elektriline potentsiaal loob mitokondris tingimused ATP sünteesiks. Ühe ATP molekuli hüdrolüüsil väljuvad rakust 3 naatriumiooni ja sisenevad rakku 2 kaaliumiooni. Nende ioonide ning kaltsiumioonide ja valkude mittetasakaalulisus poolläbilaskval membraanil kutsub esile puhkepotentsiaali tekke. Rakumembraani depolariseerumine ja naatriumiooni läbilaskvuse suurenemine kutsub esile mõne millisekundi kestva toimepotentsiaali impulsi amplituudiga 100-120mV. Toimepotentsiaal liigub edasi kuni 100m/s. Pärast impulssi puhkepotentsiaal taastub. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Bioelectromagnet ism http://www.elin.ttu.ee/mesel/Study/Courses/ 0220PhEn/Content/02-Physio/Bioelect/Bioel ect.htm http://www.britannica.com/EBchecked/topic/ 65834/bioelectricity ENE 1, “Valgus” 1985
ühendamine hõlbustab ka Automaatkäigukasti juhtplokk auto diagnoosimist. Mootori juhtplokk Tavaliselt kasutatakse järgmisi töökiirusi: Mugavussüsteemidel näiteks 62.5 kbit/s. (62500 bitti sekundis). See on "low speed" kiirusel, mis on 0...125 kbit/s. Ühe info edastamine kestab ligikaudu 1 millisekund. Iga juhtplokk püüab kogu info edastada alla 20 millisekundi. Mootori/pidurite võrk on kiirem, seal on töökiirus tavaliselt 500 kbit/s (500 000 bit/s) See on siis "high-speed" kiirusel (125...1000 bit/s). Sõltuvalt juhtplokist püütakse info edastada 7...20 millisekundi jooksul. 6 7
tuumakatsetuseni Semipalatinski polügoonil Kasahstanis. 1950. aastate jooksul arendati välja elektrienergia tootmiseks sobivad seadmed. Tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi. Õnnetuste ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks ja tuumareaktorite plahvatamiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Plahvatus on äärmiselt võimas ja mõne millisekundi jooksul võib vabaneda väga palju energiat. Seda energiat saab võrrelda trotüüliekvivalendi kaudu. Tuumaajastu jooksul on tekkinud umbes 25 raskemat õnnetust. Kolm kõige suuremat on Three Mile Islandi (USA), Tšernobõli ja Fukushima õnnetused. Three Mile Islandi õnnetus juhtus 28.märtsil 1979. aastal, kui osaliselt sulas üles samanimelise jaama reaktori tuum. 26. aprillil 1986. aastal kuumenes üle, sulas ja plahvatas Tšernobõli (Ukraina) tuumajaama neljas reaktor. 11
maapealne "venitus" maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest - saartest rääkimata. Kõige selle mõjul Maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. Iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit; kahekordistub ööpäeva pikkus umbes 6 miljardi aasta pärast. Üks Maakera pööre ümber oma telje umbes 24 tundi (23 h 56 min. 4,10s). Kuu aeglustab Maa pöörlemist umbes 1,5 millisekundi võrra sajandis. Fakte maast · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. · Maa tiirlemisperiood on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. · Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h.
soojeneb. Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid ja elu maal, nii nagu me seda tunneme, oleks võimatu. Kasvuhooneefekti tegevus oleneb õhu süsinikdioksiidi- ja tolmusisaldusest. Väike kogus süsinikdioksiidi on atmosfääris kogu aeg. Kasvuhooneefekt tõstab Maa pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra (jäisest -21 kraadist pakasest mõnusa +14 kraadise soojuseni) . Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi võrra sajandis. Teaduslik uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli 481 18-tunnist päeva.
tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori. Rakumembraani kerge depolarisatsioon kutsub esile - alaühiku konformatsiooni muutuse ja kanali avanemise. Kanal inaktiveerub mõne millisekundi jooksul. LAde toimemehhanism Avaldavad toimet voltaazh-tundlike Na+-kanalite blokaadi kaudu. LAid seostuvad sidumiskohaga poori sees ja stabiliseerivad Na+- kanalite inaktiivse seisundi, takistades kanali aktiveerumist. LAde toimet mõjutavad Liikumine läbi rakumembraanide Kanalite avatus Närvikiudude ehitus pH Närvikiudude ehitus Tundlikumad on õhukesed ja müeliinkestata kiud ja vähem tundlikud paksemad ja müeliinkestaga kiud.
NTP Network Time Protocol Võrguaja Protokoll NTP(2) Loodus 1985 Autor David L. Mills Üks vanimaid interneti prtokolle Siiani kasutuses NTP(3) parameetrid GOES PTB PPS GPS WWWB CHU ACTS NTP(4) TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio, aatom või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel POP Post Office Protocol Postkontoriprotokoll POP(2) Loodud 1984 Praegu Kasutusel uuem versioon POP3 POP(4) Protokoll, mida elektronposti kliendid kasutavad oma meiliaadressile saabunud sõnumite allalaadimiseks ISP meiliserverilt POP3 Post Office Protocol 3 Postkontoriprotokoll 3 POP3(2) Loodud 1996 Autorid J
· Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na+- ja K+- ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega: · Esmalt avanevad Na+-ioonkanalid, mille tulemusel toimub Na+-ioonide laviinitaoline sissevool närvirakku allapoole kontsentratsiooni gradienti kuni saavutatakse Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal +30 mV: · Närvirakk depolariseerub (raku sisemembraanil tekib positiivne, välismembraanil aga negatiivne laeng) · Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 1 millisekundi jooksul · Närviraku depolarisatsiooni saavutamisel sulguvad Na+-kanalid ning algab K+-ioonide väljavool rakust kuni saavutatakse K+-ioonide tasakaalupotentsiaal -75 mV: · Närvirakk repolariseerub · K+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 2 millesekundi jooksul NÄRVIIMPULSS · Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine: · Toimub membraani transientne depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine tasakaalupotentsiaalini (-60 mV)
osakesed asuvad teineteisest kaugel. Albert Einstein nimetas sellist omadust «tontlikuks kaugmõjuks». Katses, mille Austria teadlased viisid läbi kaltsiumi- ning Ameerika teadlased berülliumiioonidega, lähendati põimitud osakestepaarile kolmas aatom, mille omadusi sooviti üle kanda. Manipuleerides aatomeid laseritega, õnnestus kolmanda aatomi omadused üle kanda põimitud paarile. Arvuti juhitud operatsioon kestis alla nelja millisekundi ning katsete õnnestumise protsent oli mõlemal uurimismeeskonnal üle kolmveerandi. 7 Räägitakse ka, et natside tuumaprogrammi juhtinud Werner Heisenberg oli küll väga hea füüsik, ent tal nappis teadmisi mõistmaks aatomituuma lõhustamise ahelreaktsioone.Mõnede uurijate arvates hindas ta seetõttu tublisti üle tuumarelva loomiseks vajaliku rikastatud uraani kogust. Nüüd avastatud
Valkude kokkupakkumise kineetika Levinthali paradoks: väikese valgu (ribonukleaas, 124 ah) puhul on võimalik ligikaudu 1050 erinevat konformatsiooni. Kui valk kulutaks iga konformatsiooni läbiproovimiseks 1013 sekundit, siis kuluks kõikide proovimiseks 1030 aastat. Tegelikult omandab ribonukleaas funktsionaalse ruumilise struktuuri vähem kui 1 minuti jooksul. Valkude kokkupakkumist uuritakse jälgides eelstatsionaarse faasi kineetikat. Nõuab reaktsiooni jälgimist esimese mõne millisekundi jooksul. Levinthali golfiväljaku kujuline Lehtrikujuline energiapind energiapind Valkude kokkupakkumine on kooperatiivne protsess 1. Lokaalsete sekundaarstruktuuride formeerumine 5 ms 2. Tertsiaarstruktuuri moodustumine algab, subdomeenide teke , hüdrofoobne kollaps 1s 3. Domeenide lõplik moodustumine, H sidemed 5s 4. Multidomeense struktuuri moodustumine Kokkupakkumine võib olla pidurdatud metastabiilsete vaheühendite tekke kaudu
· Victor Lamme, Fancis Crick, Christof Koch, Ronald Rensink jt pooldavad teooriat: objekti ilmudes vaatevälja töödeldakse 2+- 100 millisekundiga objekti lihtsad lokaalsed tunnused(nt kontuuride asukoht, kaldenurk, pinna värvused, liikumissuunad, tekstuuri tihedus jne.) Tõimud ajukoore tagaosas. Selle töötluse tulemusel suunatakse signaalid ajukoores ettepoole (oimu- ja otsmikusagaratesse), mis võimaldab püsida eelteadvusliku hüpoteesi objekti üldisest põhisisust. 100-300 millisekundi järel antakse tagasisidet mõju ajukoore eesmistest, üldkategooriat esindavatest keskustest lokaalseid detaile ja konkreetseid üksiktunnuseid kodeerivatele varasematele keskustele aju tagaosas. Alles sellise tsüki elluviimisel teadvsutab objekt nii oma üldisemas tähenduses (olemus, gist) kui ka seda kehastavates detailides. Teadvustatud objekti taju on abstraktes mõtte, üldistatud kategooria ning konkreetsete detailide integratsioon tagasiside abil.
Magnetvoog sõltub kogutavasse anuma diameetrist, vihma tihendusest. 22. Pööriselektriväli Pööriselektriväljaks nim elektrivälja, mis on tekkinud elektromagnetilise induktsiooni käigus. Selle jõujooned on kinnised, puudub algus ja lõpp. 23. Faraday seadus. ...ütleb, et induktsiooni elektromotoorijõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. E= deltaf/delta t delta f :veeber ja delta t on aeg. Nt juhtmeraami läbiv magnetvoog kasvab 2 millisekundi jooksul 5lt milliveebrilt 10milliveebrini. Kui suur emj indutseeritakse raamis. Delta t= 2ms= 2*10-3 delta f1= 5mWb= 5*10-3Wb delta f2= 10mWb= 10*10-3Wb E=? E= deltaf/delta t deltaf? Delta f2-delta f1 24. Mahtuvus. Valem. Ühik. Mahtuvus näitab, kui suur pinge tekib kahe keha vahel, kui ühelt kehalt teisele viia ühikuline laeng. Ühik on c. Valem: c= q/u 25. Induktiivsus. Valem, ühik. Induktiivsus näitab vooluringi võimet takistada magnetvälja
Alguses oli Maa atmosfääris arvatavasti palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid see on aja jooksul peaaegu kõik liitunud karbonaatkivimiteks. Väiksemal määral on süsihappegaasi lahustunud ookeanidesse ning on ära tarvitatud elavate taimede poolt. Laamtektoonika ja bioloogilised protsessid säilitavad praegu süsinikdioksiidi lakkamatut ringlemist Maal. Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi võrra sajandis. Käesolev (teaduslik) uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli 481 18-tunnist päeva aastas. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi . Maa pind on väga noor. Suhteliselt lühikese perioodi jooksul on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu
nende otstel moodustuvad erinimelied poolused, mistõttu nad tõmbuvad. Magnetvälja lakkamisel kontaktvedrud ennistuvad elastsusjõu mõjul ning kontaktid lahutuvad. Rakendus ja ennistuskestus on keskmiselt 3 korda väiksem, kulumiskindlus aga kuni 100 korda suurem, kui elektromagnetreleedel. Herkonite puuduseks on väike lülitatav võimsus ja kontaktide läheduse tõttu madal läbilöögipinge. Võimsus võib olla kuni 15w. Kontaktide sulgumisel ja lahutamisel nad vibreerivad mõne millisekundi vältel. Sularid Kasutatakse elektriseadmete kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse korral tekkiva liigvoolu eest. PM 0,15A 5A Kaitsmepesa mark on DP VP1 -1 Kaitsmepesa mark on DPB -2 -3 -4 -5 In [A] ISUL [A] Traadi läbimõõt mm cu 0,15 0,3 0,015 0,25 0,5 0,022 0,5 1 0,039 1 2 0,073 2 4 0,14 3 6 0,18 4 8 0,22 5 10 0,25
Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mugavamaks. Sellele kõigele on aluse loonud internet, mis lubab mõne millisekundi jooksul saata andmed Eestist USA'sse. Eestlased teavad seda arvatavasti kõige paremini, kuna maailmas oleme tunnustatud e-riik. Meie poolt on loodud Skype, kuid rahvusvahelist tunnustust oleme saanud aga eelkõige oma erinevate e-projektidega. Näiteks ei pea me toast väljuma, et minna valima ja sellist võimalust pole mujal maailmas. Paraku muudab selline mugav elu inimesed ettevaatamatuks ning unustatakse ära ohud, mida virtuaalmaailm endas peidab. Üheks põhjuseks on ka teadmatus
depolarisatsioonilaine (närviimpulss) levib mööda närvikiudu kiirusega 0,3-3 m/s (müeliinkatteta kiud), kuni 3 - 130 m/s müeliinkattega kiudude puhul. Müeliinkattega kiududel levib depolarisatsioon hüppeliselt müeliinkatte vahekohtadel - sellest siis ka levimise kiirus! Puhkeolekule omase polarisatsiooni taastumisfaasis väheneb taas Na + ioonide ja suureneb K+ ioonide läbilaskvus, kuid see vôtab aega: 0,5 - 1,0 millisekundi jooksul ei suuda närvikude vastu vôtta uusi signaale (puudub erutuvus). Seda lühikest ajavahemikku nimetatakse refraktaarsusperioodiks. Refraktaarsusperioodi kestvus määrab seega vastava ertuva koe juhtivad omadused. Kui erutus (depolarisatsioonilaine) jõuab sünapsini, algatab see uue erutusimpulsi järgnevas närvirakus vôi muudab talitleva organi( raku) ainevahetust, pôhjustades selle tegevuse muutumist.
Helivõimsuse jagamine kaheks võrdseks osaks tähendab sumbumust ligikaudu 3dB. Selle lisandub veel lülis endas tekkiv sumbumus ligikaudu 0,5dB. Summarne sumbumus on seega 3,5dB. Kaasaegsed sildlülitused on realiseeritud operatsioonivõimenditel. Kaja vähendamine Mitmesuguste multipleksimisvõimaluste ja pikkade sideliinide kasutamisega kaasnevaks probleemiks on kaja esinemine. Telefonivestluse ajal esinev kaja on tõsiselt häiriv tegur. Teie oma kõne peegeldumine mõnesaja millisekundi pärast häirib kõnerütmi. Kaja põhjustajaks on tasakaalust väljas olev sildlülitus üleminekul neljajuhtmeliselt süsteemilt kahejuhtmelisele edastussüsteemile. Märgatav oli kaja esinemine satelliitide kasutamisel kui pikkadest vahemaadest tulenes ka suur heli levimisaeg. Probleem on muutunud laialdasemaks seoses digitaalside laiema levikuga. Digitaaltelefonides toimivad kooderid vajavad teatud aega oma funktsiooni täitmiseks ja
(U2W) RAID-Reduntant Array of Independent Disks. Mitmest sõltumatust kõvakettaseadmest koosnev süsteem. Lihtsamad RAID-id võimaldavad vaid kiiremat andmevahetust, keerulisemad tagavad salvestatud andmete kättesaadavuse isegi mõne tema koosseisu kuuluva kettaseadme vea korral. Kõvaketaste peamised näitajad peale mahutavuse on veel keskmine rajaotsinguaeg (access time) (tavaliselt 10 ja 15 millisekundi vahel) ja ülekandekiirus (megabaitides sekundis). Ülekandekiirus on sõltuvuses liidesstandardist (EIDE, SCSI jt.) ning kettakontrollerist. Kettakontroller juhib ja vahendab arvuti keskseadme ja mälu vahelist suhtlemist. Selle funktsioonide hulka kuuluvad ka mitmed andmevahetust optimeerivad toimingud (andmetihendus, vahepealne puhverdamine jne.). Tihti on kontroller varustatud ka peitmälusüsteemiga.
teatud elundid või efektoroganid, milles on nn. „märklaudrakud“ ehk sihtorganid. ➔ enamusel keharakkudel on retseptorid ühe või mitme hormooni vastuvõtuks. 1 ● Inertne süsteem: aeglasema käivitumise ja toime lõppemisga kui NS (võrreldes NS toimega on hormooni toime inertsem - neuroni toime kestab millisekundi, hormoonid mõjuvad aga tunde ja veel kauemgi. ● Organism töötab normaalselt vaid siis kui hormoonis ja NS teevad omavahel koostööd. ● Lammutatakse maksas. Hormoonide omadused: - juba väga väikeses koguses avaldavad olulist mõju - reguleerivad organismi talitlust koos närvisüsteemiga - keemiliselt väga erinevad, väga spetsiifilise toimega - igal oma väga täpne ülesanne, üks ei saa täita teise ülesannet Hormoonide toime:
galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes. Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev ühe sajandiga 0,0016 s. Maa pöörlemisperiood Päikese suhtes (Maa keskmine päikeseööpäev) on 86 400 keskmise päikeseaja sekundit. Et Maa päikeseööpäev on praegu loodetekiirenduse tõttu pisut pikem kui 19. sajandil, siis iga ööpäev on 0...2 SI millisekundi võrra pikem. 5 Päike Päike on tavaline täht, üks rohkem kui 100-st biljonist tähest meie galaktikas. Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Temas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel
suur, jäädes kuni 25 korda maha parimatest liitium- vooluallikatest. Siiski on sellisel energiasalvestamisel teatud eelised, mis teevad superkondensaatori eriti atraktiivseks. Peamisena olgu märgitud energia salvestamise ja energia kättesaamiseks kulutatav aeg, mis võib kesta tunde kuid võib toimuda ka sekundite jooksul. Reeglina on kondensaatorite minimaalne laadimise aeg võrdne 3RC, kus R on sisetakistus ja C on mahtuvus. Kui parimatel elektrolüütkondensaatoritel on RC millisekundi suurusjärgus, siis superkondensaatoril on RC vahemikus 0,5 kuni 10 sekundit, sõltuvalt kasutatavatest komponentidest. 2.12 Ostsilloskoop Ostsilloskoop on mõõteriist ajas muutuvate suuruste kuju vaatlemiseks ja parameetrite mõõtmiseks. Kujutis moodustatakse uuritava suuruse hetkväärtustest moodustatud joone elektronkiirega kuvamise teel. Joonis 4. Ostsilloskoop 2.13 Elektriskeemid Elektriskeemide lugemise oskusel on keskne osa veaotsingul ja lisaseadiste paigaldamisel. Eri
ja elu, nagu meie seda tunneme, oleks võimatu. Vaba hapniku olemasolu on üsna tähelepanuväärne keemilisest vaatepunktist. Hapnik on väga reageeriv gaas ja "normaalsete" tingimuste korral ühineb kiiresti teiste elementidega. Maa atmosfääris olev hapnik tekib ja säilib bioloogiliste protsesside tõttu. Ilma taimedeta poleks Maal mingit vaba hapnikku. Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi võrra sajandis. Käesolev (teaduslik) uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli 481 18-tunnist päeva aastas. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi . Maa kaaslane Maal on ainult üks looduslik kaaslane, Kuu. Kaugus Raadius Mass Kaaslane (000 km) (km) (kg) --------- -------- ------ ------- Kuu 384 1738 7.35e22
13) Rakkude ärrituvus - Rakkude ärrituvus on raku võime reageerida mitmesugustele väliskeskkonna muutustele. Tüüpilisteks on temperatuur, keemilised, mehhaanilised, elektrilised jt mõjurid. Neid keskkonna muutusi, mis suudavad põhjustada erutuvust, nimetatakse ärritajateks. 14) Biopotentsiaalide muutused, Na,K pump - Erutusmomendil toimubki rakus biopotentsiaalide muutus (negatiivne potentsiaal langeb ja positiivne suureneb). Erutusmomendil liiguvad mõne millisekundi (ms)jooksul K-ioonid rakust välja (intratsellulaarsest ruumist ekstratsellulaarsesse) ja Na-ioonid rakku sisse (ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse). Erutusseisundi lõppemisega (raku puhkeperioodil) Na-ioonid väljuvad rakust ja K-ioonid liiguvad rakku, rakk kulutab selleks energiat.Mehhanismi, mille kaudu see protsess toimub, nimetatakse hüpoteetiliselt Na-K- pumbaks. 15) Erineva treeningu mõju ioonpumpade võimsusele - Kehalisel treeningul
-55mV-ni. Seda kutsutakse läviväärtuseks. Läviväärtuse ületanud signaal kutsub alati esile aktsioonipotentsiaali, mis levib ainult ühes suunas kuna tagasisuunas liikumine on takistatud refraktaaruse poolt. 4 Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine. Närvirakk genereerib ühe aktsioonipotentsiaali iga 4 millisekundi järel ja see levib piki aksonit kiirusega kuni 100m/s. Kui aktsioonipotentsiaal on jõudnud aksonit pidi närviraku lõppu, siis vabaneb neurotransmitter, mis põhjustab teise närviraku membraani depolarisatsiooni ja aktsioonipotentsiaali indutseerimine. Närviraku sees edasikanduv signaal on elektriline, närvirakkudevaheline signaal on aga keemiline. Kahe närviraku kontakti kohta nim. sünapsiks.
kosmoses või maapeal, vesi aga on sellele takistus. Meresügavustest veepinnale satub hüljes teinekord vaid minutiks või paariks, mille jooksul sidet luua ei jõua. Et neist piirangutest üle saada, leiutasid Suurbritannia hülgeuurijad eriotstarbelise kaugjälgimisseadme, nn. Fastloc'i GPS-vastuvõtja. Kui aparaat hülge seljal veepinnale jõuab, suudab see vaid mõnekümne millisekundi jooksul taevalaotuse ,,pildistada" ning nähtud navigatsioonisatelliitide asukohad kodeeritult maapealsele tugijaamale edastada. Erinevalt tavalisest GPS-seadmest ei arvuta see seade oma asukohta ise: seda teeb saadetud pildi põhjal juba teadlase laboratooriumis surisev arvuti, kel aega ja elektrit piisavalt. Tunduvalt on täiustatud ka mobiiltelefoni. Ühendatuna väikese arvutiga, suudab kogu see seirekomplekt töötada laadimata ligi aasta
pinnal võib olla vedelat etaani või metaani ja Euroopa pinna all vett). Vedelas olekus vesi on eluks olulise tähtsusega. Maa temperatuuri stabiilsena hoidmises on väga tähtis ookeanide soojusmahtuvus. Vesi murendab suur osa Maa kontinentide erosiooni, see protsess on tänapäeva Päikesesüsteemis unikaalne (kuigi see võis toimuda minevikus Marsil). (4) Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi võrra sajandis. Teaduslik uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli 481 18-tunnist päeva. (4) Maal on elektrivoolu poolt tuumas tekitatud mõõdukas magnetväli. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. (4) 1.4 Marss Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile
serverid haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat iseseisvat klientprogrammi NTP (Network Time Protocol) TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio-, aatom- või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel POP Protokoll, mida elektronposti kliendid kasutavad oma meiliaadressile saabunud sõnumite allalaadimiseks ISP meiliserverilt POP3 (Post Office Protocol 3) Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib
haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat seseisvat klientprogrammi. NTP (Network Time Protocol) - võrguaja protokoll. TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio-, aatom- või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel. POP (Post Office Protocol) postkontoriprotokoll. Protokoll, mida elektronposti kliendid kasutavad oma meiliaadressile saabunud sõnumite allalaadimiseks ISP meiliserverilt. POP3 (Post Office Protocol 3) - Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või
See on LCD kõige suurem puudus CRT ees. · Reageerimisaeg. Kuna LCD puhul ei uuendata pilt kogu aeg, vaid ainult siis, kui midagi ekraanil muutub, siis LCD ei ole parameetrit kaardilaotussagedust, vaid on reageerimisaeg: aeg, mis kulub muutunud ekraanipunkti muutmiseks monitoril ehk lihtsalt öeldes on aeg, mis näitab kui kiiresti suudetakse pilti ekraanil muuta. Esimestel LCD monitoridel jäi see suurus 300 ms (millisekundi) juurde, mis omakorda tähendas, ekraani pildi muutmiseks mingis punktis kulus pea kolmandik sekundist. Praegusel ajal on parimetel monitoridel vastav näitaja alla 12 ms (kuni 2 ms), mis iseenesest võimaldab juba vaadata filme ja mängida kiiremaid 3d arvutimänge. Kindlasti on reageerimisaeg oluline peamiselt multimeedia rakenduste puhul ja täiesti teisejärguline kontoritöö puhul. · Heledus (eredus) (cd/m2)
toiteahelas, sest puudub sisendpinge lahtisidestus arvutit toitvast väljundist (joonis 7.43). Normaalolukorras töötab arvuti otse elektrivõrgust ja samaaegselt laetakse akut. Kui võrgu pinge langeb alla kriitilise väärtuse, läheb UPS üle aku toitele ja arvuti töö jätkub, kuni akud seda võimaldavad. Ümberlülitus peab toimuma piisavalt kiiresti (alla 25 millisekundi), et arvuti töö võiks jätkuda kuni akude tühjenemiseni. Aku toitele minnakse üle, kui toitepinge on alla kriitilise piiri, kuid väiksemaid pingelangusi seda tüüpi UPS ei kompenseeri. Vallas-UPS-i hea omadus on tema odav hind. Sidus-UPS (Online UPS, Double Conversion UPS) Siin toimub kahekordne muundamine vahelduvvoolust alalisvooluks ja tagasi (joonis 7.44).
NB! Kõvakettad on ka suhteliselt raputus- ja löögitundlikud Kokkuvõttes: ei maksa loota et mõni kõvaketas peaks vastu 200,000 tundi - see on umbes 20 aastat! Optimaalne kasutusaeg on kõvaketaste puhul ca 5 aastat ning pärast seda oleks mõtekas hakata otsima uut kõvaketast (loe ka uut arvutit). Viimasel ajal on kõvaketaste garantiiajaks antud 1 aasta. Kõvaketaste peamised näitajad peale mahutavuse on veel keskmine rajaotsinguaeg (access time) (tavaliselt 10 ja 15 millisekundi vahel) ja ülekandekiirus (megabaitides sekundis). Ülekandekiirus on sõltuvuses liidesstandardist (EIDE, SCSI jt.) ning kettakontrollerist. 22 4.3. CD-ROM CD on digitaalne andmekandja, temal olevaid andmeid võib kujutada kui nullide ja ühtede jada. Standardne CD mahutab endal 74 minutit muusikat. Mittestandardse lahendusena pakutakse ka CD-sid, mis mahutavad rohkem kui 80 minutit
annaabi.ee 
