Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mina ja eesti elu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
perfektne, igavesti, loobuda, kutsuvad, hetki, lahkuvad, jääme, küsimusi, rohkemgi, ajani, nimetame, leidsime, hetked, mainisin, minevikku, tühjus, tunnevad, oodatud, saadetud, igaveseks, ilmad, enamat, maarahvas, sära, annabki, eludes, pidage, kustutadaHendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik
kustumatu jälje. · Ma ei mõtle enam sulle, vaid mõtlen sellele mis meil oli ja mis oleks võinud olla ennem kui mulle haiget tegid. · The elephat says to camel " Why do you have two boobs on your back ? " the camel replies " That's a pretty stupid question coming for someone who has dick on his face ! " · Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi , kuid on ka täis hetki mis iial ei unune ja aastate pärast hüüavad tasa .. Oli kord . · Iga inimene on mõnikord kurb . Sellistel päevadel läheb kõik viltu , isegi asjade alustamine ei tule välja . Iga hetk võid lootusetult nutma hakata , isegi teadmata, miks · Tõelist valu mis südames on , ei anna pisaratega välja nutta . · If you can't get someone out of your head , then maybe they're supposed to be there . · Ma tean, et ma pole täiuslik
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Oota. Ma hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma tunnistan, et sul on teatav õigus, kuidas ei arva, et sa oled halb. Oled lihtsalt öelda, Lauraga ühte kuuluda. Mitte küll omadega hädas. Aga see on õigus – Laura ei juriidiline, aga moraalne küll. Aga see loeb ole asi. Me ei räägi Laurast, me ei räägi isegi ka. See ei ole küsimus. Ma isegi usun, et sul sinust. Me räägime sinu harjumusest Laurat on mõneti raske Laurast loobuda. Võib-olla enda omaks pidada. väga raske. Laura on seda väärt. Võib-olla ROLAND: Midagi ma ei ole hädas. Ma ei jätkuks teil õnne väga pikaks ajaks. Aga sa taha nii lolli juttu kuulata. Kas sa annad pead mõistma, et nüüd olen mängus mina ja endale aru, mida sa mulle räägid? Need asjad seda ei saa enam välistada. Te ei ole enam ei käi niimoodi. Tule maa peale, mees. kahekesi
aastal. Me liikusime teedel ettevaatlikumalt, me elasime targemalt. Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, millest saame vaid ise loobuda või seda loovutada. Aga me ei loobu ega loovuta. Meie koosolemise tahet tõestab kogukondlik ja vabatahtlik tegevus, millest on saanud meie elu kindel pärisosa. Me tähistasime koos oma riigi 90. sünnipäeva ja tänasime nii meie riigi rajajaid ja hoidjaid. Nii nagu nemad ei kõhelnud 90 aastat tagasi, ei kõhkle ka meie, et Eestil jagub jõudu ja tarkust hakkama saada oma igapäevaste, aga ka kõigi homsete probleemidega.
Tänan Teid Teie aja eest, mille eraldate sellele raamatule. Mõned inimesed peavad seda fantaasiaks, teised saavad sellest aru. Esiteks palun teilt andestust, teiseks soovin, et leiate oma tee ja realiseerite oma missiooni. Teisel kohtumisel tundus poiss mulle palju lähedasemana. Justkui oleksime tundnud teineteist juba pikka aega. Meie vahel tekkis nagu sugulustunne, mida jagavad omavahel ainult vanad sõbrad. Küsisin, kas esitan küsimusi või alustab ta ise vestlust, et kuidas talle meeldib. Mõeldes mõnda aega ütles ta, et lihtsam on vastata küsimustele. Adriana: Mis on su nimi siin, Maal? David: David. A: Kas sul on ka teisi nimesid? D: Praegu pole. Mul on olnud palju nimesid, kuid praegu on ainult üks. A: Kuidas ma peaksin sind kutsuma? D: David. A: Miks? D: Sest praegu on see minu nimi. A: Päris alguses ütlesid sa, et tulid siia teiselt planeedilt läbi kehastumise. Kas tead, kuidas seda nimetatakse?
HAMLET: Ma püüan olla teile kuulekas. KUNINGAS: Noh, see on alles armas kuulda! Tunne end Taanis nagu omas kodus! Nii, nüüd võime minna, naine. Südame teeb soojaks nõnda lahke nõustumine. Me seda tähistada tahame. Ja iga kord, kui joome terviseks, las kõlab kogupauk. Kuid lähme nüüd. Kuninganna ja kuningas lahkuvad, nende järel õukond. HAMLET: Oh laguneks see liig, liig sitke liha ja sulaks ainsaks kastepisaraks! Kui vaid ei keelaks Looja käsulaud end tapmast! Jumal, jumal, jumal küll!... Kui läila, lame, tüütult tühine näib kõik see ilm!...Tuim tavapärasus - see võtab sülitama - harimata aed, kus vohab räigelt vaid umbrohurämps
Kuidas edasi? Euroopa on juba pikemat aega vaevelnud pagulaskriisis, aga just viimasel ajal on see läinud järjest hullemaks. Üha enam pagulasi tahab tulla Euroopasse. Suurem osa neist on sellised, kes põgenevad sõja või millegi hirmsa eest, aga palju on ka neid, kes tulevad siit lihtsalt paremat elu otsima. Lugedes internetist kõike seda, mida ajalehed pagulastest kirjutatavad, tekkib hirm. Tekkib hirm nii pagulaste kui ka oma kaasmaalaste suhtes. Pagulastest räägitakse igasuguseid jutte, et nad tulevad siia vaid varastama, tapma, röövima ja vägistama. Samas kui lugeda artiklite kommentaare ja kuulata seda, mida räägivad meie kaasmaalased nendest, tekkib ka hirm, aga teistsugune hirm. Kuidas saavad inimesed teiste inimeste suhtes nii kohutavalt õelad olla? Kes tahab pagulasi põlema panna, kes tahab, et nende paat põhja läheks või et keegi nad lihtsalt maha lööks. Lugedes inimeste kõnesid Sõbraliku Eesti kõnefestivali lehelt,
Tere päevast ka minu poolt! Enne kui esitlusega jätkan, räägin ka paar sõna endast. Mind viidi antud võimalusega esimest korda kurssi natuke üle kahe aasta tagasi. Käisin siis veel koolis ja kooli kõrvalt tööl nagu ikka. Kuid miski mulle selle juures ei meeldinud. Mingi hetk sain ma aru, et olen liikumas täpselt mööda seda sama rada, mööda mida käisid mu vanemad. Kool, ülikool , 40 aastat tööd ja pension. Ma lihtsalt ei näinud ennast 5 päeva nädalas kellegi teise unistusi täitmas, et siis 2 päeva puhata ja uuesti alustada. See ei ole see põhjus, miks me siia planeedile sündisime. Kui mulle esimest korda seda võimalust pakuti, ei olnud mul mingit kahtlust, kas hüpata paati või mitte. Kogu idee oli lihtsalt nii loogiline. Ja mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, et kui ma panustan siia oma ajast 1, 2 või 3 aastat, siis see sissetulek, mis ma endale üles ehitan seda mitte keegi mult ära võtta ei saa ehk passiivne sissetulek ja kohe ma näitangi
Tere päevast ka minu poolt! Enne kui esitlusega jätkan, räägin ka paar sõna endast. Mind viidi antud võimalusega esimest korda kurssi natuke üle kahe aasta tagasi. Käisin siis veel koolis ja kooli kõrvalt tööl nagu ikka. Kuid miski mulle selle juures ei meeldinud. Mingi hetk sain ma aru, et olen liikumas täpselt mööda seda sama rada, mööda mida käisid mu vanemad. Kool, ülikool , 40 aastat tööd ja pension. Ma lihtsalt ei näinud ennast 5 päeva nädalas kellegi teise unistusi täitmas, et siis 2 päeva puhata ja uuesti alustada. See ei ole see põhjus, miks me siia planeedile sündisime. Kui mulle esimest korda seda võimalust pakuti, ei olnud mul mingit kahtlust, kas hüpata paati või mitte. Kogu idee oli lihtsalt nii loogiline. Ja mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, et kui ma panustan siia oma ajast 1, 2 või 3 aastat, siis see sissetulek, mis ma endale üles ehitan seda mitte keegi mult ära võtta ei saa ehk passiivne sissetulek ja kohe ma näitangi
ESSEE ABORT Läbi aegade on aborditemaatika olnud tuline kahevõitlus mitmete äärmuste vahel. Mis on elu, millal saab elu alguse ning kas inimesel on õigus otsustada teise inimelu üle? Abordi teema on sama delikaatne kui eutanaasia – millal ja kas üldse sekkuda elu loomulikku protsessi, millele me ise oleme aluse pannud? Kas on üldse vajalik jätkata elu? Võtan läbi mõned erinevad perspektiivid, kuidas antud probleemile võiks läheneda. Selleks, et tekiks uus elu, uus põlvkond – et ühiskond oleks jätkusuutlik ja maailm kestaks, on loodud reproduktiivne süsteem. Mees ja naine koos oma erinevate füüsiliste funktsioonidega on loodud järglaste nö „tootmiseks“. Võib-olla tänu sellisele inimelu pidevale jätkamisele oleme me ise olemas – KUI me esivanemad oleksid seda tahtlikult pidevalt takistanud, poleks ka meid. Võib-olla kui kõik oleksid kollektiivselt takistanud uute loodete tekkimist, poleks ka maailma. Siit edasi võiks mõelda, et LOOTE tekkimiseks
meie peas tekib näiteks rõõm, kui mõtleme armastatud inimesele. Molekulaarbioloogia teeb meile selgeks, mis toimub samal ajal meie kümne biljoni ajuraku sisemuses. Psühholoogilised katsed jällegi selgitavad, kuidas need sisemaailma muutused meie käitumist määravad. Niisiis on võimalik lõpuks asuda otsima vastuseid küsimustele, mille kallal on inimesed alati pead murdnud. Kas õnn on midagi enamat kui lihtsalt ebaõnne vastand? Kas viha hajub, kui see endast välja lasta? Kas ilusaid hetki on võimalik pikendada? Kas raha teeb õnnelikuks? Mis on ülim õnn? Jne. Lülita ajus õnn sisse Keskse tähtsusega neile küsimustele vastuse leidmiseks on kaks arusaama. Üks puudutab neid aju osasid, mis tekitavad heaolutunnet: meie peades on sisse seatud oma lülitused rõõmule, naudingule ja eufooriale - meil on õnne süsteem. Nii nagu tuleme ilmale võimega kõnelda, nii oleme me programmeeritud tundma ka häid tundeid.
Shakespeare ütles kord, et elu on rooside ja okastega palistatud tee. Jah tõesti, nii see on. Meie elus on palju ilusat, kuid tihti tuleb ette ka raskusi. Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi söömata ja magamata, ekslesin Euroopa suurlinnades, otsides tööd ja kohta, mida koduks kutsuda. Just tänu noile hetkedele oskan hinnata oma praegust olukorda, kus mul on kõik olemas. Mäletan ka neid hetki, kus mul väga hästi läks tänu neile oskan parema poole pürgida. Eks elus on ikka nii, et mida vanemaks saame, seda targemaks muutume. Omandame erinevaid kogemusi ja õpime elutarkusi ning mida rohkem me õpime, seda rohkem meid hakkab huvitama selle elu olemus. Hakkasin nägema elu veidi teisiti siis, kui mu vanemad lahutasid ja kui elasime koos vennaga kord ühe, kord teise vanema juures. See ei olnud kerge aeg, kuid inimene harjub iga olukorraga, mis ta teele tuleb
iga inimene on oma elu teel õnnelik , kui tal on kedagi armastada . Piisab õige vähesest lootusekübemest, et sünniks armastus. Lootus võib küll mõne päeva möödudes haihtuda, kuid armastus on ikkagi sündinud... Kui armastad-näita välja, kui igatsed-ütle, kui vihkad, siis-kasvõi tee mulle haiget, aga ära mulle seda välja ütle. Armastus saab olla siis tugev , kui Sina selle tugevaks teed ! Armastus ei saa olla perfektne , sest keegi meist ei ole perfektne ! Väikesed käed kirjutavad liivale ja seal kirjas seisab "Ma Armastan sind"Ja sinna tuleb suurelt 1 süda mis kuulub igavesti sulle mis siis et oled mu mu unustanud. Igal õhtul mõtlen ma sulle , igal õhtul valan ma pisaraid ... Järgmine päev küsin ma endalt : " Miks ? " ja ise vastan : " Sest armastan Sind ja ei suuuda leppida mõttega , et olen Sinust ilma ! " Persse see armastus , lähme parem vanaemale külla . See on armastus kui vanusevahe ei mängi rollli. KURBUS !
Kombeid peaks lapsele õpetama. Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma.Paneb lapsele aru pähe. Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu? Peedu on hea poiss,ei ole temale vaja triibulisi ühtigi teha.Head lapsed kasvavad ka vitsata. Vanaisa: Aga kõige paremad põngerjad sirguvad siiski koos vemblaga. Ema: Aitab nüüd sellest jutust nüüd.Tuleb loota ,et see jõmpsikad mõne lollusega hakkama ei saa.Tänaseks aitab küll,kell on palju.Minge nüüd kõik magama ! Kõik lahkuvad. Hommik (Peedu tuba) Peedu ema : Ärka üles,hommikusöök on juba laual ! (peedu ei tee välja), PEEDU ,marss voodist välja! Peedu: Jah,juba tulen. (lahkuvad koos Peedu toast) (Söögilaua ääres) Kõik istuvad ja tegutsevad. Ema katab lauda.Isa ja vanaisa istuvad lauas. Peedu isa: Peedu,me läheme täna linna ja tuleme alles õhtu poole.Sina jääd aga vanaemaga kahekesti koju. Peedu: Aga miks mina kaasa ei või tulla? Peedu ema: Ega me siis lõbureisile ei lähe
ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU OSATÄITJAD Elmo Nüganen Pantalone (P), hea võlur Celio (Ce), Hansuke (H), Prigella (teener) (Pr) Allan Noormets Fatamorgana (F), Truffaldino (T) Andres Noormets Prints Tartalio (Pt), Padasoldat Leandro (L) Piret Kalda Printsess Ninetta(Ps),Hiidnaine Creonta (HC),Pada Kuningas (K), Emand Clarice (C), Mutike Greteke (G), Printsessi õde ehk Esimene Apelsin(Õ) Onuke Printsessi vend ehk Teine Apelsin(V) MUUSIKA L: Koidikud on siin vaiksed. C: Kaalul on rohkem kui elu. L: Emand Clarice, kutsun seansile. Tulnud uued rabavad uudised. Nad on mind rabanud peast, kõhust ja kerest. Padakuningriigis välja kuulutatud lõbustused, pidustused, bakhanaalid. Padakuningriiki saabunud keegi Truffaldino. C: Truffaldino? L: Truffaldino. Saatsin asja uurima oma teenri. Ta läks õkva Morgana juurde. C: Morgana? L: Morgana. Eesnimi - Fata. Amet nõid. Elukoht eemal järves. Millised on instruktsioonid? C: Praegu on tekkinud eriti soodne võimalus t
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lähevad vabatahtlikena!|"In corpore", na
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Ülipalju armastan, ülirohkem igatsen, surmani ootan ! Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... Kiireim viis sõda lõpetada on sõda kaotada. Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa. Minu võitlus on vastupidamine. Alati on võimauls ämbrist mööda astuda. Geniaalne pole see, kes mõtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mõtleb geniaalselt. Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sõnniku peal. Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus.
valitud konstruktsiooni, juhib kultuur meie elu, ja ka meie riiki suunas, mis väärtustab kõige kallimat - inimest. Kui enamuse inimeste elukaar käib lihtsas ABC vormis, kus A on lapsepõlv, mil eriti midagi teha ei saa, B on täiskasvanuiga, kus tuleb teha kõik mida üldse teha annab ning C on vanaduspõlv, kus meie arvamusi enam eriti ei vajata, siis tegelikult on vahel võimalik kujundada oma elukaar sedasi, et teid on igavesti vaja see püüe on väga oluline mida rohkem oleme iseendasse investeerinud, mida inimesekesksem on meie suhtumine maailma seda igavikulisem on meie väärtus, ja seda ükskõik mis vallas. Huvitaval kombel on seda Eestis võimalik leida enam kui võõrsil seda tajuvad isegi välismaalased, kes Eestis natuke kauem elavad, sh akadeemilised inimesed, professorid jne. Eesti on väga eriline paik. Teie olete väga erilised inimesed.
Kui nii oleks siis hakkaksin oma naist kontrollima, et ega ta võõraste meestega ei amele või mida iganes. Kõige hullem oleks see, kui naine tarvitaks narkootikume. Selline asi viib inimesed põhja ja väga rake on sõltuvusest lahti saada. Ükski laps ei taha endale ema, kes ainult pidu paneb. Tuleb hommikul alkoholi haisudega koju, oksendab ja põeb terve päev pohmelli mäletades ööst mitte midagi. Nii võib puruneda perekond. Kahjuks liiga tihti jääme hiljaks, et öelda :" anna andeks ma tegin vea !" Naise üks tähtsamaid soove peab kindlasti olema lapsi saada ja neid üles kasvatada. Lapse saamine on kõige ilusam hetk, mis jääb alatiseks meelde. Näha kuidas lapsed kasvavad ja muudavad elu rõõmsamaks. Toovad igasse päeva killukese päikest ja muudavad mälestused hetkedeks, mida ei tahaks iialgi unustada. Mõned paarid ei saagi lapsi, aga miks mitte siis adopteerida mõni laps
Kui mina oleksin juht! Kui mina oleksin juht, see lause on sama nagu kui mina oleksin miljonär. See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegeliku
Seegi on meie, kui selle riigi kodanike, selle riigi omanike, vaba valik. Me ei pea kinkima oma riigile sajandaks sünnipäevaks prantslaste kombel Eiffeli torni. Kinkigem siis lahendusi ja otsuseid neis valdkondades, millest mõni hetk tagasi rääkisin. Loodan, et järgmise poolteise aasta vältel suudame neil teemadel nii palju mõtteid vahetada, et iga kodanik saab 2015. aasta parlamendivalimiste eel esitada kandidaatidele küsimusi ja nõuda lahendusi. Usun, et ka poliitikud on adunud, et erinevalt viie aasta tagusest ajast on valijad täna oluliselt nõudlikumad. Loodan näha ja usun, et näeme, uut kvaliteeti, mis sünnib meie inimeste oluliselt suurenenud teadlikkusest kõiges, mis puudutab riigi valitsemist. Vabakond termin, mida viie aasta eest polnud olemaski on kõikvõimalikes vormides oma olemasolekust märku andnud. Mõned selle ilmingud on rabedamad, teised aga siirast murest kantud. Eirata seda peaaegu
Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised, aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda. Ka sel aastal oli E
tippu. Nad on endale ise seadnud eesmärgid selleks, et oma unistused täide viia. Mõnikord võib näiteks olla eesmärk ka oma pere. Saadakse aru, et vanemate silmapiir ulatubki ainult pudeli põhjani. Ei jää muud üle, kui tuleb olla kavalam ja lahkuda, ennem kui hilja. Kahjuks on läinud ka nii, et osad lapsed ei ole aru saanud vanemate veast ja arvavadki, et see on õige. Ja jäävad igavesti truuks oma perele. Tehes minu arust väga suure vea. Samas ma arvan, et igal inimesel on õigus valida, mida ta tahab oma elus teha. Kui inimene tahab saada rikkaks, siis keegi ei saa seda keelata. Tuleb ainult ise pingutada ja tohutult vaeva näha. Mõni inimene on hoopis ennast perele pühendanud. Ta tahab hoolitseda oma laste eest ja teda ei huvitagi raha. Tema rikkuses peitubki tema perekond.
kõrtsi kokku, lasnud neile sääl hääd ja paremat anda ning, kui kõigil olnd juba hea tuju, ilmund ta ise, kirikuõpetaja mantel seljas, lõpuksed lõua all, sametist müts pääs, karand kips-kops pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad
ainult 3. Minnes oli meid 150, nüüd 32. Oleme tagalas ja Himmelstob teeb ettepaneku hästi läbi saada, me oleme nõus, kuna ta aitas tule alt välja tassida Haie. Õudust saab taluda, kui sa olukorrale allus, ent see tapab, kui sa hakkad selle üle järele mõtlema. Püüame huumorimeelt säilitada, kuna ilma selleta oleksime omadega läbi. Majad, kus meid paigutati asuvad üsna kanalitele lähedal, mei käime õhtuti seal ujumas, märkame vastaskaldal 3me naist, nad kutsuvad meid vastasmaija, me ei tohiks minna, kui pole pääseluba, aga lähme salaja. Neid on 3, aga meid 4, niisiis otsustame Tjadeni täis joota, see õnnestub. Oleme kohal ja lähme neiuga tuppa, temaga koos üritan hetkeks unustada sõja ja õuduse. Sain 2 nädalat puhkust, aga ei tule kohe tagasi, kuna lähen õppekursustele. Jõuan koju ja näen õde ja ema, mul ema haige. Õnneks ema ei päri sõja kohta midagi, aga isa tahab kuulda jutte, räägin talle
Vaikus. KIOKO Mida ma ütelda tahan, Ike. Sa ei saa oodata surmalt lahendusi. Sa võid ette kujutada, et see lõpetab kõik, mis sinu eksistentsi puutub, aga see on ettekujutus, mitte fakt. Pealegi, tappa ja surra oskab igaüks. Elada mitte. See on ju paradoksaalne. Me teame, mida elus teha saab, aga püüame sellest loobuda. Surma mängureeglitest pole meil aimugi, aga igatseme sinna küll. Miks sa naeratad? IKE Minu meelest on see paradoksaalne, et ma olin piisavalt rumal, et siia tagasi tulla. Ööst on saanud varahommik. IKE Mis sa täna teed? KIOKO Ära räägi minuga, nagu katkuhaigega, Ike. Sa pead
Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine saade ,koos tobedaimast tobedaima muusikaga." Sellel hetkel tulevad tema kõrvale (diivaniga ja telekaga) ema ja kaks venda. Nad istuvad diivanile ja vaatavad telekat. Tüdruk istub nende vahele. Ema ja vennad vaatavad telekat tüdruk vaatab aga kaugustesse edasi. V: ,, Ma ei tea kust selline komme on tulnud
lähedaseks saanud." (naabri koer suri) · ,,Ühelgi inimesel pole õigust röövida vabadust ei teistelt ega veel vähem iseendalt, pealegi nii põhilise tähtsusega elusektoris. Ja veel pentsikum oleks, kui annaksime lastele õiguse vanemaid eluajaks perekonnasunnitööle mõista." (vanemate lahutus + pidi lapsepõlvekodust lahkuma + pinginaaber kolis teise linna + kolisid ise palju + mänguasjad + armastatud mehe surm+ ) · ,,Otsustasin loobuda juba ette, vabatahtlikult. Mitte kunagi ihaldada midagi, veel vähem seda püüda saavutada. Surmasin kõik lootused juba eos, uskudes, et see on kõige vähem valus." · ,,Abiellusid mehega, kes mulle midagi ei tähendanud, sest see oli ainus võimalus teda mitte jälle kaotada." · ,,Kõik mu ettevaatus ja vabatahtlik loobumine on olnud asjatu. Ma pole sellega midagi võitnud, aga kunagi ei saa inimene nii vaeseks, et tal ei oleks midagi kaotada."
Pärtel ja Kaarel mängivad laua taga kaarte. Järsku ütleb Pärtel Kaarlile: P: Ei tea kuhu see Ell nii kauaks küll jääb? Ei oska koju enam tulla! Käib vist jälle Miilile peale, et see sulle naiseks tuleks, võib juba arvata. Ja sul ongi juba aeg uus naine võtta, Kaarli, oled juba üle aasta lesk! K: Mis see Ell muidu janditab, ei tule sellest midagi! Ja ega Ell käigi seal Miilit sobitamas, nii rumal ta ei ole! P: Arvad sa, et Miili ei taha sind? Kahju küll siis. Oleks hea kui saaksime jälle kälimeesteks. Kui sinu Liina veel elas, oli meil elu Unnustes palju rahulikum ja sõbralikum. Aga mis sinna parata kui sinu aktsiad on langenud: oled nüüd ju lesk! K: Sa vist hõõrud täna jälle? P: Kuidas hõõrun? K: Hõõrud tuld. P: Ei hõõru midagi! Mis mul siin hõõruda ja mis puutub minusse sinu elu! Ela nii, kuidas süda himustab! Ja kui su aktsiad nüüd on maha käinud, siis mina neid ka üles tõsta ei saa! K: Aktsiad maha käinud... Kaarli viskab kaardid laual
annaabi.ee 
