MINA JA KESKKOND EESTI KEEL KEEL JA KÕNE KUI TEINE KEEL MATEMAATIKA KUNST MUUSIKA LIIKUMINE 25/09/2018 LEHTE TUULING TLÜ RAKVERE KOLLEDZ 3 Tervikliku ja positiivse minapildiga, ümbritsevat keskkonda mõistev, eetiliselt käituv ning algatusvõime, esmaste tööharjumustega, kehaliselt aktiivne ja tervise hoidmist tähtsustav, oma kodumaad armastav kodanik. 25/09/2018 LEHTE TUULING TLÜ RAKVERE KOLLEDZ 4 Tervikliku ja positiivse minapildiga, S ümbritsevat keskkonda mõistev, eetiliselt käituv ning algatusvõime, esmaste
ebakindlamana ... siis minu minapilt kindlustab selle, et selliseks ma ka jään. Minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui ma tunnen end ebakindlana, sest oman "vale" uskumust, siis minapilt tagab selle, et minu ebakindlus säilib. Nii nagu minapilt hoiab minus ebakindlust, omab ta ka väga olulist rolli eesmärkide saavutamisel, mida ma endale sead. Iga eesmärk, mille ma endale võtan, peab olema kooskõlas minu sisemise minapildiga, sest just minapilt kontrollib seda, mida ma saavutan. Dr. Maxwell Maltz selgitab minapilti järgmiselt: "Minapilt kontrollib mida sa suudad ja mida sa ei suuda saavutada, mis on sinu jaoks kerge ja mis on raske, isegi seda, kuidas teised sinusse suhtuvad. Minapilt toimib nagu termostaat, mis kontrollib sinu kodust temperatuuri. Kõik sinu tegevused, tunded, käitumine, isegi võimed on alati harmoonias sinu minapildiga." Pane tähele sõna alati
otsas või laost poodi ei ole saadetud. Ja selles see nipp seisnebki- maaletoojad või tootjad ei varusta poode jõuludeks nende mänguasjadega. Lahendus on siis, et ostetakse mingi samalaadne või sama hinnaklassis asi. Jaanuaris tulevad need ,,defitsiidi" asjad jälle müüki ja vanemad peavad ikka need ostma, sest nad on lapsele lubanud selle hankida. Kõigi ,,jalg-ukse-vahel" tehnika kasutajaid veetleb üks ja sama asi: väikeste seotuste kaudu võib manipuleerida inimese minapildiga: nedne abil võib muuta kodanikud ,,ühiskonnateenriteks", potentsiaalsed kliendid ,, klintideks", vangid ,,kaastöötajateks". Ja kui inimese minapilt on selline, nagu vaja, peaks inimene loomulikul viisil nõustuma terve hulga erinevate palvetega, mis on selle uue minapildiga kooskõlas. (Cialdini 2005, 82-83) mida rohkem pingutust või kohustust mingi tegevus nõuab, seda suurem on tõenäosus, et inimene selle ka ostab
Lapse õiguste konventsioon rõhutab, et igal lapsel on õigus heaolule. Heaolu mõistet võib pidada ka sünonüümiks elukvaliteedile. Lapse heaolu allikaks on tema vanemad, kes koostöös lasteaia, kooliga aitavad lapsel leida oma positiivset rolli (kohta) ühiskonnas. Lapsel on hea koos elada selliste vanematega, kes on ise endaga rahul, kes teavad, mida nad tahavad ja oskavad oma eesmärke saavutada. Vanemate ressursist, oskutest sõltub, millise minapildiga laps kasvab, kas laps oskab teha õigeid valikuid, mis puudutavad tema tervist, haridust, käitumist, suhteid teistega. Laps ise ei saa saa endale arengusoodsat keskkonda luua. Vaid meie, täiskasvanud, saame olla need, kes talle sellise keskkonna võimaldavad(Pajo). 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme
Ja selles see nipp seisnebki- maaletoojad või tootjad ei varusta poode jõuludeks nende mänguasjadega. Lahendus on siis, et ostetakse mingi samalaadne või sama hinnaklassis asi. Jaanuaris tulevad need ,,defitsiidi" asjad jälle müüki ja vanemad peavad ikka need ostma, sest nad on lapsele lubanud selle hankida. Kõigi ,,jalg-ukse-vahel" tehnika kasutajaid veetleb üks ja sama asi: väikeste seotuste kaudu võib manipuleerida inimese minapildiga: nedne abil võib muuta kodanikud ,,ühiskonnateenriteks", potentsiaalsed kliendid ,, klintideks", vangid ,,kaastöötajateks". Ja kui inimese minapilt on selline, nagu vaja, peaks inimene loomulikul viisil nõustuma terve hulga erinevate palvetega, mis on selle uue minapildiga kooskõlas. (Cialdini 2005, 82-83) mida rohkem pingutust või kohustust mingi tegevus nõuab, seda suurem on tõenäosus, et inimene selle ka ostab
tunde. Edu visaliseerimine- Tõstab motivatsiooni, eriti kogenud ronijatel, kelle areng toimub palju aeglasemalt kui algajatel. 1 Hirmud Ronimisega seotud hirmud: kukkumine, teatud marsuudid jne. Enese mina tunnetamisega seoutud hirmud: - Hirm edu saavutamise ees (seotud negatiivse minapildiga, mis on saadud mõne emotsionaalse trauma läbi) Mõned tunnused: - kardab riskida ja areneda - Väga enesekriitiline - Pole väärt edu saavutama - Pealtnäha enesekindel ja üleolev, mis on kaitsekiip ennast alavääristavale suhtumisel - Hindab kaljude raskuskategooriad alla - Alavääristab teiste saavutusi selleks, et ennast upitada
Manipuleerimise viisid: - sund (toetub tegelikule või näilisele jõule; hirmutamine, ähvardamine, füüsilise jõu kasutamine, karjumine); - pettus (valetamine); - teise tunnetega mängimine (püüd saada kaastunnet, provotseerimine) Motiveerimine on püüd saavutada, et teine mõistaks, miks see või teine tegevus talle kasulik on. Motiveerimine õnnestub juhul, kui teine saab aru kasulikkusest ning soovib vastavalt toimida. Motiveerimine on seotud inimese minapildiga ja sellega tuleb arvestada. Motiveerimine loob eeldused vastutustunde tekkeks. Motiveerimine on personaalne ja see eeldab motiveeritava tundmist ning tema väärtuste ja vajadustega kursis olemist. Motiveerimise viisid: - tasu kaudu; - selgitamise teel, mida teisel on võita (näidatakse kasusid, teise väärtuste ja vajaduste kaudu); - tunnustamise kaudu Enesemotivatsioon on emotsioonide mobiliseerimine eesmärgi teenistusse. Ma saan hakkama, ma teen selle
Tegevus: Tee kindlaks mure põhjus. Jälgi tema käitumist ja reaktsioone. Jaga teavet ja selgitusi vigastuse olemusest ja prognoosist. Aita kohaneda muutunud kehapildiga 11. SOTSIAALNE ISOLATSIOON Probleem: Sotsiaalne isolatsioon seoses infektsiooni kontrolli abinõudega, häiritud verbaalne kommunikatsioon seoses suu ja hingamisteede põletusega, soovimatus suhelda seoses muutunud minapildiga. Eesmärk: Haige suhtleb personali ja lähedastega. Tunneb huvi ümbritseva vastu. Väljendab oma tundeid. Tegevused: Aita kohaneda uue keskkonnaga. Aita kontakteeruda välismaailmaga. Julgusta huvituma ümbritseva vastu. Integreeri lähedased õendusprotsessi. Aita toime tulla tekkinud probleemidega. 12. EBAEFEKTIIVNE PEREKONNA TOIMETULEK PT-i MUUTUNUD
arvestamaks kui teist osapoolest. Konfliktistiili valik ja kasutamine pole ainult situatiivsed nähtused. See tähendab, et konfliktide lahendamise viis ei ole seotud ainult konkreetse vastuoludega, vaid tal on laiem tähendus. Pikkaajalistes konfliktides võivad osapooled harjuda täielikult teineteise stiiliga. Kui konfliktid on sagedased, siis võivad nendest saada suhte püsimise viis. Konfliktistiil on seotud ka enesehinnangu ja minapildiga. Me määratleme ennast selle kaudu, missuguse hinnangu annavad meile teised. Kui konfliktisituatsioonides käituda võitlevalt või järeleandlikult, siis sellisteks peavad meid ka teised inimesed. Nende suhtumine laieneb ka väljaspoole konflikti, sundides meid ootuspäraselt käitma. Stiilide seas valitseb suur mitmekesisus ja tegelikes konfliktides kujunevad käitumisviisid, mida mudelid ei kirjelda, või tekivad lahendused, mida teooria ette ei näe.
Teise kultuuri õppimisega ei hüljata oma kultuuri. Oma kultuurile lisaks õpitakse midagi uut. Lõpptulemuseks on kahtede mängureeglite valdamine. Kohanemise eri etappidel kogetakse võimsaid tundeid: mitte kunagi varem pole tuttavad kombed olnud nii küsitavad. Käitumisele ja kõnekeelele lisaks on tulnud võrrelda võõrast ja oma kultuuri pinnapealsest sügavamalt. Tihti tähendab see silmitsi sattumist oma minapildiga. Nähtust kutsutakse ka iseendaga kohtumise okiks. Sageli on esimesed kogemused negatiivsed, sest nende eest pole osatud hoiduda. Inimene, kes on olnud edukas kodumaal, võib kogeda täielikku ebaõnnestumist teisel maal oma kõige tugevamal alal töös. Küsimus pole ebatäiuslikkuses, vaid selles, et oma teadmisi ei suudeta kohandada uutes olukordades enne, kui on õpitud tundma selle maa kultuuri. Kojutulekusokk. Välismaale elama asuja oletab, et tal tuleb ette
kaotamisele nende (ja nendega seotud kaupade/teenuste) ihaldamisega rohkem kui enne. Nappuse printsiip avaldab mõju ka informatsiooni väärtustamisele. Uurimustulemused näitavad, et mingi teabe kättesaadavuse piiramine tekitab inimestel suurema soovi seda saada ja suurema poolehoiu sõnumi suhtes. Selgus ka, et piiratud info on veenvam. Kohusetunne ja järjekindlus nõustumist soodustab pakutava käitumise koosküla minapildiga. Enamik inimesi tunneb vajadust olla ja näida järjekindlad oma sõnades, veendumustes, hoiakutes ja tegudes. Kalduvusel olla järjekindel on kolm allikat: 1. Järjekindlus isiksuseomadusena on ühiskonnas kõrgelt hinnatud. 2. Järjekindel tegutsemine igapäevases elus kasulik käitumisviis. 3. Järjekindlusele suunatus pakub väärtusliku otsetee läbi tänapäevase elu keerukuste.
Ei piisa rääkimisest vaid on vaja näha - Sotsiaalne kinnitus – otsime inimestelt heakskiitu, sealjuures on palju uuringuid kooli kontekstis nt prosotsiaalne käitumine kui kiidetakse prosotsiaalse käitumise eest ja karistatakse asotsiaalse käitumise ees. Kui kiidetakse siis prosotsiaalne käitumine kasvab, kui karistatakse asotsiaalset siis ei kasva. - Altruistliku mina-pildi kinnitamine – inimesel on vaade iseendast kui aitajast nt need kes verd annavad neil on minapildiga tugevalt seotud see et mina olen doonor. Mina-pilt hoiab käitumist alal ehk püsiva ja pikaajalisena, nendel kelle pole seda minapilti ei ole käitumine nii püsiv. Mina-pildi kinnitamise juures mängivad rolli ümberolevad inimesed, eriti laste puhul. Väline tagasiside seostub sellega kuidas ennast nähakse, oluline on et laps mõistaks et laps saab oma käitumist mõjutada ja see on püsiv. On sweet-spot sest
teist osapoolt. Mulje kujunemist teisest inimesest nimetatakse isikutajuks. Teiseks, konflikti põhjuseks ja süvendajaks võib saada inimese imago kahjustamine. Kolmandaks, kaugelearenenud konfliktides võivad osapooled sihipäraselt tegelda teise osapoole maine kahjustamisega. Konflikti arenedes võib teise maine kahjustamine ja endast hea mulje jätmine saada omaette eesmärgiks. Oleme endast jäetava mulje suhtes tundlikud, sest mulje on seotud meie minapildiga. 18 Identiteedi ja mulje jätmise küsimus on konfliktiga mitmeti seotud. Kui tunneme suheldes oma identiteeti ohustatuna, on see konfliktide tekkimise aluseks. Kui muutub mulje, mille jätame, peaksime korrigeerima ka arusaamist ja suhtumist iseendasse. Me pigem kaitseme alateadlikult oma mina positsiooni ega ole valmis seda hõlpsasti muutma. See kõik annab põhjust käsitleda lühidalt muljejuhtimist.
inimesed on erinevad. Isikupära avaldub ka konfliktis. See tähendab, et sageli me valime endale ise rolli, mitte seda ei anta meile ette. 3.4 Mulje juhtimine Mulje kujunemist teisest inimesest nimetatakse isikutajuks. Vastavalt sellele, kuidas me teist inimest tajume, me temasse ka suhtume. Suhtumine omakorda loob inimese käitumise.Inimese jaoks on oluline, missuguse mulje ta jätab endast teistele inimestele. Oleme endast jäetava mulje suhtes tundlikud, sest mulje on seotud meie minapildiga. Kui muutub mulje, mille jätame, peaksime korrigeerima ka arusaamist ja suhtumist iseendasse. Me pigem kaitseme oma positsiooni ega ole valmis seda hõlpsasti muutma. Isikutaju tekib ka põgusal kohtumisel teise inimesega nii öelda esmamulje. See tähendab, et me loome iseloomupildi käitumisnäidiste põhjal. 17 Tihtipeale on see mulje kirjeldatav kas külma või soojana. Kui näiteks kohtame
rääkima kätega. Ilmnes, et mida intensiivsemalt kurttummad mõtlevad, seda rohkem teevad nad sõrmede liigutusi. Neid liigutusi ei ole võimalik märgata füüsilisel vaatlusel, kuid on võimalik registreerida sõrmede muskulatuuri voolu mõõtes. Kerkib küsimus: kellega me räägime siis kui me mõtleme? Kui iseendaga, siis kuidas seda ette kujutada. Selle küsimuse lahendamisel tuleb appi rollist arusaamine. Individuaalsed rollid käitumise programmid seonduvad ühe või teise minapildiga. Kuivõrd indiviidil on mitmeid minapilte, siis jutuajamist endaga võib kujutleda järgmiselt: mina ühes oma individuaalsetest rollidest pöördun enda poole, kuid teises individuaalses rollis. Tähendab rolli mängimine osutub tingimuseks inimese partnerluses iseendaga sisekommunikatsioonis. Kuid see ei ole veel kõik. Pidev suhtlemine, millega me oleme harjunud imikueast alates annab vilumuse vastu võtta partneri rolli, mälus ladestuvad teiste rollid
• Teab võimalusi, nii et otsus viiakse lõpuks ellu. Pole otsusega abielus, vaid on võimeline sellest vabanema, kui see ei ole õnnestunud. Hea esimees on seotud klientidega Suhtumine sisestesse klientidesse paistab välja välistele klientidele • Kliendiolukordade haldamine • Partnerlusmõtteviis. organisatsiooniga • Tugevdades organisatsiooni • Toetades kõrgemat juhti • Tegutsedes organisatsiooni põhiväärtusi arvestades. avara minapildiga • Iseseisvuse ilmutamine • Enda arendamine juhina • Ülesehitava kriitika heakskiitmine. inimeste arvestamisega • Positiivne hoolitsus ja tähelepanelik hoiak • Arengut tugevdav tagasiside andmine • Innovatiivsus ja julgustamine uute ideede esile toomiseks. vahetegemisvõimeline • Võime eraldada olulist ebaolulisest • Tulemuste saamine õigeks ajaks. 1.1.4 Töö organiseerimine ja töönõuete arvestamine
varieerub nende muusika, toidu, kunstimaitse. Osutab paradoksile, et kaasaegne ühiskond on justkui avatud võimalusteks kõigile, ent tegelikult eksisteerib ikkagi eliit ja mass, kõrgkultuur ja massikultuur. Taaskord rõhutab kuidas perekond ja kool kujundavad inimese võimalused edaspidiseks arenguks. Samas on kultuuriline kapital võrreldes majandusliku ja sotsiaalse kapitaliga kõige raskemini omandatav ja väga tugevalt seotud meie minatunnetusega, minapildiga. Väljade teooria. Tänapäeva kompleksses lääne ühiskonnas eksisteerib väga palju erinevaid välju majandus, õigus, poliitika, kunst, haridus jne. Kõik need väljad võistlevad teatud määral omavahel ja igal välja sees omakorda toimub võitlus võimu ja staatuse pärast. Oluline on, et indiviidil, kes mingil väljal edu tahab saavutada oleks olemas vajalik habitus ja kultuuriline kapital. ,,Kultuurivälja tootmine" (1968-1987) Bourdieu tähtsusest ja kriitikast: 4
Ka jätab ebaõnnestumise seletamine ülesande raskusega õpilase lootusetusse seisu. Atributsioon on jõupingutusele kõige otstarbekam, see motiveerib ainsana õppima. Head õpilast ei heiduta harilikult üks või kaks ebaõnnestumist ja ta võib neid seletada ebastabiilsete faktoritega, et ta ei õppinud piisavalt või et tal ei vedanud. Kui aga ebaedu ikka jätkub, hakkab õpilane kahtlema oma võimetes Kuna võimed seostuvad otseselt õpilase minapildiga, hakkab ta vältima olukordi, kus tal tuleb oma võimed teiste silme all proovile panna. Õppetööst 9 kõrvalehoidmise katsed halvendavad tegelikult veel juba niigi ebarahuldavat olukorda. Kontrolli lookus on veel üks kontseptsioone, mis aitab seletada, kuidas inimesed kalduvad põhjendama oma edu või ebaedu. Need, kes näevad end olevat
annaabi.ee 
