Ø Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa- alale nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Ø Samas kui migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse pagulasteks. Powerpoint Templates Page 5 Ø Ränne jaguneb laias laastus kaheks Muutke teksti laade erinevaks liigiks: Teine tase siseränne (riigisisene) Kolmas tase Neljas tase ja välisränne Viies tase (riikidevaheline) ning see omakorda veel: vabatahtlikuks ja sundrändeks. Powerpoint Templates Page 6
Rahvastiku ränded 1 Rahvastiku ränne · Lisaks iibele on rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu oluliseks mõjutajaks ränne ehk migratsioon · Ränne on inimese alalise elukoha vahetus: 1) Siseränne ränne ühe riigi piires, rahvaarv ei muutu 2) Välisränne ränne ühest riigist teise, muutub rahvaarv 2 Välisränne · Jaguneb kolmeks: 1) immigratsioon ehk sisseränne 2) emigratsioon ehk väljaränne 3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo
Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv Loomulik iive : sündimus-suremus=... inimest. Ränne ehk migratsioon rahvastiku rändamine ühest kohast teise, eristatakse sise- ja välisrännet. ( vabatahtlik, sundränne) Sisseränne ehk immigratsioon , väljaränne ehk emigratsioon . Siseränne ehk ühe riigi piires toimuv rahvastiku liikumine Välisränne ränne mis ületab riigipiire Pendelränne- suuremate keskuste ümber toimuv lühiajaline edasitagasi liikumine seoses töö või õppimisega. Rahvus ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühise etnilise päritolu , keele ja kultuuriga inimestest. Rändesaldo teatud perioodi sisse ja väljarännanud inimeste vahe. Rahvastiku tihedus keskmine elanike arv pindalaühikul
võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid- vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis, sõjad, veepuudus, nälg Pere planeerimine- laste kavakindel muretsemine perekonda Ränne e migratsioon- alaline elukoha vahetus riigi sees või ühest riigist teise Siseränne- ühe riigi sees. Nt kolin raplast pärnu Välisränne- ühest riigist teise. Nt kolin eestist soome Immigratsioon- sisseränne. Nt lätlane tuleb eestisse elama Emigratsioon- väljaränne. Nt eestlane kolib soome elama Remigratsioon- tagasiränne. Nt eestlane läheb eestist lätti ja tuleb 5 aasta pärast tagasi Pendelmigratsioon- inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi. Nt minu ema käib iga päev tallinna tööle
Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. Sellest järeldub, et rahvaarv ei kasva meeletult. Kuid iive on neil positiivne. Võrreldes Jaapani rahvaarvu kasvu teiste arenenud riikidega, leidsin, et see on nendega sarnane. Jaapanis sündimiste arv on suurem kui suremiste arv. Sündimisi mõjutab kindlasti toetused, mis kaasnevad lapse kasvatamisega. Jaapan on oma arengu poolest arenenud riik, seetõttu on rändamine seal üks tavalistest nähtustest. Enamasti toimub Jaapanis küll siseränne. Jaapanisse toimub ka sisseränne rohkem. Suurbritannia ja Jaapani demograafiline olukord üsna sarnane. Kuna mõlemas riigis on iive positiivne ja rahvast rändab riikidesse.
Absoluutne loomulik iive sündinud inimeste arvust surnute arvu lahutamine näiteb, kui palju sündis inimesi juurde Suhteline loomulik iive mitme inimese võrra on rahvaarv muutunud iga 1000 elaniku kohta Demograafiline plahvatus rahvaarvu järsk kasv suremuse vähenemise tõttu Ränne ehk migratsioon kui palju inimesi rändab riiki sisse (immigratsioon) või kui palju inimesi rändab riigist välja (emigratsioon) Välisränne liigutakse riigist liiki või mandrilt mandrile Siseränne ei rännata oma riigist välja, vaid siirdutakse nt. maalt linna Nomaadid rahvad, kes ongi rändava eluviisiga, liikudes oma loomakarjadega ühest kohast teise, sõltuvalt loomade toidust Rassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest jaotuvad suured rühmad Keelkond ühise pärisoluga keelega Anglo-Ameerika Ameerika osa, mille koloniseerisid peamiselt inglased ja inglise keelt kõnelevad rahvad
majandus, seda haavatavam see on. Suur tähtsus Saaremaa elu heaolul on kindlasti fakt, et Saaremaa kuritegevuse tase on 3 - 4 korda väiksem kui Tallinnas või vabariigis tervikuna, tänu veelahkmele ja rahvuslikule kooslusele pole Saaremaal suuri sotsiaalseid ega rahvuslikke pingeid. Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid Jooniselt 1 on näha et vaadeldava perioodi vältel on nii saabujate kui ka lahkujate hulgas domineerinud siseränne. Suurema tõusu tegi siseränne mõlemal puhul aastatel 2000-2002. Saabujate puhul on siseränne pärast seda olnud suhteliselt stabiilne, tehes väikese languse aastal 2008 ning tõustes peale seda pea 1200 inimese piirimaile. Lahkujate puhul oli siseränne kõrgpunktis aastal 2003 ning hakkas peale seda langema. Viimase paari aastaga on toimunud kerge lahkujate hulga suurenemine siserände läbi. Tähtsuselt teine on loomulik iive nii saabujate kui lahkujate puhul. Sünde on paraku aga kogu
Erinevused piirkondades Toimumas on rahvastiku koondumine suurimatesse linnapiirkondadesse, eeskätt pealinna- ja Tartu linnapiirkonda, sest muude piirkondade arenguväljavaated on demograafilise muutuse tõttu ebasoodsamad. Siserändes tuleb kõige sagemini esile rändesuundumus nende tagamaale ja ääremaa omavalitsusele on paraku olnud negatiivne siserände saldo. Siserände suundumused tervikuna ja eeskätt noorte siseränne on siiski üheks suuremaks regionaalse arengu väljakutseks tänases Eestis . Noored 15-29 aastased on olnud kõige aktiivsemad elukohavahetajad maakondade äärealadelt Tallinna ja selle tagamaale. Noored lahkuvad kuna maakondades pole kõrgkoole ja edasiõppimisvõimalusi, ega ka muid eduvõimalusi suuremate linnapiirkondadega ei ole Eesti rahvastiku inimkapitali arengule iseenesest halb. Noorte rännete eeskujuks on suuresti vanemaealised põlvkonnad
Joonis 5 Värska valla rahvastik 1-aastaste vanusrühmade lõikes Värska valla rahvastiku sisse-ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-2009 on toodud tabelis 3. 6 Tabel 3 Värska valla rahavastiku sisse- ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000- 2009(allikas: statistikaamet.ee) Sisseränne Väljaränne Rändesaldo Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne 2000 22 0 11 0 11 0 2001 29 0 32 0 -3 0 2002 32 1 53 0 -21 1 2003 32 3 58 0 -26 3 2004 47 0 32 0 15 0 2005 45 3 51 5 -6 -2
Kooselu traditsioonid ühiskonnas (millal alustatakse kooselu, kas elatakse monogaamselt(reguleeritud), polügaamselt) Pereplaneerimise võimalused (rasestumisvastased vahendid, abordi tegemise võimalus, teadmised jne) Traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv) Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 5. Nimeta rände ehk migratsiooni liigid Siseränne Linnast linna, maalt maale, maalt linna, linnast maale Riigi territooriumil nt Viljandist Tallinna Välisränne Tööle, õppima, abielu Ühelt maalt teisele nt Lätist Venemaale Vabatahtlik Sundränne Põgenemine, looduskatastroofid, küüditamine 6. Nimeta rände põhjuseid Tõukepõhjused Tõmbepõhjused
3 790 504 037 1797 4.mai SÜNDIMUS, SUREMUS, LOOMULIK IIVE Loomulik iive sündide, surmade vahe. Positiivne iise sündide arv on suurem. Negatiivne iive surmade arv on suurem. 2006 1.9 2008 0,4 2007 1,37 2009 0,3 Surmapõhjused : 1. Südameveresoonkonna haigused 2. Kasvajad 3. Liiklusõnnetused Imikusuremus mitu last sureb 1 eluea jooksul. RÄNDED JA RÄNDEIIVE Ränne e migratioon- püsielupaiga vahetus ühest riigist teise või samas riigis. Siseränne välisränne. Vabatahtlik sundränne Immigratsioon immigrant Emigartsioon emigrant. Migratsion Eestis 1 Väljaränne 19.saj lõpp, 20.saj algus maa ja töö otsingul Venemaale ( u 200 000) ja USA (u 10 000) Pärast Eesti iseseisvumist 1918 naases Eestisse u 40 000 eestlast. 1920 aastate 2 poolel lahkus majandusliku ebastabiilsuse tõttu palju eestlasi USAsse ja Kanadasse ja Austraaliasse. Migratsioon Eestis 2 1939 lahkusid baltisakslased
SKT- sisemanaduse kogutoodang Toodangupõhine- antud territooriumil toodetud kõikide kaupade ja teenuste koguväärtus Tarbimispõhine- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind Sissetulekupõhine- antud territootiumil saadud kogutulu Loomulik iive- elussündide ja surmade vahe Ränne- inimeste püsiva elukoha vahetus Siseränne- inimesed kolivad sama riigi siseselt Välisränne- inimesed asuvad elama teise riiki
sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga- Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused. Riigisisene ränne Inimesed liiguvad ühes kultuuripiirkonnas ja rändebarjääre on vähem. Arengumaades suundutakse maalt linna ( tööotsingud, parem haridus), arengumaades minnakse just eeslinnadesse või maale, kus on puhtam õhk. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne külg siirdemaale Positiivne külg lähtemaale 1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. Riigis väheneb tööpuudus vajalik tööjõud 2. Paranevad migrantide tööoskused, 2.Migrandid on nõus töötama raskematel mida hiljem saab kodumaal kasutada töödel 3. Suur osa välismaal teenitud rahast 3
Majanduslikud probleemid: 19. töötavat rahvastikku, kes makse maksab, on vähem; 20. makse laekub riigikassasse vähem; 21. vähem raha pensionis, sotsiaaltoetusteks, riigi poolt pakutavateks teenusteks. Sotsiaalsed probleemid: 22. suureneb sotsiaalhoolekande osatähtsus; 23. vaja rohkem vanadekodusid; 24. koormus tervisehoiule suureneb; 25. pensioniealiste rakenduse leidmine. 3. Ränne Eestis & Euroopas, põhjused Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30. sundränne (sõda, usuline & poliitiline tagakiusamine). Väljaränne 20. sajandil 19. saj. lõpul & 20. saj. algul Venemaale ja Ameerikasse. 1939 aastal baltisakslased tagasi Saksamaale. 1944 aastal lahkuvad rannarootslased. 1941-1949 aastatel küüditamine (30'000)
.......................................................................................................8 Sissejuhatus Inimesele on läbi aegade suuremal või väiksemal alal ringiliikumine olnud omane, näiteks toidu, kütte või peavarju otsingul. Ka täna on liikumisvajadus täiesti säilinud; paremate transpordivõimaluste tõttu on näiteks uue töö- või elukoha otsinguil võimalik liikuda enam mitte kümneid ja sadu, vaid tuhandeid kilomeetreid. Ränne jaguneb kaheks erinevaks liigiks: siseränne ja välisränne. Sisseränne on siis, kui ränne toimub riigi sees. Väljaränne on siis, kui ränne toimub riigist väljas pool. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Omakorda jagunevad need kaks liiki veel kaheks liigiks : vabatahtlikuks ja sundrändeks. Rände põhjused Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus (elutsükli staadium), haridus, perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad (majanduslikud,
Euroopas algas 18. Saj., P.-Ameerikas ja suuremas osas Euroopas on kaasaegne rahvastikutüüp, rahvaarvu kasv on stabiliseerunud. Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilisest plahvatusest ja on teises etapis. Rahvaarv seal kasvab endiselt, kuid vähem kui varem. Aafrika ja teised mahajäänumad maad on demograafilise plahvatuse etapis. RÄNNE: Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Välis (teise riiki kolimine)- ja siseränne (teise omavalitsusse kolimine). Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks. Sundränne: Põhjusteks: sõjad, relvakonfliktid, poliitiline või usuline tagakiusamine (JUUDID!), looduskatastroofid, näljahädad, küüditamine, kurjategijate väljaviimine (nt Austraaliasse), poliitilise-rahvuslik genotsiid (Venemaa 30-40ndad). Ajaloo suurim sundränne oli neegerorjade vedu Aafrikast Ameerikasse 17. ja 18. Saj. Tänapäeval põgenetakse palju Afganistanist, Pakistanist
Linnade iseloomustus Lõunariikides: linnades 40% elanikest, linnade arengu I etapp, linnade kiire kasv, ülelinnastumine, äärelinnades puudub vesi ja kanalisatsioon, vaesus, kuritegevus. Migratsioon- ehk rahvastiku ränne; inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Siseränne- ränne riigi piires. Välisränne- riikidevaheline ränne, mis jaguneb emigratsiooniks ja immigratsiooniks. Pagulus- sunnitud elukoha vahetamine usulistel, poliitilistel või sõjalistel põhjustel. Vabatahtlik migratsioon- inimene rändab vabatahtlikult. Sundmigratsioon- inimeste sunniviisiline riigist välja viimine. Emigratsioon- riigist väljaränne. Immigratsioon- riiki sisseränne. Rände saldo- emigrantide ja immigrantide arvu vahe
Suremus hakkab vähenema -suremus väike Sündimus kõrge -rahavastik vananeb Eluiga pikeneb -keskmine eluiga kõrge Lõpus demograafiline plahvatus -iseloomulik arenenud riikidele (rahvaarv suureneb, suremus väheneb) -sisseränne suur 4. Ränne ehk migratsioon on püsiv/alalise elukoha vahetus. Siseränne: kolima maalt linna, linnast maale, linnade- vaheline, maalt maale.Välisränne:vabatahtlik (tööle, õppima; abielu), sundränne(põgenemine; looduskatastroofid) Tõmbe: parem töökoht, soojem kliima, õppimis võimalused Tõuke: halvad elutingiused, majanduslikult halb seiskord, looduskatastroofid. Rändeiibe ehk saldo on sisse-ja väljarände vahe Liigitatakase: kauguse, põhjuse ja kestvuse järgi. 5
suureks ei kasvaks (ühelapsepoliitika), et naistel oleksid õigused (abiellumisea sätestamine) ning et pered saaksid toetust (vanemahüvitise näol). 6) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon (emigreerunud inimese tagasipöördumine riiki kust ta välja rändas), pagulus, pendelränne (ühest kohast teise), siseränne, välisränne. RÄNDE SUUNAD: 15. Saj Eurooplased Põhja-Ameerikasse, Kaug-Idasse ja Siberisse. 19-20 saj Euroopast Ameerikasse, Kanadasse, Argentiinasse, Brasiiliasse (tööstuse areng, põllumajanduskriisid). 19. Saj ka Austraalia koloniseerimine. Teine rahvusvaheline rändelaine: algas esimese maailmasõja ajal ja kulmineerus pärast teist maailmasõda. Põhja-Ameerikasse Kariibi mere saartelt, Mehhikost, Lõuna- Ameerikast, Kagu-Aasiast
Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
nii tihedalt seotud. Rahvastiku vananemine · Rahvastik jääb vanaks · Toimuvad muutused tervishoius, sotsiaalhoiukanfes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid · Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik
Põhjariikides toimus põhiline arengu osa ära, aga lõunariikides see toimub alles. Põhjariikides kiirem kui lõunariikides. 8. Rahvaränne e. migratsioon, selle jaotus ulatuse, iseloomu järgi. Rände lähte- ja sihtpiirkond, rände tõuke- ja tõmbepõhjused ning barjäärid. Rände positiivne ja negatiivne mõju nii lähte- kui sihtpiirkonnale. Peamised rände suunad maailmas ja nende põhjused. Ulatus: Siseränne – riigi siseselt ; välisränne – rahvusvaheline Iseloom: Vabatahtlik – nt. õppima asumine ; Kaasränne – nt. isa saab uue töökoha, pere läheb kaasa ; Sundränne – nt. küüditamine Rände lähte- ja sihtpiirkonnad: *Põhja-Aafrikast Euroopasse *Lõuna-Ameerikast Põhja-Ameerikasse *Ida-Euroopast Lääne- ja Põhja-Euroopasse *Ida-Aasiast USA’sse *Kagu-Aasiast Austraaliasse *Lääne-Aafrikast Põhja-Ameerikasse Tõukepõhjused:
siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile või riigist riiki. Võtsin selle teema sellepärast, sest iga eestlane võiks teada oma kodumaa rände ajalugu tänapäeval kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. 3 Rände põhjused Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus, haridus, perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid. Siseränne: · kolimine maalt linna; · linnast maale; · linnadevaheline; · maalt maale. Välisränne: · vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine); · sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine). 4 Väljaränne Eestis Alates Eesti taasiseseisvumisest on ülekaalus väljaränne. Väga paljud venelased, valgevenelased, ukrainlased jt
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu
traditsioonid, väärtushinnangud SUREMUS SÕLTUB: arenenud riikides südame- veresoonkonna haigused, vähk, hingamisteedehaigused, vägivald ja õnnetused. Arengumaades nakkushaigused, nälg, puhta vee puudus, sõjad. 5. Rahvastikupoliitika. Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. 6. Rände põhjused ning rännete liigitamine. Peamised rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Vabatahtlik ränne ja sundränne, siseränne ja välisränne. Lääne- euroopa. 7. Pagulasprobleemid maailmas. Põhimõisted: demograafia, demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis, migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid, tööhõive struktuur, rahvastikupoliitika. Rahvastiku vananemine- vanemaid inimesi on rohkem, kui
Liitvabariigis, 106 tuhat Sveitsis, 176 tuhat Prantsusmaal ja 106 tuhat Belgias. Samal ajal suurenes Itaaliasse endasse odava tööjõu sissevool arengumailt, seetõttu ületab sisseränd alates 1972. aastast väljarännu. Varasema väljarännu tulemusena elab välismaal kokku umbes 10 miljonit itaallast, seal hulgas ,45 miljonit Ameerika Ühendriikides, 730 tuhat Kanadas ja 1,3 miljonit Argentiinas. Itaaliale on omane ka elav siseränne: igal aastal vahetab elukohta üle 1,3 miljoni inimese. Põhiliselt siirdutakse põllumajanduspiirkondadest Põhja-Itaaliasse. Varem asuti suurlinnadesse ja pealinna, viimasel ajal eelistatakse keskmisi ja väikelinnu. 1980. aastal elas linnades 69% rahvastikust. Keskmine asustus tihedus on 189 inimest ruutkilomeetril. Sellest 5
hooldusteenuste vajaduse suurenemist ja arstimite tarbimise kasvu, suurenevad kulutused sotsiaalabile(hooldekodud, haiglad), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses maailma rahvaarvu kasvuga: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, jäätmete kuhjumine, happesademed, keskkonna saastamine mürkidega. 10.Rände liigid ja põhjused. Sisseränne ja väljaränne, siseränne-kolitakse teise omavalitsusse, ja välisränne- kolitakse teise riiki; sundränne- sõjad, relvakonfliktid, poliitiline ja usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid, näljahädad, küüditamine. Vabatahtlik ränne- uue töö-või elukoha otsingud. 11.Demograafilise ülemineku etapid. 1)Traditsiooniline rahvastiku tüüp e. I etapp. Sündimus kõrge 30-40, suremus kõrge 30-40. Rahvaarvu muutumine on nullilähedane. Rahvastiku
peredele, 6. pereplaneerimine, 7. linnaline eluviis, 8. vaesus, 9. religioon, 10. ebaterve eluviis Arutlege. Mis on teie meelest madala sündimuse peamised põhjused Eestis? · Milliseid meetmeid kasutatakse Eestis, et sündimust suurendada? Kuidas on need meetmed sinu arvates mõjutanud sündimust? Kuidas suhtute praeguse vanemapalga maksmise korda? Mis on migratsioon? Ränne e migratsioon · on püsielukoha vahetus Avita · Inimeste ümberasumine omal maal (siseränne) või ühelt maalt teisele (välisränne) Koolibri Ligi 175 miljonit inimest so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest. Rände liigid: Vabatahtlik ränne ja sundränne Siseränne ja välisränne Ruanda hutud põgenevad Ruandast Sudaani põgenikud Kuhu rännatakse? Suurem osa migrante on pärit arengumaadest, mis pole ka
Seal on rahvastiku tihedus 228,6 inimest km2 kohta. 2.2 Linnastumine Saudi Araabias elab linnades 74% kogu populatsioonist. Eestis on see arv 71% ja Saksamaal 77%. Suurim linn Saudi Araabias on Riyadh, seal elab umbes 6,5 miljonit inimest ja see on ka Saudi Araabia pealinn. Teiseks suuremaks linnaks on Jeddah, kus on umbes 4miljonit inimest. 2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon, vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja ökoloogilisteks. Tööstuse koondumine suurtesse linnadesse tekitab transpordiummikuid, saastet, veevarustuse raskusi jt probleeme. Linnades on suureks probleemiks kodutud. Arenenudriikides on tööstus suurlinnadest välja kolinud ja linnas sees eelistatakse kõrgtehnoloogilist tootmist. Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne
orjakaubandus või küüditamine. Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse, on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, ehk väljarändajateks. Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa-alale, nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse pagulasteks. Ränne jaguneb laias laastus kaheks erinevaks liigiks: siseränne (riigisisene) ja välisränne (riikidevaheline). Lisaks sellele võib rännet jaotada tema põhjuse alusel veel: vabatahtlikuks ja sundrändeks. 7. Kes on tuareegid, kus nad elavad ja millega tegelevad? Tuareegid on berberi rahvas, kes asustavad Põhja-Aafrikas Sahara kõrbe sisealasid. Traditsioonilise eluviisi poolest on nad rändkarjakasvatajad ehk nomaadid. Tuareegide arvu hinnatakse 5,7 miljonile inimesele, kõige enam elab neid Nigeris ja Malis
Suurim linn Venemaal on Moskva, seal elab 13,2 miljonit inimest. Moskva on ka Venemaa pealinn. Joonis 7 Moskva asukoht kaardil. Allikas: Vikipeedia (21.11.17) Suuruselt teine linn on Sankt Peterburg kus elab 5,2 miljonit inimest. Peterburg on lähim Venemaa suurlinn Eestile. Joonis 8 Peterburi asukoht kaardil. Allikas: Vikipeedia (21.11.17) 2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon, vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja ökoloogilisteks. Tööstuse koondumine suurtesse linnadesse tekitab transpordiummikuid, saastet, veevarustuse raskusi jt probleeme. Linnades on suureks probleemiks kodutud. Arenenudriikides on tööstus suurlinnadest välja kolinud ja linnas sees eelistatakse kõrgtehnoloogilist tootmist. Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne
Praegusajal suundub sinna enam kui pool maailma väljarändajatest, kõige enam Mehhikost, Kariibi mere saartelt ja LadinaAmeerikast, Aasiast. 1970ndatel tõusid naftahinnad ja tõusid sissetulekud LähisIda naftariikides. Miljonid võõrtöölised leidsid nendes riikides tööd. Arengumaades on ülekaalus suundumine maalt linna. Paljudes arenenud riikides asuvad inimesed elama suurlinnadest väiksematesse eeslinnadesse või isegi maale. Siseränne on peammine linnastumise mõjutaja. 2.5 Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise ja välisrännet. Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu suurenemist või vähenemist, inimeste eluea pikenemist, sisserännet ja väljarännet
Demograafiline kriis - sündimus on madalam kui suremus - negatiivne iive - rahvaarv kahaneb - vanurite osatähtsus on suurem - Eesti Kaasaegne põlvkondade vaheldumine - madal suremus - sündimus madal - iive nullilähedane - vanuseline koosseis tasakaalus - keskmine eluiga rohkem kui 70 - Prantsusmaa, Jaapan, Kanada, Suurbritannia RÄNDED Rahvastiku liikumine: ränne rahvusvaheline välisränne - riisisisene siseränne pendelränne igapäevane - perioodiline 1)Miks minnakse vabatahtlikult - majanduslikud põhjused - õppima - paremad elutingimused - maa puudused - seiklushimu - töökoht parem - perekondlikud põhjused 2)Miks minnakse sunniviisiliselt - loodusõnnetused - sõjad - küüditamised - põgenike voolud - usuline kiusamine - haigused - orjakaubandus 3) Mis on rännete tulemusteks? - rahvusliku koosseisu kihistumine - rahvastiku kasv
TV lk 26, 27 3) Demograafiline üleminek teooria, mis kirjeldab rahvastiku käitumist, kus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madala sündimuse ja suremusega ning muutub rahvaarv ja rahvastiku vanuseline koosseis mõistet käsitletakse kitsamalt ja laiemalt õp joonis lk 45 (kitsam) TV lk 29 tabel 4) Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine ühest kohast teise koos alalise elukoha vahetusega võib klassifitseerida mitmete näidete alusel: ulatuse järgi siseränne ja välisränne ehk rahvusvaheline ränne välisränne sisseränne ja väljaränne nende vahe on rändesaldo remigratsioon näljaränne ja teatud asjaolude muutmisel tagasi sisseränne kestvus kui pikk rändeperiood ajaline ja ajutine saldo võib olla tasakaalus ja tasakaalustamata Põhjused: sunniviisiline ja vabatahtlik TV lk 31 Rände tõmbe ja tõuketegurid Rände positiivsed ja negatiivsed tegurid lähteriigile ja sihtriigile õp lk 48 TV lk 32
(Sierra Tsaad, Mosambiik, Kongo riigid, Kesk-, Ida- Prmaa, Saksamaa, arengujärku praegu Leone) DV Euroopa riigid Põhjamaad 4. Rahvastikupüramiid Saab välja lugeda vanuselist ning soolist koosseisu 5. Ränne e. migratsioon Rahvastiku ümberpaiknemine koos alalise elukoha vahetusega. Ränne Pendelränne igapäevane või ajutine Siseränne Välisränne Rännet võib kvalifitseerida mitmel alusel: Põhjused vabatahtlik (abiellumine, parem kliima, õppimine) sundmigratsioon (sõjad, küüditamine, orjad kolooniates, looduskatastroofid) Rände tõuke- ja tõmbepõhjused: Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale: 6. Rahvastikupoliitika Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ning paiknemise mõjutamine sündimuse suurendamine lastetoetused, vanemapalk, sünnitoetused
lähedased asulad. Linnastu rahvaarv kasvab, kuid mitte keskuse vaid eeslinnade rahvaarv. Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. Boswash võtab enda alla 1,5% USA pindalast, seal elab veerand elanikest. Linna tagamaa on linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond. Migratsioon ehk rahvastiku ränne (lad k migratio rändamine, ränne) on inimeste ümberasumine riigi sees (siseränne) või üle selle piiri (välisränne) kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaotatakse veel kestvuse (alaline, hooajaline või ajutine) ja põhjuste järgi (vabatahtlik või sunniviisiline). Vt õpiku lk 47-48. Emigratsioon on riigist väljaränne, väljarändaja on emigrant. Immigratsioon on riiki sisseränne, sisserändaja on immigrant. Migratsiooni või rände saldo (ka rändeiive) on immigrantide ja emigrantide arvu vahe.
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
aastatel kui naftahinnad maailmas tõusid ja sissetulekud Lähis-Ida naftariikides tõusid, algas seal aktiivne majandustegevus. Võeti kasutusele uusi nafta leiukohti, rajati teid, haiglaid ja lennujaamu. Paljud võõrtöölised tulid riiki, enamus ehitajateks. Riigisisene ränne Inimesed liiguvad ühes kultuuripiirkonnas ja rändebarjääre on vähem. Arengumaades suundutakse maalt linna ( tööotsingud, parem haridus), arengumaades minnakse just eeslinnadesse või maale, kus on puhtam õhk. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Türgi - Saksamaa Positiivne mõju Türgile : väheneb tööpuudus paranevad migrantide tööoskused, mida saab hiljem kodumaal kasutada osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi, muusikat. Negatiivne mõju Türgile : väheneb tööliste/elanike arv, väheneb maksumaksjate arv ( avaldab survet
statistiline informatsioon on kogutud ning ajal, millal need on kogutud. Pole olnud järjepidev isikute defineerimine ja lugemine, kes ületavad rahvusvahelisi piire või ka kodumaa sees elukohti. Administratiivtaseme suurus aruandluse valdkonnas erinevad riigiti suuresti, nii et võrdlus on mõttetu. Kui kitsendada analüüsi iga Euroopa riigi kohta eraldi, tuleb välja, et moderniseerimise ajal tõusis siseränne märkimisväärselt. Olukord oli erinev ülemeremaades, mis olid kolooniamaad suurtele Euroopa riikidele. Sellised Uus-Euroopa riigid ilmselgelt ei saanud kogeda rändeülemineku I faasi. Killustatud tõendid ei toeta väidet, et soov rännata algas kõige arenenumas sotsiaalmajanduslikus piirkonnas ning seejärel laienes väljapoole, vähemarenenud regioonidesse. Riikide rahvusliku päritolu
· sihtrühm klientide hulk, keda saab pidada ettevõtte tarbijateks lähtudes nende tarbimisvajaduse ja selle rahuldamise sarnasusest. · siirdetöötus tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel · siseinfo vaid piiratud osaliste ringile teadaolev informatsioon mingi ettevõtte või väärtpaberi kohta · sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses · siseränne elukohavahetused Eesti ühest haldusüksusest teise. Sama maakonna haldusüksuste vahelised elukohavahetused on maakonnasisene ränne. Elukohavahetused ühe maakonna haldusüksusest teise maakonna haldusüksusesse on maakondadevaheline ränne. · sisseränne saabumised sihtkohta. · skolastika keskaegses Euroopas levinud mõtteviis, mille kohaselt püüti kiriklikke dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia.
sihtrühm - klientide hulk, keda saab pidada ettevõtte tarbijateks lähtudes nende tarbimisvajaduse ja selle rahuldamise sarnasusest. siirdetöötus - tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel siseinfo - vaid piiratud osaliste ringile teadaolev informatsioon mingi ettevõtte või väärtpaberi kohta sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses siseränne - elukohavahetused Eesti ühest haldusüksusest teise. Sama maakonna haldus-üksuste vahelised elukohavahetused on maakonna-sisene ränne. Elukohavahetused ühe maakonna haldusüksusest teise maakonna haldusüksusesse on maakondadevaheline ränne. sisseränne - saabumised sihtkohta. skolastika - keskaegses Euroopas levinud mõtteviis, mille kohaselt püüti kiriklikke dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia.
ookeani veepinnal kuni 750 km tunnis. Jõudes rannikuni, ajab tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva: muudab majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. 2. Migratsioon. Selle põhjused ja peamised suunad. Sundränne, vabatahtlik ränne, peamised rändelained maailmas. Ränne e migratsioon on püsielukoha vahetus. Inimeste ümberasumine omal maal (siseränne) või ühelt maalt teisele (välisränne) Ligi 175 miljonit inimest so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest. Rände liigid: Vabatahtlik ränne ja sundränne Tegemist on sundrändega, kui inimese elu ja tervis on ohus (sõda, küüditamine, tagakiusamine, looduskatastroofid). Vabatahtliku rände põhjuseks võib olla parem töökoht, paremad õppimisvõimalused, puhtam
Rahvaarvu kasv arengumaades tekitas omajagu muret arenenud riikides, mille tulemusena hakati propageerima väiksemaid peresid ja rasestumisvastaseid vahendeid, mis saavutasid eesmärgi küll esmalt lääneriikides endis. Tekkis olukord, kus vaestes maades oli rahvastiku üleküllus, lääneriikides aga tööjõupuudus. 36.Migratsiooni taaselavnemine ja suunamuutus II maailmasõja järel. II ms järel suurenes ränne eelkõige Läände põgenenud idaeurooplaste arvelt, samuti intensiivistus siseränne ja linnastumine ning kujunes välja tänapäevane asustussüsteem, paljud Euroopa suurlinnad olid sel ajal suurima rahvaarvuga ajaloos. Põgenikud idast tõid ka (ajutise) lahenduse tööjõupuuduse probleemile ning beebibuumi, taastetasandit ületav sündimus kestis L-Euroopas 70ndateni, Ida-ja Lõuna-Euroopas 10 a kauem. Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika rahvastik saavutas tänu kasvule suure väljarändepotentsiaali, sisseränne Euroopasse algas juba 1960ndatel ning nõnda
9.Väljaränne Soomest erinevatel aegadel. Soomlased väljaspool Soomet. *5 mln Soomes 1 mln mujal 60ndatel oli kõige suurem väljaränne rootsi- üle poole mln inimese. *Pärast II ms-i oli järgmine suurem muutus. Soome loovutas aladest 12% ( nt käe loovutas) Ära võetud aladest kolisid soomlased aga oma riiki n-ö tagasi. ~420 000 in. EVAKKO=pagulased. Teadlikult paigutati neid mujale Soome elama. Periooditi: 1960.-70. siseränne, rännati ka palju Rootsi. Rootsis oli siis majanduslik kõrgaeg, tööjõudu oli väga vaja, Soomes aga tööpuudus. 1980.-90. Ümberasumine tagasi Soome, umbes pooled tulid tagasi. Palumuuttajad. 19. saj lõpp, 20.saj algus kullapalavik. Rännati Ameerikasse ja Kanadasse. Autonoomia ajal kolis u 150 000 soomlast Venemaale. Ulkosuomalainen välissoomlane. Soomlasi u 5 milj Soomes, 1 milj mujal. Kveenid, Metsasoomlased 10. Soome asustamine. Varaseimad asukad. Soome rahvastiku kujunemine.
Riigis on keskealisi rohkem kui lapsi ja noori. Rahvastik riigis vananeb. 2. Aafrika ja Austraalia jõed ja järved. PILET 16 1. Rahvastiku ränne ja selle põhjused. RÄNNE ehk migratsioon on püsielukoha vahetus ja kuulub geograafiliste nähtuste hulka, mida uurivad rahvastikugeograafid. Viimastel aastakümnetel on kasvanud inimeste hulk, kes kolivad maalt linna, lootes mugavamat elu ja tasuvamat tööd. Ränne ühe riigi piires on siseränne, mis mõjutab asutuse arengut külad maapiirkondades hääbuvad ja linnad kasvavad. Välisränne jaotub emigratsiooniks, mille puhul inimesed lahkuvad riigist, ja immigratsiooniks, kui inimesed saabuvad riiki. Liigitus põhjuste järgi: · VABATAHTLIK RÄNNE keegi kolib paremasse korterisse kõrvaltänaval või läheb naaberriiki ülikooli. Enne senisest elukohast lahkumist hindab aga inimene uue elupaiga eeliseid
Rahvastiku paigutust mõjutab rände (s.h. immigratsiooni) poliitika. Rändepoliitika käsitleb nii riigi alalise elanikkonna elukoha valikuid kui ka immigrantide võimalusi/vajadusi. Rändepoliitika osaks ….. on inimeste õigused (osalised või täielikud õigused s.h. poliitilised) …. perekonnaliikmete (rände lähtekohta mahajäänute) õigused – järelränne =soositakse pere järele tulemist …. abi sisserännanutele Mõisted: Pendelränne Siseränne Rahvusvaheline ränne Pöörduv ränne Pöördumatu ränne Legaalne ränne Illegaalne ränne Sunniviisiline ränne (sõjad, ümberasustuspoliitika, inimkaubandus jms) Sunnitud ränne – sunnitud kodumaalt lahkuma Vabatahtlik ränne Kodaniku- ja sotsiaalsed õigused Immigrantidel toimub kodanikuõiguste (poliitiliste õiguste) omandamine sotsiaalsete õiguste kaudu
annaabi.ee 
