surnuaeda Cimetière du Père Lachaise ja teda ümbritsevad mälestusmärgid tema emast Rosalie Boyer'ist, ja Caroline de Vaux'ist. Tema korter aastatel 18411857 on nüüdseks säilitatud kui Maison d'Auguste Comte (August Comte kodu) ja asub Monsieur-le-Prince 10, Pariisi 6. linnaosas. SLAID 9 RÄÄGI SLAIDI PEALT !! SLAID 10 · Metafuusika eitamine (olulised on ainult vaadeldavad asjad); · Ontoloogia eitamine ja selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga (loplik tode pole saavutatav, asjade vaatluse pohjal voib esitada uksnes toenaolisi hupoteese); · Enesestmoistetavuse eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa votta lihtsalt niisama, koik peab leidma kinnituse loogilises
nautida, või kui ta kannatab, sest see on praegu hetkel paha. · Kui geomeetria sama vastuolus meie kired ja huvid, nagu moraal, siis oleks ka väita, tema vastu ja rikub ta kõigest hoolimata tõendeid. · Et armastus - on leida õnne teise oma õnne. · Armastus on kalduvus leida rõõm hea, täiuslikkus, õnne teise isiku. Lõppus, tahaksin öelda, et Leibnizi filosoofiline süsteem on klassikaline näide sellest, kuidas tunnetusteooria on tihedalt seotud teaduste metodoloogiaga ja filosoofa tervikuna loodusteaduste vajadustega. Seee süsteem andis mõjuva pildi maailmast kui ühtest kõrvalekaldumatult toimuvast ülenevast elavast protsessist. ,,Kõik püüdleb täisulikkuse poole" (3, lk. 119), ja see püüdlemine ei lõpe iialgi (3, lk.127) Ja nagu ma tean, ka välismaal on Leibnizi kohta ilmunud väga palju kirjandust. Seda käsetletakse spetsiaalsetes bibliograafiates ja ajakirjas ,,Studia Leibnitiana", mida 1996. Aastast kirjastab 1926
seaduste järgi korrastada, kolmandaks tunnetatud seadustest püüda järeldada tulevasi sündmusi. Kõik mida me ette võtame, peame me ette teadma ka selle teo tagajärge. Kõik tõsiasjad tuleb uurida nii nagu nad on meile antud, kuid aktsepteerida peab ainult seda mis on ühiskondlikult kasulik. Positivismil on olemas olulised tunnused nt : Metafüüsika eitamine Ontoloogia eitamine ja selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism Subjektiivsuse eitamine see üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust Tugev normiteadlikkus Iga üksikinimene teeb läbi kolmikarengut. Nendeks märgib ta : 1) Fiktiivne seisund inimene usub oma tegude esmasele põhjusele ja viimsele eesmärgile. Tegemist on üleloomulike jõududega. Inimese tegevus on sarnane igas olukorras. Aga ka selles seisuni sees on omakorda kolm staadiumit :
Elust kaoks igasugune huvitavus ja võimalus üllatuda. Siis oleks elu nagu tühi valge leht. Lõppsõna Minule isiklikult selline asi ei istu nagu filosoofia, mulle istuvad rohkem teaduslikumad alad nagu füüsika või matemaatika. Kuid kuna Leibnizi fiosoofia põhinebki metafüüsikal, siis see on minu jaoks isegi veidike huvitav. Mulle meeldib, et tema tunnetusteooria on väga tihedalt seotud teaduste metodoloogiaga ja filosoofia tervikuna loodusteaduse vajadustega. Kasutatud kirjandus E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" I.Narski ,,Suuri mõtlejaid- Leibniz" J. Golovanov ,,Etüüde teadlastest" AjaO taskuteatmik ,,Filosoofia" H. Koppel ,,Etüüde kuulsatest matemaatikutest" L. Kolakowski ,,Horros metaphysicus" http://www.hot.ee/indrme/leibniz.htm http://www.annaabi.com http://et.wikipedia.org/wiki/Monadoloogia http://et.wikipedia
Kõik, mis me võime teha, on esmalt meile antud ilmingud vastu võtta, seejärel nad teatud seaduste järgi korrastada, kolmandaks, tunnetatud seadustest püüda järeldada tulevasi sündmusi. Positiivses kogemuses vaatluses ja eksperimendis avanevad nähtuste konstantsed suhted. Nii avaneb lihtne põhjus tagajärg skeem. Comte näeb Fr. Bacon'is oma suurt eelkäijat. Metafüüsika eitamine (olulised on üksnes vaadeldavad asjad). Ontoloogia eitamine, selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga. Lõplik tõde pole saavutatav. Me esitame üksnes tõenäolisi hüpoteese. Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, kõik peab leidma kinnituse loogilises arutelus). Subjektiivsuse eitamine. See üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust (absoluutne subjekti ja objekti vastandamine). Tugev normiteadlikkus. Normaalsed on üksnes meelelised kogemused ja loogiline mõtlemine on normaalsed, kõik muu on teadmatus või hälve
tugev või nõrk, armastav või vihkav ja sõltuv või iseseisev. See kinnitab veendumust, et inimene võib korraga olla nii hea kui halb, nii nõrk kui tugev, nii sõltuv kui iseseisev. Kui inimene on juba teadlik nendest konfliktsetest polaarsustest, saab ta lahti öelda perfektsionistlikest teesklemisstandartitest ja käituda edasi pigem vastavalt enese-aktualiseerimise valikutele ja kokkulepetele ja vältida enese-hävituslikku poolt. Nende põhimõtete kohandamist metodoloogiaga ja kunstiteraapia praktikatega kirjeldati esmakordselt 1975.aastal Josef Garai poolt. Neli aastat hiljem ilmus temalt järgmine artikkel nimega "Uued Silmapiirid Humanistlikust Käsitlusest Ekspressiivsetele Teraapiatele ja Loomingulisuse Arendamine" (New Horizons of the Humanistic Approac to Expressive Therapies and Creativiy Development") (Garai, 1979). Buhleri poolt soovitatud holistliku inimesekäsitluse
Positivism Positivistlik kogemine: vaatlus ja eksperimentavavad erinevate nähtuste omavahelised konstantsed suhted Põhjus tagajärg Teada, et ette näha Tõsiasju saab seega uurida vaid nii, nagu nad on meile antud, süüvimata nende ,,olemusse". Positivismi tunnused Metafüüsika eitamine (olulised on ainult vaadeldavad asjad) Ontoloogia eitamine ja selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga (lõplik tõde pole saavutatav, asjade vaatluse põhjal võib esitada üksnes tõenäolisi hüpoteese) Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, kõik peab leidma kinnituse loogilises arutelus) Subjektiivsuse eitamine see üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust (absoluutne subjekti ja objekti vastandamine)
teaduslikku autoriteeti arvestamata; 4) süstemaatilise kahtluse põhimõte: teaduslikud tulemused tuleb allutada teaduskühiskonna avalikule kriitilisele kontrollile. (2004: 2324) Uurimisteema valimine on keerukas, sest arvesse tuleb võtta, et vaja on teadusalalt spetsiaalseid teadmisi, meetodeid ja uurimisviise. Peale teema valikut tuleks kindlaks määrata (aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja vaatenurki ning formuleerida juhtmõte. Uurimuse läbiviimisel tuleb kindlaks teha, et uurimuses osalevad inimesed on teadlikud sellest, mil moel nende vastuseid kasutatakse. Uurimistöös ei tohi olla ebaausust (n plagiaat, tulemusi ei tohi väänata), sisu peab olema kvalifitseeritud ja võimalikult sõltumatu keele- ja stiilivarude poolest. Tekst tuleb liigendada. Uurimuse kirjutamisel tuleb see lugejaskonnale arusaadavaks teha, tuleb valida lugejaskond,
tema metodoloogiat füüsikajaloo põhjal nii, et tulemuseks on toetus teooriale või usalduse kaotus selle vastu. Toetus on siis kui näidatatkse, et võistlevate metodoloogiates selematuks jäänud episoode teadusaajaloos saab seletada uurimisprogrammide metodoloogia põhjal. Teine võimalus on et metodoloogia võiks identifitseerida mõnda programm, mida teaduskond toetab, kuid mida ei saa kohandada uurimisprogrammide metodoloogiaga; võib tulla nii mõni uudne avastus (154). Lakatos pakub kõikehõlmavat ratsionaalsuskriteeriumi, mis on oletuslik ja mida tuleb teadusajaloo taustal testida. Lisaks tema metodoloogiast ei järeldu see, et teadlased peaksid kasutusele võtma progressiivseid programme ja degenereeruvaid kõrvale jätma. Võib juhtuda, et degenereeruvad tõusevad taas esile. Lakatosil ei õnnestunud esitada teaduse ratsionalistlikku käsitlust, ehkki paljud tema märkused viitvad sellele.
Tekst pole üksteisest eraldatud märkide kogum, mis omab mõtet. Mõte tuleb välja selgitada. Teksti instants pole tähendus (tähistatav), vaid tähistaja. Barthes väldib otseselt binaarseid opositsioone, kõik toimub piiril. Tema ideed on lähedased Derrida ja Kristeva omadega. 5. P de Man'i dekonstruktsiooni teooria Paul de Man toetub prantsuse traditsioonile, polemiseerib ka kõneaktide teooriaga, mõjutatud ka Derridast. Paul de Man on seotud uue kriitika e. close readingu metodoloogiaga. Teoreetilised üldistused tuletatakse tekstidest (mitte ei tee kõigepealt mudelit, mida hiljem tekstidele rakendada nagu tegid prantsuse strukturalistid). De Man tegeleb palju Euroopa autoritega. Rilke, Baudelaire, Nietzsche, Rousseau. Üldistab Saussure`i, Jakobsoni, Greimasi, Peirce`i, Todorovi ja teiste vaateid. Kaks teost, tuntuim on “Lugemise allegooria” (“Allegories of Reading”, 1979) 1983 “Blindness and Insight”
Ka väljund on mugavamaks muutunud –võid vaatajani tuua väga erinevatel viisidel: DVD, youtube, rommid, festivalid, televisioon jne. Multimeedia/hüpermeedia. Lisaks filmile on ka kirjalikke tekste, mis avab tausta, sündmuste käiku, analüüsi; tekst ja pilt on omavahel seotud. Sellist asja tehakse vis.antropoloogias päris palju. Hüpermeedia eesmärgiks on siduda antropoloogiline materjal teoreetilise sõnumi ja metodoloogiaga. Tänapäeval on see eriti kerge. Samast asjast saab anda mitu erinevat informatsiooni kihti: film, antropoloogi/filmitegija analüüsid, seletused/kogemused jne, viited, artiklid, raamatud, fotod. Ühe ja sama nähtuse auditooriumini toomine erinevatel viisidel. Ka vaataja ise saab oma valikutega otsustada, missugust informatsiooni ta vastu võtab, keda usub ja keda mitte. Hüpermeedia kasutamist antropoloogias on
filmida, monteerida jne. Ka väljund on mugavamaks muutunud võid vaatajani tuua väga erinevatel viisidel: DVD, youtube, rommid, festivalid, televisioon jne. Multimeedia/hüpermeedia. Lisaks filmile on ka kirjalikke tekste, mis avab tausta, sündmuste käiku, analüüsi; tekst ja pilt on omavahel seotud. Sellist asja tehakse vis.antropoloogias päris palju. Hüpermeedia eesmärgiks on siduda antropoloogiline materjal teoreetilise sõnumi ja metodoloogiaga. Tänapäeval on see eriti kerge. Samast asjast saab anda mitu erinevat informatsiooni kihti: film, antropoloogi/filmitegija analüüsid, seletused/kogemused jne, viited, artiklid, raamatud, fotod. Ühe ja sama nähtuse auditooriumini toomine erinevatel viisidel. Ka vaataja ise saab oma valikutega otsustada, missugust informatsiooni ta vastu võtab, keda usub ja keda mitte. Hüpermeedia kasutamist antropoloogias on propageerinud Jay Ruby
matemaatikas. * 1830-1842 ,,Positiivse filosoofia kursus" * Põhi printsiip, et tuleb lähtuda tegelikest positiivsetest tõsiasjadest. -) Filosoofia aineks on üksnes ilmingute maailm ning kõik mida me teha saame on vastu võtta ilminguid ning seejärel neid korrastada. Ilminguid korrastades võime leida seaduspärasusi ning ennustada tulevikku. * Comte eitas igasugust metafüüsikat ning asendas selle teadus teooria ja metodoloogiaga. * Positivism eeldas tema arust igasuguse subjektiivsuse eitust, sest see üksnes häirib objektiivset ja teaduslikku tunnetamist. * Normaalsed on üksnes meelelised kogemused või loogika, kuid kõik muu on hälve. * Ta uskus, et inimlik mõtlemine on läbinud kolm seisundit: -) Teoloogilise staadiumi inimvaim suunab oma uuringud asjade sisemisele olemusele ehk usutakse absoluutsesse tunnetuse olemusse. *) Animism ehk primitiivne tasand ehk kõigele omistatakse hing.
Positivism piiritleb kõik teadused ilmingute maailmaga. Meie ülesanne on: 1)ilmingud vastu võtta; 2)ilmingud teatud seaduste järgi korrastada; 3)tunnetatud seadustest püüda järeldada tulevasi sündmusi. Savoir pour prevoir! - Teada, et ette näha!kõigi teaduste mõte. Positivismi tunnused: * Metafüüsika eitamine -olulised on ainult vaadeldavad asjad. * Ontoloogia eitamine - asendatakse teaduse teooria ja metodoloogiaga. * Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism - kõik peab leidma kinnituse loogilises arutelus. * Subjektiivsuse eitamine - subjekti ja objekti vastandamine. * Tugev normiteadlikus - ainult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne. AUGUSTE COMTE (1798-1857) Pärit katolikust perest. Juba 20-aastasena oli tal tulevik selge. "Positiivse filosoofia süsteem" (1920). Haigestub vaimselt, satub vaimuhaiglasse ja on enesetapu äärel
kasulikkuse seisukohalt. Ainult nii on võimalik luua raamtingimused, milles iga juht valib analüüsitavast alternatiivide kogumist nii enda jaoks kui ka üldiselt ühiskonna või looduse seisukohalt kõige kasulikuma tegevusvariandi. Alternatiivide elluviimise tulemuste kvalitatiivse analüüsi alusena tuleb interdistsiplinaarselt integreerida nende teaduste (ökoloogia, sotsioloogia, politoloogia) metodoloogiaga, mis uurivad oodatavadest muutustest puudutatud nähtusi. Need teadused peavad tagama väljatoodud nähtuste kvalitatiivse iseloomustamise, et ette valmistada alternatiivi elluviimisega esilekutsutud muutuste analüüsi. 181. Miks on alternatiivide elluviimise tulemuste analüüsi protsessis õigustatud ühendada otsustaja poolt juhitavad tegurid otsustajale teadaolevate väärtustega (otsuse elluviimise ajal) juhitamatud
vastuseid küsimustele, missugune on õige tegutsemisviis ja miks. Laps ei ole häiritud, kuuldes madalama taseme arutlusi, küll aga positiivselt, stimuleerivalt häiritud, kuuldes kõrgema taseme arutlusi. Tulemuseks on, et laps tõmmatakse mõtlemise keerukamate struktuuride juurde. V ä ä r t u s t e k o g u m i n e (set-of-values Approach) See õpetamisviis on eelnevaist erinev, sest pole piiratud kindla metodoloogiaga ega protseduurireeglitega. Laste tööd ja tegemised on korraldatud nii, et igapäevase koolikogemusega kaasnevad ka kindlad väärtused - need, mida täiskasvanute maailm tahab noortele edasi anda. Siinjuures peaks rääkima eelkõige sellistest üldinimlikest väärtustest nagu austus töö vastu, teiste inimestega arvestamine, oma kohustuste teadmine ja täitmine, eneseaustus, julgus, lahkus jms. Väärtused on tavaliselt "peidetud" kas õppeprogrammidesse,
annaabi.ee 
