Gleistunud deluviaalmuld (Dg) ja parasniiske deluviaalmuld (D) on sobivad liigniiskuse tõttu rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks. Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud kahkjad mullad (LPg) on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Näivleetunud (LP) mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sageli rajatakse neile muldadele kuusekultuure. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ning gleistunud deluviaalmuldadel (Dg) kasvavad mänd, kuusk, soo- ning arukask. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Näivleetunud muldade (LP) ja gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks põldu lubjata ja sügavkobestada, et mulla viljakus ja hea saak tagada
Leetunud muldadel paraneb teraviljade kui kartuli ja põldheinte kasvatamine kui tehakse kuivendamist. Juhul kui tegemist oleks metsaga Leetja mulla korral tekivad algul lehtpuud, hiljem kuusk vähem mänd ja arukask, harvem haab ja hall lepp. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega, sagedamini esinevad pihlakas, sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud. Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu. Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp, leetunud liivmullad muutuvad aastatega sekundaarseks leedemullaks. 6 Enamlevinud mulla osatähtsus
Metsasta(u)misviis: istutus. (Põllumaade metsastamine 2004) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Puurindes domineerivad kask ja sanglepp, kuivendatud aladel kuusk, harvem haab. Põõsarinne liigirikas, hõre kuni keskmiselt tihe, esinevad toomingas, must sõstar, mage sõstar; rohurinne: naistesõnajalg, laanesõnajalg, maarjasõnajalg, laiuv sõnajalg, angervaks, seaohakas; samblad esinevad peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, salusammal, tüviksammal. Metsastuvad looduslikult, kuid kui on kuivendatud, siis ainult istutamise tagajärjel. (Põllumaade metsastamine 2004) Kui need mullad on kuivendatud, kuuluvad nad A-agrorühma, seepärast ei oleks neid vaja metsastada. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana. 8 1.8. Agromelioratiivsed võtted Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud
loomastikku, linnustikku ja taimestikku. Näiteks: Endla soo, Kakerdaja raba. Soid kasutatakse ka metsamaana ja põllumaana. (http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm) 7 Inimtegevuse mõju soodele Paljud madalsood on praeguseks kuivendatud ja kasutatakse nüüd põldudena või heinamaadena. Kuivendatud siirdesoode asemele kasvavad aga metsad. Rabadest võetakse ära turvas ja ajapikku metsastuvad needki alad. Eesti turbavarud vähenevad pidevalt, kuna kasutatakse tunduvalt rohkem, kui juurde tekib. Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Turba kasv on aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Soode pindala väheneb aluselise reaktsiooniga õhusaaste tulemusena see mõjub eriti halvasti turbasammaldele kasvule. (http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm) Soode kaitse Soode kaitse on prioriteetne kogu Euroopa kontekstis
Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand
leetunud muldadel on kasvamas enamasti jänesekapsa-mustikakuusikud ja ka männi-kuuse segametsad. Nende raiestikel valdab metsakastik, kohati ka põdrakanep. Niisugused mõhnastikupaigastikud on kõrgustiku loode-ja läänepiiril. Kagunõlva sandurit katavad valdavalt palumännikud, milles kohati kasvab rohkesti kuuski (Arold 2005: 193). Viimase 80 aasta jooksul on metsasus suurenenud kolm korda. See oli 1923. a 16,2%, nüüd kaugseire andmeil 46%. Lisaks metsastuvad söödid ja karjamaad. 20. sajandil rajati väikestele ja raskesti haritavatele põldudele rohkesti männiistandusi (EE, 2011). Kõrgustikule on rajatud väikesed põllumajandusmaad (43%), mis vahelduvad järskude nõlvadega. Nende nõlvade vahele nõgudes paiknevad metsatukad ja rohusood, mis muudavad maastikupildi eriti kirevaks (EE, 2011). Viimase aastakümnega on muutunud kõrgustiku põllumajandusmaade kasutustihedus ning niidulapid kattuvad kiiresti võsaga (Kalda jt, 2015).
-põõsad. Puisniit on tekkinud niitmise ja karjatamise tulemusena. Eesti vanim inimtekkeline maastiku- ja kooslusetüüp. Rannaniit - rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? ★ Eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi ★ Metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi ★ Laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi ★ Alepõllunduse algus ~3000 a tagasi ★ Vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand
Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 44. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 45. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 46. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand
toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv-karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega (palanu mõts) ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast.
liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liivkarusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kkt: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast
madala boniteediga(IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv- karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruheinjt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega (palanumõts) ja iseloomuliku taime pohla ehk palukajärgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leede muldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast
Hõreda männi ja kadakaga. Liigivaene, domineerivad samblikud, puhmastaimed. On tallamisõrnad. 7 taimekooslust. Taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest. Kanarbik, kukemarjanõmm, harilik kanarbik, harilik pohl, liiv-aruhein, väike-oblikas, hobumadar, kassiristik, aas-karukell Pärandkooslused: on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust. 2.3. Rohumaade säilimisega seotud probleemid: Loorohumaad võsastuvad ja metsastuvad majandamise lakkamisel. Muutused majandamise lakkamisel: tõuseb põõsaste (kadaka osatähtsus), tekib männimets, esialgu liigirikkus suureneb (metsa ja põõsastike liigid). Pindala vähenemisega seotud probleemid: 1) lokaalpopulatsioonide vähenemine (geneetilised probleemid, juhuslikkuse mõju kasv); 2)elupaikade killustumine –liigid ei suuda levida ühest koosluselaigust teise; 3)tekib nn. Väljasuremisvõlg. Heina mahajätmise mõju niidule: väheneb rohumaade liigirikkus, eriti
võrdlemist. Antud uurimistööks vajalikku erinevatest ajaperioodidest pärinevat kaardimaterjali õnnestus arhiividest leida ebapiisavalt. Taimekoosluste pindala muutuste jälgimiseks oleks olnud hea, kui kaardid oleksid olnud mingite kindlate ajavahemike tagant, nt iga kümne aasta järel. Sellisel juhul oleks olnud lihtsam leida põhjuseid ja seoseid koosluste pindala muutuste kohta. Samuti oleks olnud võimalik hinnata, kui kiiresti niidud majandamise lakkamisel metsastuvad. Kaardimaterjali mõõtkavade erinevuste tõttu ei ole võimalik anda väga täpseid arve. On toodud vaid ligikaudsed pindalad ja üldised trendid. Hetkel võime näha vaid olukorda, mis esines mõisaperioodi lõpul, kolhooside kõrgajal ning looduskaitseliste meetmete rakendamisel. Samuti ilmnes metsasuse suurenemise olenevus maapinna kõrgusest madalamad reljeefiosad metsastusid aeglasemalt.
Al 60-lt 600 mg kg-1 Turvastunud mullad jagunevad: S 50-lt 20 cmol+ kg-1 1. Paepealsed turvastunud mullad Gh1: V 75%-lt 15%-ni T3(CG)Dg C:N 18-lt 40-ni Raskesti metsastuvad, liigirikkad soostunud rohumaad Turvas hästi lagunenud toiteel. rikas Kultuuristamisel muutuvad omadustelt sarnaseks G, vajavad tugevat kuivendamist 2. Rähksed turvastunud mullad Gk1: Aeglaselt soojenevad külmad mullad (23 nädalat hiljem) Neutraalsed, keemine pinnale lähemal kui 30 cm Fütoproduktiivsus:
pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (kase ja halli lepaga). Eesti metsasus tõenäoliselt suureneb lähiaastatel veelgi, sest erinevate autorite hinnangul on viimaste aastate jooksul jäänud sööti 100 000 - 300 000 ha põllumaid, mis tõenäoliselt lähitulevikus metsastuvad (metsastatakse). Vastavalt 1998. a. metsaseadusele jagatakse Eesti metsad 3 kategooriasse: Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
elektri ja soojuse koostootmisel toodetava elektri väike osatähtsus (perioodil 1998- 2003 oli see 12–14%, 2008. aastal langes 7%-ni); endiselt suur energiakulu hoonetes, eriti nõukogude perioodil ehitatud majades; piisavalt väljakujunemata säästuharjumused nõuab esialgseid suuri investeeringuid 15. Osaliselt raiskav ja juhitamatu maakasutus Põllumaad jäävad kasutusest välja, sööti ja võsastuvad. Osa metsastuvad ka looduslikult. Tööstusalade läheduses olevad põllumassiivid on kasutuseta. Kaevandustega seotud maa on n.ö raisus. Osa ei tee ise ja teistel ka ei lase. Elamualade ja tööstusalade tekkimine põllumaade ja metsamaade arvel, samuti karjäärid. Teed ja hoonestatud alad tükeldavad põlde ja metsaalasid olulisel määral. 16. Ehitatud keskkonna tasakaalustamatus ja kohatine halb kvaliteet
annaabi.ee 
