et võiksime tõepoolest teineteist leida. EESTI PROSAIST Eesti prosaist Ene Mihkelson Ene Mihkelson (sündinud 21. oktoobril 1944 Imavere vallas Viljandimaal) on eesti prosaist ja luuletaja. On õppinud kirjandust Tartu Riiklikus Ülikoolis kirjandust, on töötanud õpetajana ja teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis Looming Mihkelsoni esimene teos avaldati 1967. aastal. Mihkelson on avaldanud ka neli romaani, kriitilisi esseesid (näiteks "Kirjanduse seletusi") ja mitmeid lühijutte. Tema kirjandusteostes on läbivateks teemadeks Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet. 2006. aastal kirjandusteadlaste, kirjandusväljaannete toimetajate, kirjanike ja õppejõudude seas läbi viidud küsitluses osutus taasiseseisvunud Eesti parimaks romaaniks Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni". Proosaraamatud
kõrvad" (1985)"Luuletused" (1999)"Kohvikumuusikat" (2001)"Vannituba" (2004)"Kogutud luule" (2005) Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. 9. ESIMENE LAINE 1990. aastate algus elab suure kirjandusmurrangu tähe all. Aastad 1994--1995 pakuvad olulisi teoseid, kaante vahel ilmuvad näiteks Kivirähki ,,Ivan Orava mälestused", Mihkelsoni ,,Nime vaev", Kõivu ,,Studia memoriae" esimesed köited, Kaplinski, Ehini, Krulli, Soometsa luulekogud jm. Klassikalise kirjandusloo piire on alati rohkem määranud luule, mis suudab olla rohkem sünkroonne iseendaga. Hoiakud tekivad gruppides, kus näiteks sõltuvalt autorite kujunemiseast on olemas ühine kultuurikogemus. Vanemad saavad olla avatud nooremate kogemusele. 1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse pöörde kõige üldisemad jooned: dünaamika, erinevate
kirjanikule ongi tähtis võimalikult palju oma silmaga näha. Sealjuures vaadata mitte korraks pilku üle libistades, vaid süvenedes, detaile kui ka tervikut vaimusilma salvestades. Maalide ja skulptuuride, muuseumide ja ehituskinsti saavutuste kirjeldused võtavad enda allu sadu lehekülgi Tuglase reisiraamatutes. Tuglase ristinimi pandi Võnnu kihelkonna kirikuraamatusse kirja kujul Wridebert. Oma varasemad tööd, sh esimesed raamatud "Hingemaa" (1906) ja "Kahekesi" (1908), avaldas ta Mihkelsoni nime all, mõne üksiku kooliaegse kirjatüki signeeris ta varjunimega Villem Tuglas. 1909. aastasr on Tuglas tema alaline kirjanikunimi ja 1923. aastast ühtlasi kodanikunimi. Ent veel mitut teistki nime on Friedebert Tuglas kandnud. Maapao aastad elas ta üle eesti ja soome sõprade dokumentidega. Neid laenasid talle Villem Grünthal, Gustav Suits, Aleksander Netlief, Fredrik Alander ja Ilmari Aalto. Abiks olid
Väga tugev keeleuuenduslik hoiak. Sümbolistlik põhi nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa ajastub noore proosa lainesse, aga ei ole sellega samasugune (psühholoogiline, psühhoanalüütiline). Baturin kujundab iseenda jaoks filosoofilise maailma. Kirjutab läbi avarilmu – eksistentsiaalseid ruume, kus inimene liigub. Vaimsed otsingud. Inimese kohtumine loodusega, sellest tekkivad probleemid. Realistlik põhi, sümbolistlikud sugemed. 22. Ene Mihkelsoni looming („Ahasveeruse uni”, „Katkuhaud” jm). „Nime vaev“, „Ahasveeruse uni“, „Katkuhaud“, „Torn“. Romaanid on autobiograafiliste sugemetega, aga neid ei saa võtta üks-ühese autobiograafiana. Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte
Olulisem Nikolas Batrian, kes on 4 allveelaevahävitaja komandör, õppepommidega tehakse õppehäire, tegu tuumapommiga, asi võtab drasstilied pöörded. Lendav hollandlanna. - Ta on laevakirjutaja. Näeb viirastuslikku laeva, kus on naiskapten ja naiskond. Algab suur retk. Miks mitte tõdeda, et suure teose ja kangelaste vähesust B kompenseerib. Suure igatsus lööb kirjanduses ikka välja. Proosat ilmub stabiilselt, märgata, et suurte romaanide osakaal kahaneb. Ene Mihkelson s 1944. Mihkelsoni puhul võib selgemalt rääkida, et järjest paremini hakkavad lugejad teostest aru saama. Elava klassiku staatus on ilmselt olemas. Mihkelson sai suure elutöö preemia, mis võimalik EV-s saada. Pärit Viljandimaalt, suhted keerulisemad. Sündis 44 ja perekond sattus hullude aega pöördeliste sündmuste kätte, mis tähendab seda, et tema isa-ema olid metsavennad ja isa hukkus, ema tuli välja. EM on pidanud sõdima pidulike juttudega. Anti sugulaste kasvatada, siis sugulasi on
ülekirjutus (Heino Kiik ,,Maria Siberimaal", Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat ,,Minge üles mägedele", ,,Harala elulood"). Eesti kirjandusest leiame uutmoodi ajaloolist proosat juba nõukogude okupatsiooni lõpuaegadest ja 1990. aastatest, mil lähimineviku traagilisi aastaid hakati ümber kirjutama tsensuuri kontrollita. Raimond Kaugver ,,Kirjad laagrist", Arvo Valton ,,Masendus ja lootus". 2. Mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelsoni traagiline lapsepõlv ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (psühholoogiliselt väga intensiivsemalt kujutatud sõja järgseid valikuid ja valu. Traumakirjandusele omasest puruneva perekonna kujundist lähtuvalt tõstatakse metsavenna loo raames üles lähiajalugu puudutavad mahavaikitud küsimused. Reeturi ja kangelase motiivi kasutamine näitab ametliku ajaloopildi võimalikku ekslikkust ning ajaloolise tõe sõltuvust poliitilistest ja ideoloogilistest hoiakutest),
1944. aasta sügispäevad, kui saksa väed minemas, uued okupatsiooniväed sisse tulemas. Need sõjasündmused katkestasid terve põlvkonna eestlaste elutee. Peategelane Ullo Paerand tema traagiline finaal on sisepagulus. Memuaaribuumi üheks algatajaks oma teosega ,,Kallis kaasteelised". Objektiks need, kellega ta oma eluteel kohtus. Omamoodi keerulised ajad üle elanud eestlaste arhetüüpne lugu, ühe põlvkonna lugu (need, kes elasid või sündisid EWs). Haripunkt Ene Mihkelsoni romaanides: ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (diloogia). Räägivad ühe perekonna loo. Ajaliseks taustaks 40ndate lõpp/50ndate algus. Metsavendluse teema reeturluse poole kaudu. Reetmine perekonna sees, rindejoon läbib perekonda. Teemad: kohanemine, kollaboratsionism, vastupanuvõitluse hind. Taustaks eesti sõjajärgne külaelu. Eetiline küsimus: kas mul on õigust kedagi reeta, kas inimene võib teha koostööd võõrvõimuga ja anda üles oma naabri. Vaatleb ajalugu mikrotasandil.
- 5 Jaagu talu Varpe, Lümanda vald 400.- 6 Jurna turismitalu Upa, Kaarma vald 650.- 7 Kura talu Paiküla, Kaarma vald 300.- 8 Lause talu Jursi, Valjala vald 300.- 9 Lõo talu Vahtraste, Muhu vald 500.- 10 Mardise talu Lõmala, Salme vald 400.- 11 Mihkelsoni Talu Paaste, Leisi vald 12 Mihkli talu Koguva, Muhu vald 150.- 13 Palu turismitalu Ariste, Orissaare vald 360.- 14 Pärdi talu Koguva, Muhu vald 250.- - 400.- 15 Pühasoo turismitalu Neeme, Kihelkonna vald 380.- - 460.- 16 Saadu talu Koguva, Muhu vald 300.- - 400.- 17 Silla talu Kuninguste, Orissaare vald 360
- 5 Jaagu talu Varpe, Lümanda vald 400.- 6 Jurna turismitalu Upa, Kaarma vald 650.- 7 Kura talu Paiküla, Kaarma vald 300.- 8 Lause talu Jursi, Valjala vald 300.- 9 Lõo talu Vahtraste, Muhu vald 500.- 10 Mardise talu Lõmala, Salme vald 400.- 11 Mihkelsoni Talu Paaste, Leisi vald 12 Mihkli talu Koguva, Muhu vald 150.- 13 Palu turismitalu Ariste, Orissaare vald 360.- 14 Pärdi talu Koguva, Muhu vald 250.- - 400.- 15 Pühasoo turismitalu Neeme, Kihelkonna vald 380.- - 460.- 16 Saadu talu Koguva, Muhu vald 300.- - 400.- 17 Silla talu Kuninguste, Orissaare vald 360.-
kordumatuse poeetika, mis on rajatud loodussisesele eluviisile. Ja Karu süda on eelkäijaks Eesti kirjanduses hoolikalt komponeeritud suurromaan ,,Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1993). sõnatundlikus ja kõige korduvuse põhiteema. Võib lugeda matiundlikkuse normaalparadigmastumise valguses. Veel ka romaan ,,Kentaur" (2003). ,,Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" (2016) viimane suur romaan. 23. Ene Mihkelsoni looming (,,Ahasveeruse uni", ,,Katkuhaud" jm). Pakub silmapaistva näide isikliku luulekeele võimalikkusest. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Poeetika on allegooriline varemete-poeetika, kõik otse öeldu tähendab siin alati
Mainitakse sündmuskohta, kus tapeti Laios kolme maantee rist. Oidipus tahab pääsenud orja võimalikult ruttu kohale toimetada, et teada saada oma päritolu. Iiokaste poob end üles. Oidipus saab viimasena kohutava tõe teada ja annab lapsed Kreonile kasvatada. Ta ise saadetakse maalt välja. PILET NR.7 1 .FRIEDEBERT TUGLASE LOOMINGU ÜLEVAADE. TUGLASE NOVELLISTIKA. Tuglas sukeldus kirjandusellu 1905. Esimesed raamatud ,,Hingemaa" ja ,,Kahekesi" avaldas oma sünninime Mihkelsoni nime all. Nelja aasta pärast võttis kirjanikunimeks Tuglas. Looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju ja memuaare. Ta on kirjutanud kaks romaani: ,,Felix Ormusson",1915, ja ,,Väike Illimar",1937. Kirjutas marginaale ja miniatuure, kuid kogu looming koondub Tuglasse novellistika ümber. Tuglase looming jagatakse kolme perioodi: 1. 1901-1914 ehk katsetuste periood. Kirjutas revolutsioonilis-romantilisi luuletusi näiteks ,,Meri", ,,Kolgata teel"
1983 Pilvede värvid – sai tähtsaks teatrisündmuseks ning kindlasti selle sündmuslikkuse juures mängis rolli rahvuspoliitiline alltekst. Ta hakkas läbi kirjutama rasket lähiminevikku. Selles konkreetselt 44nda aasta draagilised valikud. Me näeme, et selle ainese juurde veel laiemalt toimub suurem pöördumine. See kõnnib koguaeg nö noateral. Neid teemasid nõukogude ühiskonnas oli keeruline käsitleda. Kõrvale saab võtta Ene Mihkelsoni, Viivi Luige, Hando Runneli, film „Ideaalmaastik“. Hästi kirjutatud ja lavastatud näidend. Ilmub olude kiuste 1987 Vaikuse vallamaja – See jätkab mõtteliselt sama teemaringi. Näidendi kirjutamise, ilmumise ja lavale tulemise aeg on aga natuke teistsugune. Kajastati ajavahemiku 44-49. Tuleb esile ka metsavendluse teema. Selles on kirjutamisajaga sünkroonset kaasakõlamist. See asetub juba loogilisse konteksti.
Janek Kraavi Luule muutmine või uued joone nõukogude eesti luules, hakkavad ilmuma juba 80ndatel. Aga ka nt Jüri Üdi on see, kes juba70ndatel rollimängu mängib ja trikke autori positsiooniga teeb. Siiski mõeldes nende autorite peale, kes alustavad 80ndatel ja toovad uut hingamist eesti luulesse, siis võiks nimetada Doris Karevat, Ene Mihkelsoni, kuid 90ndate seisukohalt on olulised Priidu Beer ja Indrek Hirv. Need on autorid, kelle esikkogus ilmuvad 1986 aastal ja nendes kogudes on märgata juba teistsugune maneer, mõttelaad, sõnavara. Nõukogude luule kirjutamist mõjutavad kirjanduslikud ja ka poliitilised ja riiklikud instantsid nagu tsensuur. Aga ikkagi kirjutatakse ka nõukogude situatsioonis hoopis teistsugust luulet, mida võime nimetada põrandaaluseks luueks, mida ei avaldata ajakirjades ega mujal. See
märkamisest pikemalt 5. peatükis, mis räägib e-turunduse seirest. Oma blogi tasub suurema nähtavuse ja külastatavuse huvides registreerida Eesti blogisid ühendavasse portaali Blogtree (http://blog.tr.ee) – siis ilmuvad ka seal nähtavale uued postitused, samuti saab mobiiltelefonilt saadetud tekstisõnumiga tasudes oma postituse TOPis nähtavamale kohale tõsta. 45 4.5.3. Näide Poliitiline kommunikatsioon: Marko Mihkelsoni blogis (http://markomihkelson.blogspot.com) on alates aastast 2006 igas kuus 15-41 postitust. Üks esimestest postitustest, mis Estonian Airi blogis (http://blog.estonian-air.ee) avaldati ja mis selle kuulsaks tegi, autoriks Estonian Airi president ja juhatuse esimees Andrus Aljas. “Roostes” poldist ja usaldusest Viimastel päevadel on meie klientide usaldus Estonian Airi lennugraafikute paikapidavuse
Tema ajaloolistel romaanidel on lai lugejaskond ("Wikmani poisid"). Kross, Traat ja Valton avaldasid teoseid ka 1990. aastatel. 1980. aastate lõpul tekkis nn avalikustamiskirjandus, kirjutati Siberi vangilaagritest ja asumiselolekust (Heino Kiige "Maria Siberimaal"). 1988. a ilmus väliseesti kirjaniku Ilmar Talve romaan "Maapagu", mis käsitleb nooreestlaste põlvkonna Pariisis paguluses oldud aega, rõhutades, et maapagu on otsustamine vabaduse kasuks. Peategelaste Alkmani ja Mihkelsoni prototüüpideks on Gustav Suits ja Friedebert Tuglas, romaan on seisukohavõtt paguluse kohta üldse. 1990. aastate lõpul hakkas avalduma kalduvus postmodernismi suunas. Proosakirjanduse uuenduslik osa intellektualiseerus, sobides lugemiseks eelkõige humanitaaridest intellektuaalidele. Nt Mati Undi romaan "Doonori meelespea" räägib sellest, kuidas Dracula, kehastatuna Lydia Koidula abikaasa poolt, loobub oma katsest eesti rahvast
Sündis Põlvamaal. Isa oli aidamees, majanduslikult elas pere hästi. Lõuna-Eesti loodus avaldas talle mõju. Tartus läks kõrgemasse kooli, seal olles hakkas ta ka kirjutama. 1901 ilmus tema esimene jutustus Lastelehes – „Siil“. Tartus olles hakkas läbi käima teiste kirjandushuviliste noortega, sealhulgas Gustav Suitsuga. Nende tegevusest sündis noorte kirjandushuviliste rümhitus, millest kasvas välja Noor-Eesti. Selle tegevuse eest heideti linnakoolist välja. Tuglas (Mihkelsoni nime all) huvitus ka ühiskondlikest küsimustest, oli sotsiaaldemokraat nagu Vilde. Ka Tuglas esines kõnedega rahvakogunemistel. Ta arreteeriti, sest võttis ühest kongressist osa. Oli paar kuud Tallinnas Patarei vanglas vaatega merele, sellest inspireerituna kirjutas luuletuse „Meri“. Vabastati pärast paari kuud. Samas sai ta aru, et kogu tema riigivastast tegevust ei teata ja ta võidakse pikemaks ajaks vangi panna. Seetõttu lahkus ta Eestist 1906.
annaabi.ee 
