kokkutõmbumise toimel. (kõrb, tundra). Keemiline murenemine e porsumine- keemiline koostis muutub, osa lahustuvaid aineid eraldub, väliskuju muutub esialgu vähe. Korrosioon, leostumine, karstumine. Niiskes, palavas kliimas. Alaliik bioloogiline murenemine (nt vetika/samblike kinnituvad kivimi pinnale) Tundra- gleistumine(toimub külmunud mulla ülessulamisel veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides), turvastumine (Pideva liigniiskuse kaasnev ainete puudulik lagunemine). Turv/glei muldi leidub ka teistes liigniisketes vööndites. Okasmets- leetmuld(hallikas-valge) Lehtmets- pruunmuld Rohtla- mustmuld Kõrb/poolkõrb- kuivad,heledad mullad Troopika- puna-või kollamuld Erosioon- mullaosakesed paigutuvad maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Pindmised, viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.
Osa fosforhappe soolasid, näiteks fosfaadid, lahustuvad vees hästi. Taimedes ja loomorganismides olevatest fosforiühenditest võib moodustuda nende lagunemisel (näiteks veekogude põhjas) fosfiin, kuid seda esineb vaid erandlikes tingimustes. Veeorganismidele on fosfor piiravaks toitaineks. Fosfor on koostisosaks eluks vajalikele biosfääris laialdaselt levinud molekulidele. Fosfor ei sisene atmosfääri, vaid jääb enamasti maapinnale ning sisaldub kivides ja mulla mineraalsetes osades. Õhukeskkond ehk atmosfäär ei mängi fosforiringes suurt olulist rolli, sest fosfor ja selle ühendid on tavaliselt tahked ning need ei lendu. Seega on need õhust raskemad. Taimed lahustavad fosfaadi ioniseeritud vorme. Taimesööjad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest. Taimesööjad ja lihasööjad eritavad fosforit jäätmena uriinis ja roojas. Fosfor vabaneb tagasi mulda taimse või loomse päritoluga ainena, mis
Mullaomadused paranevad( niisutused, kuivendamine, maaharimine ja väetamine) Võib ka olla saastav toime. 17. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18. Mida tähendab muldade gleistumine? Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. 19. Miks on mustmullad väga viljakad? Kuna aastane sademete hulk on tasakaalus aurustumisega. 20. Miks on kõrbete mullad sooldunud? Kuna sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. 21. Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Kuna keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub algusest ja koguni ränist.Kuna aluselised katioonid eralduvad mullast on need väga happelised. 22
juhul ka kruus, millel puudub praktiliselt sidusus ning seega ei ole moodustunud ka struktuuriagregaate. Leedemuldade profiili alumises osas võib ühtedes või teistes tingimustes esineda savi- või vilkuderikkamaid kihte, mis õhukestena ei mõjuta mullaliigi määratlemist, küll aga muudavad mulla produktiivsemaks. Leedeliivmuldade eksogeenne metsa all asuv huumuskate on väga tugevasti happeline ( Mineraalsetes horisontides, liikudes pinnalt lähtekivimi suunas, happesus väheneb. Kui p on leethorisondis 3,5-3,7 ja sisseuhtehorisondis 4,5-4,7, siis lähtekivimis võib ta tõusta kuni 5,0 või rohkemgi. Leedemuldade metsakõdu kaitseb mulla pealmist kihti tihenemise eest, mistõttu see on kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu
Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte MULLATEKKETINGIMUSED- JA PROTSESSID Tundra enamiku aastast valitseb madal temperatuur, põhjustab maapinna läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi kliima tõttu, toimub vaid suvel ülessulavas osas. Külmu-nud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud igikeltsa ja mineraalsetes mullahorisontides gleistu-mine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja kuhjuvad turbana Okasmets jahe niiske kliima, sademed ületavad auramise, läbi-uhteline veereziim. Mullad liivakad ja vett läbilaskvad. Okkavaris laguneb aeglaselt ja mullapinnale koguneb püsiv mitmekihiline kõdu-horisont. Sademete toi-mel uhutakse mullalahus katioonidega mulla sügavustesse, tekib hallikasvalge väljauhte-horisont
Läbisuhteline veereziim-*sademet ületavad aurumise*mullaviljakuse langus*muldade läbiuhtumine ja leostumine*paras ja palavvöötme niiske kliima. Tasakaalustunud veereziim-*sademete ja auramise vahekord on võrdne*maailma kõige viljakamad mullad*rohtlates esineb. Auramise ülekaaluga veereziim-*auramine ületab sademed*aurustumine*kõrbed,poolkõrbed.TUNDRAVÖÖNDI MULLAD-külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud,igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine.*pidev liigniiskuse st soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. OKASMETSADE MULLAD-jahedas kliimas,kus sademed ületabad aurumise,toimib läbiuhteline veereziim.*mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil,mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev*okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,st koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. *väljauhtehorisont-heledat värvi
põhjustab maapinna auramise, läbi-uhteline läbikülmumise ja igikeltsa veereziim. Mullad liivakad tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi ja vett läbilaskvad. kliima tõttu, toimub vaid suvel Okkavaris laguneb ülessulavas osas. Külmu-nud aeglaselt ja mullapinnale mulla ülessulamisel toimub koguneb püsiv veega küllastunud igikeltsa ja mitmekihiline kõdu- mineraalsetes horisont. Sademete toi- mullahorisontides gleistu- mel uhutakse mullalahus mine. Nõgudes, kus vett on katioonidega mulla rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja sügavustesse, tekib kuhjuvad turbana hallikasvalge väljauhte- horisont Mullatekketingimused ja -protsessid · Rohtla kontinentaalne · Kõrb kuivas kliimas
muld on ka suvel pidevalt liigniiske. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide (A, AT) väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane ning selle tüsedus jääb enamasti alla 10 cm. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. Hapniku puudumisel on mikroorganismid sunnitud kasutama orgaanilise aine hapendamiseks (oksüdeerimiseks) mineraalides olevaid rauaühendeid. Selle toimel muutuvad mulla mineraalhorisondid sinakashalliks. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist (mineraliseerumist) nimetatakse turvastumiseks
suurem. Niiskuskindluse teguril, põhilisel niiskuse iseloomustajal isolatsioonimaterjali puhul, oli samuti kasvutendents laiema temperatuurivahemiku puhul. Suuremad teadmised härmatise tekkimise kohta kivivillas võivad aidata mõista tegelikke probleeme ehitussektoris, mis on põhjustatud kõrge tihedusega isolatsioonimaterjalide kasutamisest. 1. Sissejuhatus Käesolev töö on esimeseks sammuks uusimustöös eesmärgiga leida kivivilla baasil toodetud mineraalsetes isolatsioonimaterjalides kahjustusi, mis on põhjustatud külmunud kondensaadist ja aja jooksul kogunenud niiskusest. Paksema isolatsioonikihi kasutamine, vastavalt suurtematele konstruktsioonide soojusjuhtivusnõuetele, tõstatab uusi küsimusi elamute elukvaliteedi suhtes. Esitades üksikasjalikku uuringut ehitusmaterjali ja tema kasutamise kohta on oluline teada materjali tegelikke omadusi, mis võivad veidi erineda arvutatud väärtustest
maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvalt temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane ning selle tüsedus jääb enamasti alla 10 cm. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. Sellest tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti. Okasmetsa mullad Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim.
...14 6.VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib loodusliku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitus-materjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes, levida 20-40 m kaugusele, kommunikatsiooni- torustikes isegi kaugemale.
lahustunud orgaanilised ained on Võrtsjärves peamiselt koha peal tekkinud. Nende ainete hulka väljendavad vee biokeemiline hapnikutarve (BHT) ja dikromaatne oksüdeeritavus. Enamasti on BHT madalam talvel ja kõrgem suvel. Järve lõunaosas on BHT suur aga kevadel, sest Väike Emajõgi kannab sisse rohkesti orgaanilist ainet. Toiteelemendid: Toiteelemendid ehk taimetoitained (P, N, Si) sisalduvad järve vees seotuna mitmesugustes lahustunud, kolloidsetes või tahketes mineraalsetes või orgaanilistes ühendites. Veetaimed ja bakterid omastavad kõige paremini toiteelemetide mineraalseid vorme vees lahustunud fosfaatiooni, ammooniumiooni, nitraatiooni ja ränihappeid. Taimetoitainete varu järves täieneb peamiselt sissevoolu kaudu, vee ja setete vahelise ainete vahetuse kaudu ning taimede ja loomade elutegevuse ja nende jäänuste lagunemisel vabaneva aine kaudu. Võrtsjärve vees
(Kõige sügavam sulamispiir on liivadel, kõige kõrgem turvasmuldadel). Aurumine on väike ning igikelts ei lase veel ära imbuda, mistõttu on mullad ka suvel liigniisked. Tundravööndis on mullateke väga aeglane (bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes horisontides gleistumine. Mineraalsed ained kasutavad orgaanilise aine hapendamiseks rauaühendeid, mis tingib kihtide sinakashalli värvuse. Nõgudes ei lagune taimed pideva liigniiskuse tõttu ning kuhjuvad turbana. Liigniiskusega kaasnevat aine puudulikku lagunemist nimetatakse turvastumiseks. Tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis on võimalik enamasti eristada ainult kahte kihti. OKASMETSADE MULLAD. Keerulise ehitusega mullad
(2) 3. Radoon Lugemist radoonist (www.kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos
eluorganismidele, sealhulgas inimestele, suurt ohtu. Radioaktiivsetele ainetele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest uuteks radioaktiivseteks või stabiilseteks aineteks eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Normaaltingimustel annab radoon üle poole elanikkonna poolt saadavast kiirgudoosist. [ 6 ] Radoon on üks vahelüli looduslikku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, samuti ka kõikides mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub kõikjal ka radooni.Õhu loomulik nõrk radioaktiivne foon tuleneb peamiselt radoonisisaldusest.[ 7 lk 3] 1.1. Radooni omadused Radoon on värvusetu, lõhnatu ja äärmiselt mürgine raske gaas, ainus radioaktiivne gaasiline üheaatomiline lihtaine. Radooni aatomnumber on 86, mis on võrdne ka elektronide arvuga, aatommass [ 222 ], tema kristallne struktuur on tahujas kuup.
S 1022 cmol+ kg-1 V 1520% Alla 0,5% maafondist, koos teiste loopealsete muldadega Põhja-Eesti paekalda läheduses, C:N 3646 Loode-Eestis ja saartel, Rohkem Ida-Virumaal, Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Mineraalsetes kihtides pH sügavuse suunas suureneb: Ea 3,53,7, Bhf 4,54,7, C üle 5 Kaasnevad mullad: Kg, Kh ja Gh Endla Reintam, 2009 16 poorsus A-s ca 50%, Mm põllum. 1,35 ja metsam 0,95 Mg m-3; eripins ls 4090 m2 g-1, sl
Sadestamismeetod on sama, mis eraldusmeetod. Võib sadestada kollektoriga. 85. Kaalanalüüsi eelised ja puudused. Meetodid enamuse katioonide ja anioonide määramiseks, aeglasem meetod, efektiivne kui on analüüsiks vähe proove; pole vaja kalibreerida ja standardiseerida; saab kasutada kui määratava komponendi kontsentratsioon on üle 0,1%. 86. Kaalanalüüsi rakendusi. · niiskuse määramine (nt ravimid) veesisalduse määramine. · paljude metallide määramine (mineraalsetes ravimitaolistes ainetes) Mn, Cu, Zn, Co, Fe. · droogide kontrolli seisukohalt on oluline kahjulike metallide määramine Pb, Hg. · halogeenide määramine. Sadestamine AgHal-na, HgHal-na. · sulfaatide määramine BaSO4. · Aspiriini määramine . Kaalanalüüsi kasutatakse tänapäeval peamiselt sulfaatide, silikaatide ja metallide elektrokaalanalüüsil ning kuivaine ja kuumutusjäägi määramisel 87. Elektrokeemiliste meetodite tüübid. 1
Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-, epoksüüd-, polüuretaan- või silikaatvärve. Puidukaitse värvid. Neid puiduliike, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda. Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärviga värvimist. 47. Alküüdvärvid, lateksvärvid Alküüdvärvi omadused: • hea elastsusega • kõva pinnaga • püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel • piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus • hea nake puu ja metalli pindadega • hea hõõrdetugevus Lateksvärvid Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Kuna lateksvärv ei sisalda peale vee muid orgaanilisi lahusteid, on ta eriti tervislik. Välislateksit kasutatakse nii puu kui kivi pindade värvimiseks. 48. Tapeedid- pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid Pabertapeete eristatakse:
kelmele antav tugevus, sideaine atmosfäärikindlus ja pikaealisus Alküüdvärv - Sideaineks ehk kilemoodustajaks alküüdvaigud. Heade pintseldamisomadustega, täitevõime, keemilise vastupidavusega ja kulumiskindlusega. Pimedas ruumis võib aja jooksul muutuda kollakaks. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada. hea elastsusega, kõva pinnaga, püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus, hea nake puu ja metalli pindadega, hea hõõrdetugevus Akrülaatvärv - Hea nakkuvusega ning kulumiskindlusega veega vedeldatav värv. Poorsetesse pindadesse tungib sügavamale ja katab paremini kui lateksvärv. Õlivärv - lahustipõhine värv, mille sideaineks on värnits. Kõige kvaliteetsem naturaalvärnits saadakse kuivatatud taimeõlide (linaseemneüli, kanepiõli)
Samas võimaldavad veeauru ja CO2 difusiooni. Sideaineks kaaliumvesiklaas. 46. Alküüdvärvid, lateksvärvid Alküüdvärvid. Sideaine alküüdvaik sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Alküüdvärvi omadused: · hea elastsusega · kõva pinnaga · püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel · piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus · hea nake puu ja metalli pindadega · hea hõõrdetugevus Lateksvärvid Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Kuna lateksvärv ei sisalda peale vee muid orgaanilisi lahusteid, on ta eriti tervislik.
Pindmine niiskus Kapillaarniiskus (kolloidne) (kristallvesi) Eraldub õhu käes kuivatamisel Eraldub kuivatamisel Eraldub temperatuuril temperatuuril 20...30 °C temperatuuril üle üle 500 °C 100 °C Hüdraatniiskus Hüdraatniiskus kuulub kristallhüdraatide koosseisu ja esineb kütuse mineraalsetes lisandites kas silikaatidena, näiteks Al2O3 · 2SiO2 · 2H2O ja Fe2O3 · 2SiO2 · 2H2O, või sulfaatidena CaSO4 · 2H2O, MgSO4 · 2H2O. Hüdraatvee sisaldus moodustab ainult mõne protsendi kütuse üldisest niiskusesisaldusest; tuhasisalduse suurenedes suureneb ka hüdraatvee osakaal. Seotud ehk kolloidne ja adsorptsioonniiskus Kaevandatavad kütused on kapillaarpoorsed kolloidsed kehad. Niiskus on sel juhul seotud
Kõrge ilmastikukindlus, vastupidavad õhusaastele. Sideaineks kaaliumvesiklaas. 29. 46. Alküüdvärvid, lateksvärvid 30. ALKÜÜDVÄRVID sideaine alküüdvaik sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Vedeldamiseks kasutatakse lahustit. Alküüdvärvi omadused: 1. hea elastsusega 2. kõva pinnaga 3. püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel. 4. Piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus 5. Hea nake puu ja metalli pindadega 6. Hea hõõrdetugevus. 7. LATEKSVÄRVID veega vedeldatavad ehitusvärvid. Koosneb vette dispergeeritud tilgakujulistest polümeeripallidest. Kui vesi aurustub, moodustavad need kelme, mis vees enam ei lahustu. Lateksvärv on tervislik. Kelme on painduv ja kuivab kiiretsi. Sise- ja välisvärvid. Värvitud pind ei talu kulumist
Sellised värvid koosnevad nn kahest pakist ja värv on kasutatav vaid teatud aja jooksul peale kõvendaja ja sideaine kokkusegamist. 59.Alküüdvärvid- sideaine alküüdvaik (sünteetiline). Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Kivineb oksüdeerudes. Kasutatakse lahustit, et vedelada. Omadused: hea elastsus, kõva pinnaga, püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel, piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus, hea nake puu ja metalli pindadega, hea hõõrdetugevus. lateksvärvid- veega vedeldatud ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Sideaineks on dispergeeritud polümeer. Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest (1mm). Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. Kuna lateksvärv ei sisalda peale vee muid orgaanilisi
põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 1 Radoon Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 2040m kaugusele, kivimites
CO2 difusiooni. Sideaineks kaaliumvesiklaas. 59. Alküüdvärvid, lateksvärvid- · Sideaine alküüdvaik sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada. · Alküüdvärvi omadused : · hea elastsusega · kõva pinnaga · püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel · piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus · hea nake puu ja metalli pindadega · hea hõõrdetugevu 05.05.2014 · Lateksvärvid: · Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Sideaineks on vette dispergeeritud polümeer (polüvinüülatsetaat PVAC, polüakrülaat PMMA ja stüreenakrülaatkopolümeer). Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest (1mm)
annaabi.ee 
