,,Teise Maailmasõja lühi kokkuvõte'' (0)

,,Teine maailmasõda’’     Teine Maailmasõda oli ülemaailmne sõda, mis algas 1939. aastal ja kestis kuni 
1941.aastani. Teise Maailmasõja puhkemise peamine põhjus oli see, et 19. Sajandi lõpus 
ning 20. Sajandi alguses suurriikide vahel esile kerkinud pinged, mis tekkisid esimese 
maailmasõja käigus, ei leidnud lahendust.
    Tänu Mandźuuria ja Etioopia kriisile sai selgeks see, et Rahvasteliit ei suuda sõjakaid 
suurriike ohjata. USA  järgis isolatsiooni poliitikat ega ei soovinud Euroopa ja muu maailma 
probleemidesse vahele segada. See innustas suurriikide juhte üha suuremaid vallutusi 
kavandama. Sel hetkel hakkasid kujunema ka konfliktid, mis tõid kaasa Teise Maailmasõja 
puhkemise.
    Saksamaa juhi Adolf Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa rajamine. Ta eiras juba 1935. 
aastal  avalikult Versailles' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiirangut: alustas 
massiarmee ja mereväe loomist, Järgmisel aastal viis ta oma väed Reini jõe äärde 
demilitariseeritud tsooni. Märtsil 1938. aastal okupeeris saksamaa Austria. Austerlased 
vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas maa Saksa riigi omaks. Austria liitmist 
Saksamaaga hakati nimetama anšlussiks.
    1938. aastal 29. septembril sõlmisid suurbritannia, Itaalia ja Saksamaa Müncheni 
kokkuleppe. Selle kokkuleppe käis välja Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain. 
Lepingu idee käis ta välja kuna Hitler nõudis 1938. aastal Tšehhoslovakkialt nende alasid, 
kus elasid sakslased ja asi hakkas kiskuma sõjaks ning Suurbritannia ei soovinud seda, et 
algaks sõda ja Hitler saaks endale Tšehhoslovakkia alad.
    1939. aastal märtsis vallutavad sakslased ikkagi Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on 
lagunemas. Tšehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks alaks. Slovakkias 
aga moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud 
tšehhide ja slovakkide eest kaitseks välja. Seega osutus Müncheni kokkulepe sisuliselt 
Tšehhoslovakkia reetmiseks.
    Saksamaa nõudis 1939 aasta kevadel, et Poola loovutaks Gdański ja teisi alasid ,kus 
elasid sakslased, ning okupeeris Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna. Saksamaa soovis 
näha Poolat oma ustavat vasallide hulgas. Lisaks Saksamaale muutis poolakate olukorra 
keerulisemaks ka  võimsa idanaabri Nõukogude Liidu surve. Poolakad ei soovinud alluda ei 
Hitlerile ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Suurbritannia
ja Prantsusmaa lubasid Poolale osutada igakülgset abi, juhul kui Saksamaa peaks hakkama 
Poole suurt ohtu endast kujutama. 
    1939. Aasta suvel hakkasid Nõukogude Liit ja Saksamaa juhid omavahel lepingut välja 
töötama. 23. augustil 1939. aastal kirjutasidki Nõukogude Liidu välisminister Vajetšeslav 
Molotov ja Saksamaa välisminister Joachm von Ribbentrop Moskvas alla  
mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotovi-Ribbentropi pakti nime all.Lepingus 
lubasid saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata üksteist ega osaleda 
teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. See oli pakti avalik osa. Lepingule lisati ka 
salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogde Liidu ja Saksamaaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-
Euroopas. Selle alusel läksid NSV Liidu mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning 
Bessaraabia. Poola lääneosa ja Leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. Molotovi-Ribbetropi 
paktiga lõid Saksamaa ja Nõukogude Liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks: Satlin 
andis Hitlerile vabad käed alustada Euroopas sõjategevust.    


    Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 
Hitler lootis, et lääneriigid jäävad ka seekord kõrvalvaatajateks, kui juba 3. septembril 
kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Britid ja prantslased ei alustanud
kohe sakslaste vastu otsest sõjategevust ning Poola vallutamist nad ära suuta ei suutnud.
    17. septembril 1939 sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 
Septembri lõpuks oli asi otsustatud ning poolakatel tuli alla anda. NSV Liidu ja Saksamaa 
vahel sõlmiti 28. septembril 1939 sõprus-ja piirileping, millega Poola riik kaotati, selle alad 
jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ning Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri.
   Saksa armee alustas 1940. Aatal taas aktiivset sõjategevust: vallutati Norra, Taani, 
Luksenburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. 
Sakslaste poolele asus sõtta ka Itaalia. Üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu 
murtud ning Prantsusmaa alistus. Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22. Juunil 1940. aastal 
Compiegne'i metsas. Kaks kolmandiku Prantsusmaast, sh Pariis, sattusid Saksa 
okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus.
    Saksamaa proovis koos Itaaliga ka mitmel korral Suurbritanniast jagu saada, aga britid ei 
alistunud ja pidasid vastu. Pärast ägedaid linnade pommitamiseid, läbi kukkunud plaani 
saata meredessant Suurbritanniasse ja sõjakaid lahinguid Põhja-Aafrikas loobus Hitler 
Suurbritannia vallutamise kavast.
    1940. aastal hilissõgisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ning 
itallased sattusid hätta ning Mussolini kutsus appi Hitleri. Saksa väed tungisid Kreekasse ja 
Jugoslaaviasse ning varsti olid need kaks riiki vallutatud.
    22. juunil  1941. aastal tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele. 
Algas sõda, mida Venemaal nimetatakse suureks isamaasõjaks. Välksõda kavatseti 
lõpetada 8-10 nädalaga. Sakslaste pealetung toimus kolmes suunas: armeegrupp Nord pidi 
vallutama Leningraadi, armeegruppe Mitte suundus Moskva peale ja armeegrupp Süt pidi 
hõivama Ukraina. Punaarmee ei olnud riigipiiril kaitselahinguteks valmis. Saksa armee 
hõivas suure osa NSV Liidust Euroopa osast. Wehrmatch'i väed jõudsid ka pealinna Moskva
ning Leningradi lähistele, aga vallutada nad neid ei suutnud. 1941. Aasta lõpus toimus 
Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslased NSV Liidust pealinna alt  
lahkuma.
    7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii 
saarestikus Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Pärast Pearl Harborile õnnestus 
jaapanlastel poole aastaga hõivata kõik liitlaste peamised tugipunktid Kagu-Aasias. 
Saksamaa ja Itaalia teadsid ka, et on ameeriklaste vastu. Sõda, mis oli haaranud ka Vaise 
ookeani piirkonna, muutus seega tõeliseks maailmasõjaks.
    1943. Aasta suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda suurele pealetungile 
Punaarmee vastu. Kurksi linna lähedal Venemaal üritasid sakslased võtta Nõukogude Liidu 
väeüksusi  piiramisrõngasse. 5. juulil algas Kurski lahing. Selle lahingu osaks peetakse ka 
ühte maailma sõjaajaloo suurimatest tangilahingutest, mis toimus 12. juulil ja selles osales 
umbes 1200 soomusmasinat. Venelastel õnnestu Saksa pealetung peatada ning asusid 
vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Venemaa Saksamaalt tagasi kaks kolmandikku NSV
Liidu alasid. 
    Kui USA ja Briti väed Sitsiilias maabusid tagandas ehmunud Itaalia kuningas Mussolini ja 
uus valitsus sõlmis USa ja Suurbritanniaga vaherahu.


    1944. Aasta esimesel poolel alustas Punaarmee võimast pealetungi Nõukogude-Saksa 
rindejoonel, lääneliitlased aga vallutasid Itaalia pealinna Rooma, 6 juunil. 1944 avati 
Teherani konverentsi otsuse kohaselt teine rinne Lääne-Prantsusmaal Normandias. 
Liitlasvägede saabumine  Normandiasse muutis Saksa vägede lüüasaamise paratamatuks. 
Peale Saksa vägede lüüasaamist hakkasid lääneliitlased liikuma Saksamaa poole. 1944. 
Aasta teisel poolel vabastasid lääneliitlased kogu Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa 
piirile. Punaarmee pealetung oli samuti võimas. Pealelöök anti Valgevenes ning sügiseks 
jõudsid venelased Ida-Preisimaa piirini. 1945. aastal alustas Punaarmee uut peale tungui, 
vallutades Poola pealinna Varssavi ning tungis Saksamaale.
    1945. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest võtsid osa 
Stalin, CHurchill ja Roosevelt, kes kooskõlastasid, kuidas Saksamaa lõplikult purustada ning
milline on sõjajärgne maailmakorraldus. 
    1945. Aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku hävitamist. Selleks ajaks oli 
Saksamaa jäänud liitlasteta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Natsi-
Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7-8. Mail1945. aastal kirjutasid Saksa 
ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerimuse aktile. Sõja tegevus 
Euroopas oli lõppenud.
    Usa jätkas koos liitlastega 1943-1944. aastal vastaste hõivatud alade tagasi vallutamist. 
Sel ajal muutus Jaapani armee allajäämine vastastele ilmselgeks. Nad võtsid kasutusele 
kamikazed, mis tõid palju kahju USA laevastikule, aga murrangut nad sõjas ei teinud. Peale 
Saksamaa purustamis muutus Jaapani olukord lootusetuks , kuid nad ei alistunud veel. 
Seepeale otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumapomme. Pommid heideti kahele 
Jaapani linnale - Hiroshimale ja Nagasakile. Pärast seda oli Jaapan nõus tingimusteta alla 
andma. 2. septembril allkirjastas Jaapan ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri 
pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 
     Teine Maailmasõda oli üks kõige laastavamaid sõdu maailmas. 100 Miljonid surnud ja 
haiged,vaesus, nälg  ja purustatud linnad.