seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse. Selleks kunstnikuks osutus noor kullassepp LORENZO GHIBERTI (1378-1455). 2. See järgneva paariküme aasta jooksul valmistatud 28 kullatud pronksist reljeefiga Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Reljeefidel, kus figuurde taustaks on arhitektuur, on koonuvate joonte abil loodud sügavusillusioon. Reljeefid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad need kauni ja haarava jutustuse. 5. Vararenessansi kuulsaim skulptor oli DONATELLO (1386-1466). 6
Bakchos (u 1496-97) Pieta (1499) 1501. aastal naases Michelangelo taaskord Firenzesse, kus oli kehtestatud uus, demokraatlikum riigikord. Linna kunstielu oli taas õitsele puhkenud ja Michelangelole esitati tähtsaid avalikke tellimusi. Kuulsaim neist oli tema monumentaalne ,,Taavet", mis telliti kangakudujate gildi poolt. Michelangelo jaoks oli see pingeline loomeperiood, mil jõukad ja haritud firenzelased esitasid talle rohkesti tellimusi. Taavet (1501-04) 1508. aastal sülmis Michelangelo vastumeelselt lepingu Julius II-ga Sixtuse kabeli laemaalide teostamiseks. Ta alustas uskumatu energiaga ja laiendas paavsti antud temaatikat, asendades algselt lage kaunistama pidanud 12 apostlit enam kui 300 figuuriga vanast testamendist. Sixtuse kabeli laemaalid (1508-12)
matemaatilisi võtteid ja kes teavad antiikmütoloogiast midagi. Nad hakkasid käsitöölistest erinema. Käsitöömeistreid hakati pidama kõrgematena kunstnikena. Võetakse kasutusele kunstnike nimetus. 14. saj eelrenessanss/kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi 15. saj vararenessanss 16. saj kõrgrenesanss Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze. 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama. I arhitekt Philippo Brunelleschi peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San Lorenzo kiriku puulaega basiilika
Kunstnikud hakkasid kasutama oma teoste loomisel matemaatilisi reegleid, antiikkunsti, - filosoofiat, - kirjandust ja mütoloogiat. Nad hakkasid erinema käsitöölistest. Visuaalses kunstis hakati nägema vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetida ja teadlaste seltskonda. Renessanss arhitektuur 15. sajandil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Selle sajandi alguses olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite ning see täitis neid uhkusega. Patriootilise vaimustuse väljendamiseks tellisid linnavalitsus ja rikkad linlased arvukalt kunstiteoseid linna avalikesse paikadesse. Palazzod. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid (it. k. palazzo). Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnud. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased
aastaga pea kogu Itaalia. Itaallased olid valmis prantslasi toetama Fernando II Katoliiklase vastu, kui prantslaste barbaarne käitumine poleks tekitanud vastuseisu. 1495. aastal moodustasid paavst, keiser, Hispaania kuningapaar, Veneetsia doodz ning prantslasi Itaaliasse kutsunud ning nüüd poolt vahetanud Milano hertsog Prantsusmaa-vastase Püha Liiga ning ühendatud vastasjõudude survel oli Charles VIII sunnitud oma väed Itaaliast tagasi tooma. Firenzelased kasutasid kujunenud olukorda Medicite minemakihutamiseks. Võimu haaranud dominikaani munk Girolamo Savonarola (145298) kehtestas teokraatliku ainuvõimu, millega kaasnes väärtasjade, luksusesemete aga ka maalide ja raamatute hävitamine, ilmaliku muusika ja lõbustuste keeld. Inimeste eraelu seati rangete reglementide ja kontrolli alla. 1498 õnnestus Medicitel võim mässulises linnas taastada. Savonarola poodi üles ning seejärel põletati ketserina. 1498