(ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt (pilvi). Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad, nt (laua)all, (laua) alt, (minu) meelest, (liiva) sisse, (supi) sees, (maja) seest, (kümnete) viisi, (tosinate) kaupa, (üksteise) võidu. Eessõnu on vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki, (randa), ilma (emata), kuni (metsani). Kohakaassõnad , omastav, : kohalekohalkohalt; pealepealpealt; etteeeseest; sisseseesseest; allaall alt; keskelekeskelkeskelt; juurdejuuresjuurest; kättekäeskäest; järelejärel järelt;vahelevahelvahelt; äärdeääresäärest. Mine ukse juurde. Seisa ukse juures. Tule ukse juurest ära. Hiir jooksis kapi alla. Hiir on kapi all. Hiir jooksis kapi alt välja. omastav Üle Läbi , Ümber Me läksime üle tänava. , osastav Keset Vastu
4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1
Finn põgenes majast koos Tommiga minema. Järgmine päev tuli taat ja võttis Finni endaga kaasa. Nad sõudsid paadiga mitu päeva ja siis nad jõudsid ühe maja juurde. Taat hoidis Finni majas lukus, kui teda kodus polnud. Üks päev sai Finn välja majast kui taati polnud. Ta läks metsa ja tappis seal sea. Ta tõi sea majja ja määris sea verega kirve kokku ja lisas sinna oma juuksekarvu ja tekkis mulje et ta oleks ära tapetud. Ta tegi verejälgi metsani ja pani sinna sea, et arvataks, et Finn viidi metsa ja maeti maha. Siis võttis Finn asjad ja sõudis parvega minema. Paar päeva hijem kohtas ta oma sõpra Jimmit. Ta oli saare peal üksi. Siis jätkasid nad koos oma reisi allavoolu. Nad sõidsid öösel ja päeval oleksid peidus. Kord kohtasid nad kahte meest. Üks neist oli vana ja teine oli noor. Neid kutsuti kuningaks ja hertsogiks. Nad tulid ka nendega kaasa ja nad jätkasid teed neljakesi
ei maga. Ma usun, et senikaua, kuni aega veel jätkub, tasub otsida kedagi püsivat ja tõelist enda kõrvale. Milleks leppida vähemaga ja olla õnnelik vaid teatud vahemikus, kui tegelikult võib kõiki oodata õnn kogu eluks ning rahulolevus elu lõpus, et elu on elatud täisväärtuslikult? Konrad Adenaueril on õigus: silmapiir ei ole üks ja sama. Tagasi algusesse minnes leian, et need, kes viitsivad liikuda ainult metsani, pole näinud seda, mis on metsa sees. Need, kes ei soovi purjetada horisondile, ei näe laia maailma, mis selle taga peitub.
ja liitmurdarvsõnadeks. Prepositsioonid Prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees. Prepostisioone jaotatakse kolmeks:need, mis on enne nimisõna või demostratiivset asesõna need, mis on indikatiivse suffiksiga need, mis on sõltumatud. Vorm on nimisõna eelsel ja demostratiivsetel asesõnadel peaaegu alati samaväärne, välja arvatud datiivse preposiooni I'ga. Eesti keeles on eessõnu vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki (randa), ilma (emata), kuni (metsani), läbi (udu), mööda (tänavat). Kokkuvõte Shilha berberi keel kuulub afroaasia keelkonda ning seda kõneleb 3 890 000 inimest. Võrreldes eesti keelega, on selle fonoloogia väga erinev, sest palju rohkem kasutatakse kaashäälikuid täishäälikute asemel. Ei esine ka diftonge, kuid paljud häälikud tekivad sügaval kurgus. Nimisõnade jaotus on arvu arvestamisega sarnane, aga suffikside ja prefikside arvestamine jääb puudu. Asesõnade jaotusel
köidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad völve toetavatekas roieteks. Seinad vajasid lisatoetust. Selleks hakati väljapool kirikuseinte vastu ehitama erilisi tugipiilareid. Tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku. Järsu tipuliste läänetornide ülestõusu kordavad sale haritornike nelitse kohal pluss väiksed teravad ehitustornike mida nim fiaalid, mis mõnikord katavad kiriku katust lausa metsani. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivi kaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid. Gooti basiilikad ehitati enamus ladina risti põhiplaanina. Kõige toredam on lääne fassaad oma kaunistatud portaalidega. Tervate ehisviiludega portaalide kohal ning suure ümmarguse roos aknaga. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni, mis olid sissekäigu kohal. Kirikus sees oli võimas kõrguse tunne
minutaoline, tol korral tolleaegne, Anna Karenina taoline Anna-taoline. Suur ja väike algustäht - Jälgi suurt ja väikest algustähte: Eesti valitsus eesti kirjandus, Võidu park võidupüha, Teine maailmasõda maailmasõda, ajaleht Eesti Kirik romaan "Tõde ja õigus". Veaohtlikke interpunktsioonijuhtumeid - Jälgi koma õiget kasutamist. Nt Särab kui kuld. Särab, kui oleks kuld. Jooksime kuni metsani. Jooksime, kuni jõudsime metsani. Otsustasin, et lähen haiget sõpra vaatama, ja ostsin talle lilled. Otsustasin, et lähen haiget sõpra vaatama ja ostan talle lilled. Vaadates teraselt ettepoole, läks mees edasi. Teraselt ettepoole vaadates läks mees edasi. - Ole tähelepanelik des-lauselühendi kasutamisega: see väljendab samaaegset tegevust. Enamasti kasutatakse kirjandis nud- või tud-lauselühendit. Õige:
minutaoline, tol korral tolleaegne, Anna Karenina taoline Anna-taoline. Suur ja väike algustäht - Jälgi suurt ja väikest algustähte: Eesti valitsus eesti kirjandus, Võidu park võidupüha, Teine maailmasõda maailmasõda, ajaleht Eesti Kirik romaan "Tõde ja õigus". Veaohtlikke interpunktsioonijuhtumeid - Jälgi koma õiget kasutamist. Nt Särab kui kuld. Särab, kui oleks kuld. Jooksime kuni metsani. Jooksime, kuni jõudsime metsani. Otsustasin, et lähen haiget sõpra vaatama, ja ostsin talle lilled. Otsustasin, et lähen haiget sõpra vaatama ja ostan talle lilled. Vaadates teraselt ettepoole, läks mees edasi. Teraselt ettepoole vaadates läks mees edasi. - Ole tähelepanelik des-lauselühendi kasutamisega: see väljendab samaaegset tegevust. Enamasti kasutatakse kirjandis nud- või tud-lauselühendit. Õige:
· rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, · suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused; · lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; · raiejäätmete põletamine; · muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. Lõkke tegemisel tuleb järgida järgimisi ohutusnõudeid: · Lõkke tegemisel tuleb tagada ohutu vahemaa hooneteni ja metsani; lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast vähemalt 30 meetri kaugusel. · Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt: tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad, märjad oksad). Lõkkease tuleb uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada. · Lõkke tegemisel tuleb arvestada tuule tugevust (lubatud tuule tugevus kuni 1,5 m/s) ja suunda.
peale (Klein, 2001). Et muuta läbipääsu läbimine loomade jaoks meeldivamaks, tuleks pöörata tähelepanu häirivate tegurite likvideerimisele või pehmendamisele: paigaldada vastavad sildid, mis kutsuksid inimesi võimalikult vähe loomi häirima, parandada kraavitust, et vältida kõrget vett tunnelis, niita taradest kuni teeni jäävat ala, jättes loomatunnelite juures vanade truupide ja läbipääsude juurde teega risti kuni metsani niitmata ribad (Eluslooduse seire I etapp Tallinn-Narva maanteel, 2006). Loomi häirivad tegurid Maanteeameti Eluslooduse seire I etapi järgi Tallinn-Narva maanteel 2006: - silla kõmisemine autode ülesõidul; - kalameeste liikumine ja kalapüük sildade vahetus läheduses; veematkajate randumine silla all; - kõrge vesi loomatunnelis; 19
? ? - Taevas selgines õhtuks. Väljendab aega. . - Ta tuli koju lõunaks. . . saav . Auto sõidab mööda tänavat. 1. , . Mööda jalgrada jõudsin ma , ? . metsani. 2 ? Ta lõi rusikaga vastu lauda. Väljendab pindalat,mille peal . .. osastav - toimub liikumine või tegevus. mööda, vastu. 2. . - Kogu maailmas levis see Väljendab tegevuse koha. . uudis. 3
roostetäppidega. Joonis 1. Rohumaa kaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, punased jooned – Kaugused. 5 4.2 Metsamulla kaeve. Metsamulla sügavkaeve asukoht on Kadrina vallas, Lante külast läbi sõites ja hoides vasakule kuni T-kurvini, kust mindi paremale kuni paremat kätt olev põld lõppes ära, mööda seda metsa tukka liiguti paremale teest, kuni jõuti teisel pool olevat põldu metsani. Taimedest oli näha ümbruses kuuski, kaski, mets- ülast ja nõgeselisi. Metsaalune põõsarinne oli tihe. Mullas leidus vihmausse, tigusi, ämblike, sajajalgseid aga oli näha ka metssea kahjustusi. Kaeve mullastik oli kuiv, ning gleitunnused puudusid, seega oli tegemist parasniiske mullaga. Kivisus selle kaeve juures puudus. Joonis 2. Metsa sügavkaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, Punane joon - teekond 6 4.3 Põllumaa kaeve
4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1
b. juhuslikku või ajutist olekut või seisundit, milles ollakse, nt Jüri on siin rohkem nagu õpipoisiks; c. otstarvet, nt Joomiseks ärge seda vett küll kasutage; d. aega (tähtaega, kestust), nt Töö tuleb homseks valmis teha. Koosolek määrati reedeks. Jäin nende juurde terveks nädalaks. Saava käände tunnus on ks. Rajav kääne Rajava käände abil väljendatakse: a. ruumilist piiri, nt Kõndisime aeglaselt metsatukani. Põld ulatus metsani; b. ajalist piiri, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c. kvantitatiivset piiri, nt Närvid olid kõigil viimse võimaluseni pingul. Temperatuur langes kolme kraadini. Rajava käände tunnus on ni. Olev kääne Oleva käände abil väljendatakse: a. tegevussubjekti või -objekti olekut või seisundit, nt Ta lamas haigena voodis. Tundsin end täieliku võhikuna. Ma nägin teda vihasena karjumas. Olev kääne võib väljendada ka:
ning mehi ning ka röövisid osad lapsed, et viia neid orjusese. See kõik toimus öösel, siis kui nad magasid, nad kuulsid midagi kahtlast ning ärkasid üles. Mende isa läks vaatama, mis toimub ning nägi, et hütid põlevad, Mende isa sai kohe aru, et midagi on valesti ning siis hakkas karjuma ,,mudzahiidid" Mende ei saanud aru, mis toimub kuid isa karjus, et nad peavad põgenema. Nende plaan oli metsani joosta, kuid kui nad sinnani jõudsid, siis olid ka seal araablased, kes tõkestasid nende põgenemistee. Kui Mende oli kaotanud rüseluses isa ja ema siis võttis ratsanik ta hobusele ja viis ta mets, kus istusid ka teised lapsed. Noorimad lapsed olid umbes kaheksa aastased ning vanimas umbes kaheteistkümnesed. Nad olid metsas hommikuni. Mendele meenus see jutt, mis isa oli talle rääkinud shimiide hõimust ja ta sai aru, et toimus sama asi.
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus,
b) juhuslikku või ajutist olekut või seisundit, milles ollakse, nt Jüri on siin rohkem nagu õpipoisiks; c) otstarvet, nt Joomiseks ärge seda vett küll kasutage; d) aega (tähtaega, kestust), nt Töö tuleb homseks valmis teha. Koosolek määratireedeks. Jäin nende juurde terveks nädalaks. Saava käände tunnus on ks. Rajav kääne Rajava käände abil väljendatakse: a) ruumilist piiri, nt Kõndisime aeglaselt metsatukani. Põld ulatus metsani; b) ajalist piiri, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c) kvantitatiivset piiri, nt Närvid olid kõigil viimse võimaluseni pingul. Temperatuur langes kolme kraadini. Rajava käände tunnus on ni. Olev kääne Oleva käände abil väljendatakse: a) tegevussubjekti või -objekti olekut või seisundit, nt Ta lamas haigena voodis. Tundsin end täieliku võhikuna. Ma nägin teda vihasena karjumas. Olev kääne võib väljendada ka:
b) juhuslikku või ajutist olekut või seisundit, milles ollakse, nt Jüri on siin rohkem nagu õpipoisiks; c) otstarvet, nt Joomiseks ärge seda vett küll kasutage; d) aega (tähtaega, kestust), nt Töö tuleb homseks valmis teha. Koosolek määratireedeks. Jäin nende juurde terveks nädalaks. Saava käände tunnus on ks. Rajava käände abil väljendatakse: a) ruumilist piiri, nt Kõndisime aeglaselt metsatukani. Põld ulatus metsani; b) ajalist piiri, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c) kvantitatiivset piiri, nt Närvid olid kõigil viimse võimaluseni pingul. Temperatuur langes kolme kraadini. Rajava käände tunnus on ni. Oleva käände abil väljendatakse: a) tegevussubjekti või -objekti olekut või seisundit, nt Ta lamas haigena voodis. Tundsin end täieliku võhikuna. Ma nägin teda vihasena karjumas. b) otstarvet (ositi samatähenduslikult saava käändega, nt Kuuri¬alust kasutati kasaunana.
языке – saav . предлог ПО Автомобиль едет по Auto sõidab mööda tänavat. 1.Обозначает поверхность, улице. по которой происходит По тропине я дошёл до Mööda jalgrada jõudsin ma движение,и отвечает на вопрос где? леса. metsani. 2 по чему? Он ударил кулаком по Ta lõi rusikaga vastu lauda. Väljendab pindalat,mille peal столу. В эст.яз. – osastav с пред- toimub liikumine või tegevus. логами mööda, vastu. 2.Обозначает место действия
Kui endisel teel on olnud põld üle ühe aasta, siis sellel teel avalikkus liikuda enam ei või. Uks suur vabaühendus (kolmas sektor) aga tegeleb sellise aktsiooniga, kus üks kord aastas käiakse vanade kaartide ja maamõõtjatega põldudel väljas, mõõdetakse vanad, kuid ülesküntud teed välja ja käiakse seal edasi-tagasi mõned korrad, nii et tee kasutamise õigus on jälle päästetud aastaks. • Norras on liikumine metsas vaba igaühele, kuid sageli on probleeme metsani jõudmisega, Inglismaal on vastupidi, juurdepääsuteed metsani ja teed läbi metsa on vabad, kuid teel kõrvale astuda metsas ei või. • Norras jaguneb maatulundusmaa kaheks: “innmark” (õuemaa, haritavad põllud, heinamaad, karjamaad, aiad ja metsaistandused – kokku 3% riigi territooriumist) ja “utmark” (harimata maa, sh veealad, sood, kanarbikualad, metsa ja mägimaad). Innmark’il ei tohi omaniku loata viibida 30. aprillist kuni 14
annaabi.ee 
