja hakatakse
tulevikku mis tegelikut ka kasu toob, sest facebooki kerimine 6 tundi päevas ei teeni tulevikus raha aga need 3 laiki mis uuele pildile said panevad tundma küll nagu kuulsus aga materjaalset kasu ei loo. Sotsiaalmeediavõrgustikudes surfamine pole ainult peale kooli või tööd kodune tegevus, isegi kui mõni hea sõber või sõbranna kutsub kohvikusse kohvile ja juttu vestma tekib esimesena küsimus „kas mu telefoni aku peab nii kaua seal vastu?“ ja minnaksegi sõbraga välja kohvitama samalajal telefonis istudes ja sõbra juttu taustamürana kuulavat. Kuid kas me ka ise tajume, kui palju tegelikult teeb see igapäevane ninapidi nutiseadmes istumine meile endile halba? Kui palju see muudab meie isiksusi, tervisliku seisundit ning üleüldse reaalelu suhtlemisoskust? Üks sotsiaalmeedialeht teise otsa kui ühes sai keritud kohta kus eile pooleli jäi liigutakse koheselt teisele rakendusele üle, ise tajumata,et pool minutit tagasi sai
kasutuskõlbmatuteks. Ühtlasi saadetakse õhku järjest enam heitgaase ning globaalne soojenemine ei ole enam kellegi jaoks tundmatu mõiste. Aina suurenev probleem Eesti jaoks on tööjõu massiline väljaränne.. Hinnanguliselt töötab praeguseks ajaks ainuüksi Soomes juba 90 000 Eesti elanikku, mis on väga märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast. Sellise asja põhjuseks on aga suur elatustaseme erinevus ning seetõttu minnaksegi alati kõrgemate palkadega riiki tööle ja elama, kus pole ka nii suur inflatsioon. Suureks mureks on saanud ka kodumaiste ja välismaiste toodete vaheline eelistamine. Välismaised kaubad on tihtipeale palju odavamad, kui kodumaised, sest Eestis on toimumas ettevõtete vähenemine ning toorained on siin palju kallimad, kui välismaal ja seetõttu ongi kodumaised tooted kallimad. Kodumaised tootjad saavad pakkuda ainult väikest osa
Samuti maksavad paljud välismaal töötavad eestlased oma makse välisriigile, mis ei ole meie majandusele üldse hea. Teiselt poolt vaadates jällegi võib see meie majandusele ka natukene heast küljest mõjuda, sest see raha, mis välisriigis teenitakse, kulutatakse siiski suures osas ära Eestis. Arvan, et enamasti lähevad välismaale tööle need noored, kellel on Eestis oma noor pere. Soovides pakkuda oma perele ja lapsele või lastele paremat elu minnaksegi Soome või kuhugi mujale teenima suuremat raha. Lähevad ära ka need noored, keda ei hoia siin Eestis mitte keegi kinni ja siis minnakse kas maailma avastama või lihtsalt mõneks ajaks paremat elu elama. Üks tuntumaid sihtkohti noortel avastajatel on Austraalia, kuid neid sihtkohti on teisigi. Hetkel kuulub internetileheküljel facebook.com olevasse "Eestlased Austraalias" kommuuni juba ainuüksi 3551 liiget. Need on kõik meie tööjõulised noored, kes otsivad paremat elu ja uusi kogemusi
Katel valmistati viljapeksuks ette. Masinist Elmar sai pojalt sõjast kirja ning Mats Kaarelilt(vanimalt pojalt), kes jurat õpib. Kaarel palus kirjas raha juurde saata. Jüri vihastab, et peab talus rabama, et vennale saaks raha saata(ise ei saa endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tuleb enampakkumine, sellepärast, et ta rumala peaga venna(Kaareli) rahahädas sõpru aitas ja vekslile alla kirjutas, nüüd oli ise rahadega jännis
Demokraatia- kes meid kuulab? President kuulab rahvast? Valimistel võidavad ju need, kes kõige rohkem maksumaksja raha kampaaniate peale taob. Iga kümne meetri tagant naeratab vastu Savisaare nägu, teisele poole vaadates on samas positsioonis aga teiste erakonnavärvidega Ansip, natuke maad edasi jalutades on veidi silmailu- Katrin Siska ja Evelin Sepp- kes mulle siis kõige rohkem silma jäi? Siska, kuna tal oli tõesti kena naeratus, pealegi lubas Keskerakond tööpuudust vähendada- minnaksegi valima. Ja nii mõtlevad väga paljud kodanikud. Peale valimisi et mõtle enam keegi, mis erakond suutis aastate jooksul ära teha ja nii see ring otsast algab, uued kampaaniad, samad näod, uued pildid- kas Eestis kunagi muutusi ka tuleb? Muutusi on tegelikult üsna palju, valimiskampaaniate kõrval on uued sildid ka poe ustel ,,Meie ei tõsta hinda." Rahvas valis Euro- meie ühtne rahamärk, mis ühendab meid teiste
parema ravi. Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused on väga suured, kuna nende võimalused hüviseid kätte saada on väga erinevad. Maainimestel lihtsalt on probleeme täiesti tavaliste toodete ja teenuste kättesaamisega ja see omakorda mõjutab nende elusid väga palju. Seda esseed lugedes võib jääda mulje, et maaelu on täiesti halb, kuid see pole nii muidugi. Maaelul on omad võlud ja just maale minnaksegi tavaliselt puhkama olenemata sellest, et tavaliselt tehakse seal erinevaid aia ja kodutöid rohkem kui tegelikult puhatakse. Mina isiklikult enam maale täitsa elama minna ei tahaks, kuigi ma käin oma maakodus üpriski tihti. Ma meeldib linnas olev mugav elu lihtsalt rohkem.
Romaan algab Matt Ruhve seiklusest oma uue pruudi, Katrina järele. Katrina ei keeldu Matt Ruhvega kaasa minemast ja nii läheb ka tema hülgeküttide saarele. Katrina on elanud vaest elu, ta reisikohvrid on kerged ja pooltühjad. Saarele jõudes käivad Katrina ja Matt pastori juures, et oma pulmadest teatada. Ametlikult on nad abielus, kuid pulmadega oodatakse paremate aegadeni. Põhjuseks ootamisega on ka see, et Toora Jookuse sumplaev on saabunud. Järgmisel päeval minnaksegi kogu meeskonnaga sumplaeva, et minna kalapüügile. Tihtipeale saak just suur polnud ja ka selgi korral pidid püüdjad leppima väikese angerja saagiga. Ajad mööduvad ja ka põllult enam suurt saaki ei saa. Matt Ruhve ja Katrina alustavad pulmadeks valmistumist. Matt lööb karpe kokku ja paneb kive sisse ning Epp Loona aitab Katrina kleiti valmistada. Matti tehtud karbid on riiete jaoks, kuid kuna Katrina
Hing jaguneb veel ka kaheks-loogiline arutelu ja mitte loogimine arutelu. Loogiline arutelu on olemas ka ohjeldatud inimesel, sest ta kuulub hinge juurde aga mitteloogiline arutelu lihtsalt tõrgub. Õiglus-tahtmine tegutseda õiglaselt, olla õiglane ja tegutseda õiglaselt. Ebaõiglust on kahte liiki. Ebaõiglane olla ja ebaõigluse all kannatajana olla. Esimene nendest tähendab võtta liiga palju teine aga anda liiga palju. Õiglus on mõõdukas ja kuulub seega sinna vahepeale. Sellepärast minnaksegi kohtusse et otsida õiglust ehk vahepealset. Kohtunikke tuntakse ka vahendajatena, kes siis seavad mõõdukuse jalule. Nad võrdsustavad kahju ja kasu poolte vahel. Ka poliitika seab õiglust-seadustes. Seadused peaksid ideaalis vaatama, et kõik saaksid oma osa vastavalt võrdsusele. Kuna seadustes rakendub õiglus ja seadused on poliitikute loomutäiusega loodud siis võib vaadelda õiglust kui loomutäiuse ülimat hüve. Pealegi õiglus on pigem võõrale kuuluv ehk see on suunatud teistele
Romaan algab Matt Ruhve seiklusest oma uue pruudi, Katrina järele. Katrina ei keeldu Matt Ruhvega kaasa minemast ja nii läheb ka tema hülgeküttide saarele. Katrina on elanud vaest elu, ta reisikohvrid on kerged ja pooltühjad. Saarele jõudes käivad Katrina ja Matt pastori juures, et oma pulmadest teatada. Ametlikult on nad abielus, kuid pulmadega oodatakse paremate aegadeni. Põhjuseks ootamisega on ka see, et Toora Jookuse sumplaev on saabunud. Järgmisel päeval minnaksegi kogu meeskonnaga sumplaeva, et minna kalapüügile. Tihtipeale saak just suur polnud ja ka selgi korral pidid püüdjad leppima väikese angerja saagiga. Ajad mööduvad ja ka põllult enam suurt saaki ei saa. Matt Ruhve ja Katrina alustavad pulmadeks valmistumist. Matt lööb karpe kokku ja paneb kive sisse ning Epp Loona aitab Katrina kleiti valmistada. Matti tehtud karbid on riiete jaoks, kuid kuna Katrina on vaene ja riideid vähe, siis paneb ta karbid kive täis, et saaks
Ulatuslik raie meie metsades ja puisniitude kinnikasvamine on liigi heaolu Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt kahandanud. Õite noppimine nõrgestab taime, kuna koos õitega murtakse ka lehti ning tain ei saa normaalselt toitaineid tagavaraks koguda. Kui isendil on veel vegetatiivseid võsusid, siis pärast õite ärakorjamist võib taim küll ellu jääda, kuid järgmise aasta võsud on kiduramad. Paljud inimesed tahavad seda kaunitari oma enda aeda kasvama. Nii minnaksegi labidaga metsa ja kaevatakse taimi üles. Kuid enamasti ümberistutus ei õnnestu, taim ei jää aias püsima ja jällegi looduses neid lilli vähem. Taimede väljakaevamine ja noppimine on rangelt keelatud ning on kehtestatud ka trahv selle määruse rikkumise eest. Lisaks seaduslikule kaitsele peetakse oluliseks kaitsemeetmeks ka kontrolli populatsioonide seisukorra üle. Viimastel aastatel suurenenud metssigade arvukus on muutunud ohuks käpalistele, eriti
paljud teised tegurid. Sõltuvuse märgid · Seletamatud äraolekud. Sõltuvusse sattunud inimene ei suuda enam ise oma elu juhtida, peamine peaskummitav idee on igatsetud aine või tegevus. Otsitud vabandused ja pikaajalised äraolekud muutuvas üha vähem usutavateks. Mõnikord on ilmseks osutajaks väljakujunenud sõltuvusele suutmatus normaalse päevakava kohaselt toimida. · Varastamine. Sõltuvusaine jaoks on tarvis raha ning nii minnaksegi võõraste rahakottide ja omandi kallale või hakkavad kodust asjad kaduma. 2 · Valetamine. Valetamisest saab sõltlase puhul elustiil, kuna valusat tõde tuleb varjata nii enese kui ka teiste eest. Teistele valetades saadakse vajalikku raha, vabadust jne, aga endale valetamisega eitatakse reaalsust. · Kõikuv meeleolu
5. Määruslaused. S e a l, kus kunagi laius heinamaa, on uus elamurajoon. Olime tunnis, kui algas tuletõrjeõppus. Tuleb elada n i i, et hiljem poleks vaja kahetseda tulutult kulunud aastate pärast. Puud seisid n i i r a h u l i k u l t, nagu ei oleks nad iial oksi liigutanud. Täna algas autojuhtide streik (miks?), sest tööandjad olid keeldunud neil palka tõstmast. Et omandada vajalikke oskusi, selleks minnaksegi õppima kutsehariduskeskusesse. Kui ka homme on ilus ilm, läheme tingimata suusatama. Kuigi suvi oli vihmane, (siiski) suudeti hein õigeaegselt koristada. Seadsin oma töölaua nii, et õppida oleks mugav. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli terve õhtu tuupinud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta kavandatavast peost midagi. Pea- ja kõrvallausete paigutus põimlauses
" Jutustaja ei julge paljastada oma teadmatust. Hirm, et ta on sattunud privaatsele üritusele, kasvab. Järsku ilmub jutustaja kõrvale ennist laval esinenud tütarlaps ja kõnetab teda kui vana tuttavat. Ta palub, et jutustaja tuleks koos temaga kedagi Ollet vaatama. Jutustajal pole tegelikult aimugi, kes on Olle, kuid ta nõustub tütarlapsega kaasa minema ja nad siirduvad ukse poole, mida valvavad sõdurid. Tütarlaps vestleb veel pisut kahe ukse juures seisva sõduriga ja minnaksegi sisse. Nad astuvad tuppa, mis meenutab üsna tavalist elutuba. Ühel diivanil märkab jutustaja magamas noormeest, kes enne saalis raamatupakiga ta kõrval istus. Raamatupakk on noormehel endiselt käevangus. Jutustaja ja tütarlaps liiguvad läbi veel mõne ruumi kuni jõuavad trepini. Trepp on hämar ja ebaühtlaste astmetega. Umbes poolel maal teeb trepp käänaku ja jutustaja märkab trepi otsas valgust. Nad jõuavad koridori, mille otsas paistab piimklaasist uks
" Jutustaja ei julge paljastada oma teadmatust. Hirm, et ta on sattunud privaatsele üritusele, kasvab. Järsku ilmub jutustaja kõrvale ennist laval esinenud tütarlaps ja kõnetab teda kui vana tuttavat. Ta palub, et jutustaja tuleks koos temaga kedagi Ollet vaatama. Jutustajal pole tegelikult aimugi, kes on Olle, kuid ta nõustub tütarlapsega kaasa minema ja nad siirduvad ukse poole, mida valvavad sõdurid. Tütarlaps vestleb veel pisut kahe ukse juures seisva sõduriga ja minnaksegi sisse. Nad astuvad tuppa, mis meenutab üsna tavalist elutuba. Ühel diivanil märkab jutustaja magamas noormeest, kes enne saalis raamatupakiga ta kõrval istus. Raamatupakk on noormehel endiselt käevangus. Jutustaja ja tütarlaps liiguvad läbi veel mõne ruumi kuni jõuavad trepini. Trepp on hämar ja ebaühtlaste astmetega. Umbes poolel maal teeb trepp käänaku ja jutustaja märkab trepi otsas valgust. Nad jõuavad koridori, mille otsas paistab piimklaasist uks
asju selel kohta. Indrek ja andres vaevasid pead kuidas need kjõe süvendamise töö võiksid välja näha ja toimusid ka pearu matused. Kuhu tulid kohale ka liisi ja joosep, kelle kohalolu oli karlale vastumeelt kuna viimased oleks peaaegu oru endale saanud. XXX Indrek ja Andres lähevad jõeäärtpidi alla kuna oli kuudla et mehed hakkavad jõesüvendamisega peale. Vana andres ei jaksa käia ja indrek võtab ta kukile nii minnaksegi kohale jõudes aga ei anna andresele see rahu et kogu üritus juhib kassiaru kugi kogu selle asja algataja oli indrek, kuid viimane soovitab vad selle üle naerda . Olukord üle vaadatud minnakse tagasi kodupoole vahepeal jäädaks puhkama küüni , kus andres ka sureb. Indrek võtab laiba kätevahele ja viib vargamäele. XXXI Indreku juurde tuleb maret ja hakkab rääkima üldse vargamäe elus ja jõuab selleni et koos tiinaga tul ivargamäele jama
karussell". Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes. Rühmituses tekivad omavahelised vastuolud: 1)väljast kritiseerivad nende tegevust need, kes pooldasid ajaluulet; 2)ilmuvad mitmed följetonid ja paroodiad. Neile heidetakse ette, et sõja hädadele ja viletsusele vastandavad armastuse ja looduse; 3)ka Gailit teeb kaaslaste kohta epigrammi, millele vastab Visnapuu lahkumisega. 1919 minnaksegi laiali. Tähtsus: 1)tõstis luule avalikkuse keskpunkti; 2)astuti vanameelse elukäsitluse vastu; 3)anti välja mitmeid teoseid, nii noortelt kui ka vanadelt autoritelt; 4)esikkogud tõusid kvaliteedilt tippu. TARAPITA(1921-1922) tähendab Taara avita ehk jumal aita. Liikmed: Artur Adson, August Alle, J-V Barbarus, Johannes Semper, Gustav Suits, Fr. Tuglas, M. Under. Oluliseks kujuneb mida kirjutatakse. Eeskujuks on Lääne-Euroopa, Prantsusmaa rühmitus Clarte, mis
eeldab kõva palvetamist ja paastumist. Kuna tema läheneb talurahva muredele teistmoodi, tekib vastuolu teiste ühiskonnakihtidega nii vennastekogude kui luteri kirikuga. Kui ümberasumisliikumine jõuab ka Põhja-Eestisse, on prohvet Maltsvetil eitav seisukoht, astus energiliselt selle vastu. Millegipärast teeb ta samas ka pöörde ja hakkab rääkima sellest, et tema kui prohvet viib oma karja tõotatud maale, Krimmi. See kõik toimub keisti loa alusel, 1861 (?) minnaksegi Krimmi. Kui sinna kohale jõutakse, avastatakse, et olud ei ole üldse roosilised, tingimused igati rasked. Talupojad pettuvad. Krimmis olevad talupojad jätavad ta maha. Probleemiks on see, et talupojad on end suurtesse majanduslikesse raskustesse seadnud. Maltsvetil oli siiski toetajaid need, kes jäid Eestimaale. Infot Krimmi kohta neil ei ole, jätkatakse ettevalmistusi väljarändamiseks. 1861. aastal on arvukalt talupoegi oma vara maha müünud. 1861
head nahka ei saa, aga teie olete noor koolitud mees, asutage suur kool, kust võib kirjamehi välja tulla. Selts seltsiks, aga kirjamehed võivad ka ilma seltsita olla, selts aga ilma kirjameesteta -- seda olla ei saa, sest mis selts see on, kus pole sugugi kirjamehi. Ja mina ütlesin siis Maurusele -- meie oleme ju umbes üheealised -- ütlesin: meil on liig vähe õigeid kirjamehi Kirjameeste seltsis, sellepärast minnaksegi nii hirmus riidu. Kirjameeste selts, aga riidlevad siin papid ja poliidigamehed. Sellepärast on vaja kirjamehi, kes oleks õiged kirjamehed, et poleks enam riidlemas papid ja poliidigamehed. Aga kust tulevad kirjamehed? Kust mujalt kui koolist, ja mida suurem kool, seda suuremad kirjamehed sealt tulevad. Nõnda siis ütlesingi Maurusele: asuta kool, asuta eesti kool, et saaks eesti kirjamehi. Tost pole ühti, ütlesin ma, kui
annaabi.ee 
