Joon. 1.2 Tüüpilisi terasprofiilide ristlõikeid Teras 1 11 2. Teraskonstruktsioonide projekteerimise alused 2.1 Kasutatavaid tähiseid - fy ; (fyd); fu ; (fud); - tugevused - N; M; V; NEd; NRd; Npl.Rd; Nb.Rd; jne. - sisejõud, kandevõime - gk ; gd ; qk ; qd ; G; Q; jne - koormused - y- ja z-telg (vahel ka y-y või z-z) - ristlõike teljed; - x-telg - varda pikitelg - tw ; tf ; - paksused; - h; b; - kõrgus, laius; -c - vöö väljaulat. laius; -d - plaadi laius -L - sille (ava), pikkus; - l, leff, Leff - nõtkepikkus;
Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projektis võib eeldada, et maapind on pisut madalamal kui laopõrand. Katusekandja kõrguseks võtan umbes m. Roovide konstruktsiooniks esialgselt võtame katuseroovtalad IPE 240+plekk=0,3m. Hoone kõrgus on 10,2 m. Joonis . Arvutusskeem raami tasandil 2 2 HOONELE MÕJUVAD KOORMUSED 2.1 Lumekoormus Olgu valitud hoone asukohale (Tartu) vastav lumekoormuse normsuurus maapinnal: Vastavalt EPN-ENV 1.2.5 Projekteerimisealused. Koormused, osa 2.5 Lumekoormus tabelile 1 kui katuse kalde nurk on 0300, siis kujuteguriks . Katusekaldele 0° puhul saame normatiivseks lumekoormuseks katusel 2.2 Tuulekoormus Tuulekiiruse baasväärtuste valimine: tuulebaaskiirus on . Õhutihedus sõltub absoluutsest kõrgusest, õhutemperatuurist ja rõhu piirkonnas tugeva tuule korral
sisukord 1. LÄHTEÜLESANNE.................................................................................. 2 2. PLAADI ARVUTUS.................................................................................. 3 2.1. Koormused plaadile.........................................................................3 2.2. Plaadi sisejõud................................................................................ 3 2.3. Armatuuri dimensioneerimine............................................................ 4 2.4. Plaadi põikjõukindlus........................................................................ 7 3. ABITALA ARVUTUS ELASTSE SKEEMI JÄRGI.............................................. 8 3.1. Koormus abitalale............................................................................ 8 3.2. Abitala sisejõud............................................................................... 8 3.3
130 6400 3200 6400 130 1 3 4 5 Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk = 1,5 kN/m2 Parapetiga katuse lumekoormuse kujutegurid, katuse kalle 0º 1 = 0,8 w = 2x0,7/1,5 = 0,93 Normatiivne lumekoormus katusele qsk1 = sk · 1 = 1,5 · 0,8 = 1,2 kN/m2 qskw = sk · w = 1,5 · 0,93 = 1,4 kN/m2 Normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 1 - ühtlasest koormusest 1: M3 = 1,2 · 0,5 · 6,552 6,67F1 = 0 - kolmnurksest koormusest w 1: M3 = 0,2 · 0,5 · 5 · 4,88 6,67F1 = 0 F1 = 1,2 · 0,5 · 6,552/6,67 + 0,2 · 0,5 · 5· 4,88 / 6,67 = 4,23 kN/m Normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb pikemalt
2 Ristlõikeklasside määramine ................................................................................................................. 14 4.3 Ristlõikeklassi 4 efektiivristlõike määramine......................................................................................... 19 5. RISTLÕIKE KANDEVÕIME ............................................................................................................................ 20 5.1 Tsentriliselt tõmmatud varda ristlõike kandevõime ............................................................................. 20 5.2 Tsentriliselt surutud varda ristlõike kandevõime .................................................................................. 20 5.3 Painutatud varda ristlõike kandevõime................................................................................................. 20 5.4 Ristlõike põikjõukandevõime..........................................................................................
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime...........................
nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod
......................................................................................................28 5VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F..............................................29 6VAIVUNDAMENTIDE ARVUTUS..................................................................................................31 6.1 Teljel 2 vahemikus B-C..............................................................................................................31 6.1.1 Vaiade kandevõime ja paiknemine.......................................................................................31 6.1.2 Rostvärgi arvutus.................................................................................................................31 6.1.3 Pikiarmatuur........................................................................................................................32 6.1.4 Põikarmatuur............................................................................
EPN-ENV 1 koosseis (1) EPN 1 koosseis on kavandatud põhimõtteliselt samasugusena nagu Eurogode 1-l. Kuna viimase kõik osad ei ole veel valminud, ei ole välistatud ka muudatused EPN 1 lõplikus koosseisus. (2) EPN 1 esialgselt kavandatud koosseis on järgmine: - osa 1: Projekteerimise alused - osa 2: Hoonete konstruktsioonide koormused: - 2.1: Sissejuhatus - 2.3: Omakaalukoormused - 2.4: Kasuskoormused - 2.5: Lumekoormus - 2.6: Tuulekoormus - 2.7: Tulekahjukoormused - osa 3: Sildade liikluskoormused - osa 4: Mahutite koormused - osa 5: Kraanakoormused (?) Märkus: Eurocode 1 nummeratsioon on praeguseks mõnevõrra muutunud. (3) Vastavalt EC 1 koosseisu muutumisele võib esitatud loetelu täieneda või muutuda. EPN-ENV 1 osa 1 kasutusala Tehnilised eesmärgid (1) EPN 1 käesolevas osas 1 on toodud konstruktsioonide ohutuse,
1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.5.1 Esimese ava armatuuri valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.5.2 Esimesel vahetoel armatuuri valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 ¨ aa 1.5.3 Ulej¨ ¨nutel vahetugedel ja avades armatuuri valimine . . . . . . . . . . . 5 1.5.4 Toearmatuuri esimesel toel valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.5
................................ 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................................................ 34 5.4 Tõmmatud ja painutatud varda stabiilsus....................................................................................... 34 6. LIITED................................................................................................................................................. 35 6.1 Põiksuunas koormatud liidete kandevõime .................................................................................... 41 6.1.1 Puit-puiduga ja (puidupõhjaline)plaat -puiduga ühendused ....................................................... 42 6.1.2 Puit-teras ühendused ................................................................................................................... 44 6.2 Naelliited ..............................................................................................................................
koormusi. Võimalikke vigastusi tuleb piirata või ära hoida järgmiste abinõudega: - konstruktsioonile ohtlike situatsioonide ärahoidmise või vähendamisega; - valides konstruktsiooni niisuguse kuju, mille puhul üksiku elemendi purunemine ei vii konstruktsiooni tervikuna rivist välja; - sidudes konstruktsioonid omavahel. 2.2. PIIRSEISUNDID. Kandepiirsiesundi ületamisel konstruktsioon puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel).
• Arvutuslik olukord /design situation/ − füüsikaliste tingimuste kogum, ise- loomustamaks baasperioodi, mille jaoks arvutus kinnitab, et asjakohased piirseisundid pole ületatud. • Arvutuslik tööiga /design working life/− − eeldatud periood, mille vältel konstruktsioon on kasutatav ettenähtud otstarbel, rakendades ennetavat hooldust, kuid vajamata olulist remonti. Õhuliinidel tavaliselt 50 aastat (käiduperiood on normaalselt 30 kuni 80 a). • Kandevõime, tugevus (konstruktsiooniline) /resistance (structural)/ − komponendi, ristlõike või konstruktsioonielemendi võime vastu panna pu- runemisele või mis tahes muukujulisele konstruktsioonilisele vigastusele, mis võib ohustada inimesi või kahjustada süsteemi funktsioneerimist. Mõõ- detakse enamasti jõu või momendi ühikutes, nt paindekandevõime, nõtke- kandevõime. Avaldub üldiselt kui A·f (A − ristlõige mm2, f − materjali piirtugevus N/ mm2)
11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
- avariiolukord: olukord, millega kaasnevad erandlikud tingimused konstruktsioonidele, näi- teks tulekahju, plahvatus kokkupõrge või kohalik vigastus, - hooldamine: tegevuste kogum konstruktsiooni kasutusea kestel konstruktsiooni kasutus- omaduste ja toimivuse säilitamiseks, - kandepiirseisund: seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Selle määrab tavaliselt konstruktsiooni või selle osa suurim kandevõime, - kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõde- takse enamasti jõu või momendiühikutes, näiteks paindekandevõime, nõtkekandevõime jne, - kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suu- teline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kritee- riumidele, - koormusjuhtum (ingl k load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0
#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx-
Geotehnikas on põhilised kuus ülesannet, mida lahendatakse. Õhuke lõpmatul alal kokkusurutav kiht, lõpmatu lõpmatul alal kokkusurutav kiht, pinnase väljasurumine, nihke alade areng, nõlva püsivus, tugisein. 2. Geotehnika arengu etappid. I etapp- 19. saj algus ,,Murrang" o Naaberteadused geoloogia, geomorfoloogia ja mehhaanika saavutasid vajaliku taseme o Geoloogiline kaart ja profiil stratigraafia ja tektoonika, setete genees ja diagenees o Aurumasina leiutamine uus puurtehnika, uued tööstushooned o Raudtee areng- raudteede ehitus nõudis insenergeoloogilist infot. Omadused sõltuvad geoloogilisest ajaloost. Kivimite levik. Omaduste muutlikkus. o Suurte kanalite rajamine (Suez, Panama) o Algas insenergeoloogia kui teaduse õpetamine (1842 Praha) o Geoloogia kõrgkoolid alates 1880... II etapp 19
Oma sõiduki tehnilisest passi tehniliste andmete osas või sõiduki kasutajajuhisest leiad vajamineva rehvimõõdu. Antud rehvimõõtu võid suurendada või vähendada 30 mm võrra (rehvimõõdu esimene number, nt. 175 tähendab, et tegemist on 175 mm laia rehviga). Veljemõõtu on võimalik muuta tolli võrra ilma tehnilise ülevaatuse kohustuseta. Rehvi ümbermõõt tohib maksimaalselt muutuda 5%. Rehvimõõtu muutes tuleb alati meeles pidada, et uue rehvi kandevõime peab olema sama suur kui pool auto teljekoormusest (teljekoormuse leiad registreerimistunnistusest) või suurem. Soovituslikud rehvirõhud leiad oma sõiduki uksepostilt, kütusepaagi luugi sisemiselt küljelt, sõiduki kasutusjuhendist või SIIT. Lõpuks mõned juhised, mis võivad aidata valuvelgede ostjat: * kõigepealt kontrolli kinnituspoltide arvu; * kui poldiringi läbimõõtu ei saa määrata kataloogi abil, proovi velge oma autole;
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovi
Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase
1.5.3. Vee külmumine pinnases Vee maht külmudes suureneb ~9%, on koostisosad tugevalt seotud. Pinnaste deformeeritavus on väga suur, surve- 1.3.3 VEESISALDUS EHK NIISKUS w. Pinnase veesisaldusest sõltuvad põhjustades pinnase mahu suurenemist ja külmakerkeid. Vee mahu paisumisel ja tõmbetugevus on väga väike või koguni puudub. Kandevõime määrab otseselt pinnase mehaanilised omadused. Veesisaldus on vee ja jäätumisel pinnase maht suureneb 3-4 % (~1m sügavuseni külmunud pinnase nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse paksus suureneb 3-4 cm). Pinnasevesi sisaldab ioone ja kui sellest eraldada on seotud poorsuse muutumisega
5 9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustus 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused 165 9.2 Meetodid 166 9.2.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 166 9.2.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 167 9.2.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 167 9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985 VOLUME 4 1965-1970
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
