Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms
Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (T s), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid
kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B-rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega IVIII. Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks. Elementide järjekorra tabelis määrab aatomnumber. Elemendi kuuluvuse perioodi määrab elektronkihtide arv ja kuuluvuse rühma elektronide arv väliselektronkihis (õieti valentselektronide arv). Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente metallideks, poolmetallideks, mittemetallideks, leelismetallideks, leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks. 6. Metallid ja mittemetallid mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid
Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente mille aatomi elektronkatte välises kihis on üks kuni kolm elektroni ning millel on iseloomulik metallne läige. Omadused: 1.Poleeritavad 2.Head elektijuhid 3.Head soojusjuhid Metalle iseloomustatakse sulamis-ja keemis temperatuuri järgi. Metallid on plastilised. Metallide kõvadus Metalli kõvadus näitab selle vastupidavust kriipimisele või võimet kriipida nagu näiteks kroom ja malm. Pehmed metallid nagu näiteks kuld ja hõbe. Tugevad metallid on vastupidavad löökidele nagu näiteks teras.
Milliseid aineid nimetatakse lihtaineteks? Too näide. Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomistest. Vesinik, lämmastik , hapnik, kloor. Kuidas jagunevad lihtained? Lihtained jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Millest koosnevad liitained? Liitained koosnevad mitme keemilise elemendi aatomitest. Mida näitab liitaine valem? Liitaine valem näitab erinevate elementide arvu molekulis või aatomite ( ioonide) arvude suhet kristallis. Millist keemilist reaktsiooni nimetatakse ühinemisreaktsiooniks? Reaktsiooni, milles ained omavahel ühinedes moodustavad uue aine, nimetatakse ühinemisreaktsiooniks. Mida näitab keemilise reaktsiooni võrrand?
Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Jagunemine 3 Mustad metallid 3 Malm 4 Teras 5 Kasutatud materjalid 6 1 2 Sissejuhatus Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge
Vee läbilaskvus on materjali võime läbi lasta vett. Vee läbilaskvuse näitaja määratakse vee hulgaga, mis läbib materjali pindalaga rõhul 1 MPa 1 tunni jooksul. Suure tihedusega materjalid on sellistes tingimustes absoluutselt veetihedad (bitumen, plastmass, klaas, teras). Materjali füüsikalised omadused Sulamistemperatuur Temperatuur, mil materjal muutb vedelaks. Vastupidist temperatuuri tardumistemperatuuriks. Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi: kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C, rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Materjali füüsikalised omadused Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide
Tähtsamad metallid ja nende ühendid. Kõik esimese A rühma metallid on leelismetallid, sest nende hüdroksiidid (NaOH, KOH) on tugevad leelised: süüvitava toimega, Teise A rühma metallidest, alates Kaltsiumist on muldleelised. Ka nende hüdroksiide nimetatakse leelisteks. Kõik b-rühma metallid on siirde e. ülemineku metallideks. Esimese ja teise rühma A rühma metallid on aktiivsed metallid. Sinna kuuluvad leelismetallid jaleelismuld metallid. Kuna nende väliskihil on üks kuni kaks elektroni. Siis need elemendid loovutavad väliskihi elektrone väga aktiivsed metallid. Keskmise aktiivsusega metallid on alates Al kuni Cd. Metallide üldiseloomustus. 1. Metallid paiknevad süsteemis vasakul ja allpool. 2. Metalli aatomite välisel elektron kihil on enamasti vähe elektrone.(1-3(4)) 3
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski e...
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ῤ = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski...
kergsulameid üle 5000 kg/m3aga alla 10000 kg/m3. Tehnikas kasutatavaist metallidest kergemaiks on magneesium, raskemaiks aga plaatina. Sulamistemperatuur Temparatuuri, mis materjal läheb üle tardeolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardeolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallinatsiooni temperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, millesulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o.327 kraadi. Raskesulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma s.o.1539 kraadi ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks mis on üle 327 kraadi ja alla 1539 kraadi. Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 kraadiga. Keraamika seetõttu on aga sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli
Au- kollane, Zn-sinakasvalge Metallide füüsikalised omadused · Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Metallide füüsikalised omadused · Kõvadus- Leelismetallid, Sn, Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Metallide füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ). Metallide füüsikalised omadused · Tihedus- selle järgi liigitatakse metallid kerge- ja raskemetallideks. Piiriks on 5 g/cm3 . · Kõige kergem on Li (r = 0,5 g/cm3 ) NB! Veest poole kergem! Kergemetallid on veel leelis- ja leelismuldmetallid, Al, Ti jne. Kõige raskem on Ir (r = 22.49 g/cm3 ). Metallide füüsikalised omadused
ioonid tekivad aatomite elektronide liitmisel või loovutamisel. Aatomid liites või loovutades elektrone lähevad üle püsivamasse seisundisse. Ioonid moodustavad nn kristallvõre. Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Metalliliste ja mittemetalliste elementide vahel. Püsivas seisundis aatomil on üldreeglina väliskihis 8 elektroni nn elektronoktett. LIHTAINE JA LIITAINE Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Jaguneb metallideks ja mittemetallideks. Lihtained mis koosnevad molekulidest: H2, O2, N2, F2, Cl2, Br2, I2. Liitaine koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest. METALL JA MITTEMETALL Metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud ühised omadused. (hea elektrijuhtivus jne) Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. KEEMILISE REAKTSIOONI VÕRRAND Keemilise reaktsiooni valem näitab reaktsioonist osaavõtvaid lähteaineid ja saadusi. Ja
1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2. Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3. Maksumust; 4. Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5. Masinaehituses kasutatavad metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Malmi liigitatakse:
Done 1. Mis tüüpi on sulam ja sulami keemiline koostis? Student Response Value Correct Answer A. pronks, 10% Sn ja ülejäänud Cu 100% B. pronks, 10% Cu ja ülejäänud Sn 0% C. messing, 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu 0% D. messing, 10% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu 0% 2. Kergsulavateks metallideks on? Student Response Value Correct Answer A. Al, Mg, Ti 0% B. Cu, Ni, Zn 0% C. Pb, Sn 100% D. Cu, Al 0% 3. Mis on messing?
Correct Student Response Value Feedback Answer A. valualumiinium; 100% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al B. valuduralumiinium; 0% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al C. valualumiinium; 0% 8% Mg, 2% Si ülejäänud Al D. duralumiinium; 8% 0% Si, 2% Mg ülejäänud Al Score: 10/10 2. Kergsulavateks metallideks on? Student Value Correct Answer Feedback Response A. Al, Mg, 0% Ti B. Cu, Ni, 0% Zn C. Pb, Sn 100% D. Cu, Al 0% Score: 10/10 3. Kergmetallideks on? Student Value Correct Answer Feedback Response A. Al, Cu, 0% Fe jt. B. ainult Al, 0% Cu ja Ni C. Al, Mg, 100% Ti ja teised
Kuld 19 320 Volfram Plaatina 21 400 Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav
KONTROLLTÖÖ. A AATOMIEHITUS. 1 Prootonid on elektronidest umbes 2000 korda suuremad , seega ei ole elektronide osa aatomi massist eriti suur. Aatomis on ka laenguta osakesed neutronid, mis asuvad aatomi tuumas . Nende mass on ligikaudu võrdne prootonite massiga. Seega on aatomi mass koondunud tuuma . 2 Aatomi valentsi saab leida väliskihi paardumata elektronide järgi(mille järgi?) 3 B alarühma elemente nimetatakse siirdemetallideks metallideks ja ka d elementideks. 4 Leelismetallid kuuluvad IA Rühma. 5 Ühel orbitaalil võib olla 2 elektroni, kui on täidetud tingimus, et magnetväljad on vastassuunalised. 6 P-elemendid asuvad perioodilisustabelis III kuni VIII A rühmades. 7 Missugused keemilised elemendid loetelust moodustavad ühendid E2O7 ja HEO4?(Se, C, N, Mg, Br, V, Mn, Cr) BR, E ehk elemendi oksüdatsiooniaste on 7(miks?) ***!!!!!#¤%# 8 Latanoide ja aktinoide nimetatakse f elementideks
Magneesium Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. ...
Kuld 19 320 Volfram Plaatina 21 400 Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav
....................................................................................................10 Omadused....................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 3 1. MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. 7 Värviliste metallide maagid sisaldavad tavaliselt mitut metalli. 16 Omadused Metalle saab liigitada füüsikaliste, keemiliste, mehaaniliste, magnetiliste ning tehnoloogiliste omaduste järgi.21 Füüsikalistest omadustest on olulisemad värvus, tihedus, sulamistemperatuur, elektrijuhtivus
1) Tea metallide keemilisi omadusi, oska kirjutada neid iseloomustavaid keemilisi reaktsioonivõrrandeid . Metalliliste elementidel on reeglina väliskihil elektrone vähe (1-3) ja neid hoitakse nõrgalt kinni. · Ehitus lihtainena: aatomid paiknevad lähestikku välised elektronkihid kattuvad osaliselt väliskihi elektronidel võime liikuda aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristalli. Metallid jaotatakse aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseteks metallideks metall + hapnik-- oksiid metall + hape-- sool + vesinik metall + vesi leelis (hüdroksiid, alus) + vesinik metall + soolalahus uus metall + uus sool (Aktiivsem metall on võimeline tõrjuma välja vähemaktiivsema metalli tema soola lahusest.) 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik.
Nende hinnalised omadused on äärmine vastupidavus välistingimustele, vastupidavus oksüdeerijate toimele, kõrge sulamistemperatuur ning kena välimus. Looduses leidub metalle nii lihtainena, kui ka liitainete koostises. Kõiki neid käsitletakse mineraalidena, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena. Vähem väärtuslikke metalle on looduses rohkem, kui väärismetalle. Neid nimetatakse sellepärast ka haruldasteks metallideks. Aktiivseid metalle leidub looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniidide, sulfaatide ja karbonaatidena. Metallide füüsikalisteks omadusteks on: värvus, plastilisus, tihedus, kõvadus, sulamis- keemistemperatuur, soojas- ja elektrijuhtivus. Metallidel on eriline läige. Nende värvus sõltub sellest, kuidas neeldub metalli pinnale langev valgus. Mida väiksem neeldumine,seda eredama läikega on metall. Värvus sõltub sellest, et erinevad
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4
Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. 6Li+N2>2Li3N Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. 2Al+3Cl2>(t) 2AlCl3 Väärismetallid (kuld, plaatina jne) ei oksüdeeru. 2. reageerimine vee ja veeauruga
Hõbe 19320 Volfram 19400 Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse üle- mineku temperatuuri aga tardumis- või kristalli- satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). 5 Tabel 2. Metallide sulamistemperatuur
erinevate aatomite ühine kristallivõre 2)ebaühtlased sulamid erinevate koostisosade väikeste kristallikeste segu ·Sulamite omadusi: 1)tavaliselt madalam sulamistemp kui koostisosadel 2)tavaliselt kõvemad kui koostisosad ·Tähtsamad sulamid: malm(Fe+üle 2%C), teras(Fe+alla2%C), eriterased(Fe+legeerivad lisandid), messing ehk valgevask(Cu+Zn), pronks(Cu+Sn), duralumiinium(Al+veidi Mg, Mn, Cu), amalgaamid(Hg-sulamid) Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Perioodilisussüsteemis lahutab metalle
b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsulamitest enim kasutatakse alumiiniumsulameid.Tehnikas kasutatavad vähima tihedusega konstruktsioonisulameid on aga magneesiumsulamid .Kergsulavad sulamid on leidnud eelkõige kasutamist joodiste ja laagrimaterjalina. Mitteraudmetallidest(Cr, Mn, Ni, V, Ti, Co, jt)kasutatakse legeerivate elementitena. Alumiinium-titaan ja magneesium sulameid kasutatakse kergkonstruksioonisulamites.
a) naatriumiga soolaka maitseaistingu tekitamine keelel b) maos soolhappe süntees täiskasvanu maonõre pH on vahes 1,5 2,5 (lagundab ka nt õmblusnõela ööpäeva jooksul) c) ainsa anioonina tasakaalustab Cl positiivset üldist laengut d) Cl-ioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises 3. Mikroelemendid Leidub 0,01 0,001%. Kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisse, mis reguleerivad ainevahetust. Nende arv pole kindel. Nad jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Metallid : Fe, Zn, Cu, Co a) Fe funktsioonid: kuulumine hemoglobiini koostisse, vastutab hapniku sidumise ja transpordi eest. Raud ei seo hemoglobiinis süsihappegaasi! Rauapuudusest tingitud aneemia ehk kehvveresus on maailma levinuim vaegushaigus, eriti naistel. Mõõdukas rauapuudus on ohutum kui raualiigsus organismis! Peamiseks rauaallikaks on loomse päritoluga toiduained.
tuumalaengust. * Kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. * Omaduste perioodilist kordumist põhjustab väliselektronkihi ehituse perioodiline kordumine. * Tänu perioodilisele korduvusele saab sarnaste omadustega elemendid paigtada perioodilisustabelis üksteise alla ühte rühma, alustades nii aeg-ajalt uut perioodi. * Lihtsaineid jagatakse metallideks ja mittemetallideks lihtaineid on ~400 (elemente millest moodustuvad 90) ja liitaineid ~1010. -) Lihtained liigitatakse metallideks (loovutavad elektrone, redutseerijad); mittemetallid (liidavad/loovutavad elektrone, oksüdeerijad/redutseerijad); väärisgaasid (ei liida/loovuta elektrone). * Mida kergemini element loovutab elektrone, seda metallisemad omadused, mida kergemini seob, seda mittemetallilisemad omadused. Väärisgaasidel puuduvad need omadused.
5.*Malmi plussid ja miinused? 6.*Milliseid tooteid valmistatakse malmist?(3) 7.*Kuidas ja millest valmistatakse teraseid(põhimõteliselt)? 8.*Milliseid teraseid nim.legeeritud terasteks? 9.*Teraste pos.omadused. 10.*Mida nim.korrosiooniks? 11.*Kuidas saab vältida terase korrosioono? 12.*Vasest valmistatud ehitustooted. 13.*Alumiiniumist valmistatud ehitustooted. 14.*Metallide töötlemisvõtted. 15.*Valtsmetall tooted. 16.*Valatud tooted. 1.Metallid jaotatakse mustateks ja värvilisteks metallideks. 2.Mustade metallide põhiline koostis on põhiliselt raud(fe) ja süsinik(c) mitmesugustes vahekordades. 3.Mustad metallid jaotatakse:terasteks ja malmideks. 4.Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. 5.Malmi plussid:habras,vähe löögi kindel,võikse tõmbetugevus,suure kulumiskindlusega. Miinused malmil:raskus, 6.Malmist valmistatakse terase tootmiseks. 7.Terasest valmistatakse toor e. Valgemalmilist või ka vana rauast kasutades mitmesugused terasesulamise meetoteid. 8
Galaktikate teke sarnaneb tähtede ning planeedisüsteemide tekkegaja galaktikate magnetväljad mängivad tihedate molekulaarpilvede moodustumisel olulist rolli, valmistades ette tähtede sündi. Galaktikad oma arengu käigus kasvavad oluliselt. Suured galaktikad tekivad väiksemate galaktikate ühinemisel suuremate galaktikatega. Selliste liitumiste käigus nad jätavad maha osa oma tähti ning nendest tähtedest moodustub galaktikate nõrk halo. Astrofüüsikas nimetatakse metallideks kõiki vesinikust ja heeliumist raskemaid elemente. Üheks põrgetele alternatiivseks teeks on pakutud külma gaasi langemist noortesse galaktikatesse varajases Universumis Galaktikaid jagatakse kuju poolest: *spiraal- ehk ketasgalaktikad, mille domineerivaks komponendiks on galaktika ketas *elliptiline *elliptiliste ja ketasgalaktikate vahepealset *leidub veel täiesti korrapäratuid galaktikaid
· tähtsamateks omadusteks tuumalaeng elektronegatiivsus, oksüdatsiooniaste, aatomiraadius jne · lihtaine on kindlate füüsikaliste ja keemiliste omadustega (tihedus, värvus, keemis- ja sulamistemp, kõvadus, lahustuvus vees jne), aga keemilisel elemendil ei ole analoogilisi omadusi, sest nimetatud omadused avalduvad ainult lihtainete või ühendite puhul, milles vaadeldav element on üheks koostisosaks · jaotatakse metallideks, mittemetallideks ja poolmetallideks (avalduvad nii metallislised kui ka mittemetallilised omadused) KEEMILINE ÜHEND ehk LIITAINE keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist (erinevate elementide aatomitest), keemiliste ühendite hulka ei kuulu eri ainete segud (nt bensiin), sest need koosnevad omakorda konkreetsetest ainetest. LIHTAINE aine, mis koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest
Raili Silluste PLAATINAMETALLID Õppeaines: Informaatika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud H. Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium
(Wilson 1999). Materjalid, millest prilliraame valmistatakse, peavad kindlasti olema kerged, tugevad, hästi kohandatavad, kosmeetiliselt atraktiivsed, ei tohi keemiliselt reageerida väliste tegurite ja kehaeritistega ning peaksid ka olema odavad, et neile oleks nõudlust. (Tamme 2012). Metallraame on lihtne reguleerida, on vastupidavad, kerged ja tavaliselt segavad ka vähem vaatevälja, kui plastikust prilliraamid. (Wilson 1999). Prilliraamides kasutatavateks metallideks on pehme ja kerge alumiinium (Al) ja sagedamani selle sulamid, allergiavaba pronks (Cu), vase-tsingi sulam messing (Cu, Zn), ,,uushõbe" ehk nikkel-hõbe, monel, nibrodaal (Cu, Ni, Sn), roostevaba teras, erinevad niklisulamid: hästi vormitav kroomnikkelteras (Cr, Ni) ja koobalti sulamid. Sobivaim materjal prilliraamide valmistamiseks on titaan, sest see on allergiavaba, kerge, inertne ja jäik. (Tamme 2012). Väärismetall on keemiliselt väga vastupidav metall
Radooni põhjustatud kiirgusdoos moodustab Eestis keskmiselt 1,9 mSv/a, enamikus Euroopa riikides jääb see alla 1 mSv/a. Elukeskkonnas ei peaks inimestele mõjuv kiirgusdoos ületama 5 mSv/a. Vastasel korral tuleks rakendada meetmeid looduskiirguse taseme vähendamiseks Miks on radoon tervisele ohtlik? Igasugune radioaktiivne kiirgus on tervistkahjustav, esmajärjekorras pahaloomuliste kasvajate põhjustaja. Radoon kui gaas jõuab inimese hingamisorganeisse ja laguneb liikumatuteks metallideks ehk tütarelemendiks, sellega kaasnev -, - või -kiirgus kahjustab kudesid. Täiendavalt kanduvad radooni tütarelemendid hingamisorganitesse suitsu- ja tolmuosakestele langenuna. Õhu radoonisisaldust ruumis mõjutavad Euroopa ja USA teadlaste poolt on hoonealune ja seda ümbritsev pinnas, täitepinnas, aluspõhi, vesi, ehitusmaterjalid ja õhuvahetus selgitatud, et kopsuvähki (tuulutamine).
Nime Paracelsus võttis ta endale vana-Rooma arsti Aulus Cornelius Celsuse järgi, üritades sellega väita, et on temast parem arst. Paracelsuse isa oli õppinud keemik ning arst. Lavanttal Pauli kloostris õpetas isa oma pojale esimesed teadmised keemia ning inimkeha seotusest. 16-aastasena läks ta õppima meditsiini Baseli Ülikooli. Oma bakalaureuse õppe lõpetas ta Viini Ülikoolis, ning doktori kraadi omandas Ferrara Ülikoolis. Isalt õppis ta metallide olemusest. Põhilisteks metallideks olid kuld, tina ning elavhõbe, kuid ka raud, alumiinium jne. Üldiselt õppis ta metallidest, mis nii öelda kasvasid maa sees. Noor Paracelsus puutus kokku nii kaevandamisega, kui ka metallide töötlemisega. Arvatavasti tekkis sellel ajal temas huvi alkeemia vastu üldiselt, seoses tollel ajal levinud mõttega, et objekte muuta puudutades kullaks. Samuti tänu tema koolis õpitud põhiteadmistele metallurgia ja keemia alal, oli ta
Sissejuhatus Metallid on keemilised elemendid, mis moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilisse sidemesse. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Jagunemine Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline valumaterjal. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms.
Seetõttu sulatatakse titaani näiteks argoonis, mis on omadustelt väärisgaas või vaakumis. Titaaniga on võimalik luua kõrge vaakumiga süsteema, kuna ta on väga töökindel. 2.2. Titaani füüsikalised omadused Puhas titaan pole väga tugev, kuid vähesel määral hapnikku või lämmastikku teeb ta vägagi tugevaks. Ta on võrdlemisi kerge metall teiste metallide seas, lisaks on ta tuntud oma tugevuse ja kaalu suhte poolest. Titaani ja tema sulameid peetakse üheks tugevaimateks metallideks maailmas ja tema tõmbetugevuseks on 63 000 psi-d, mis teeb ligikaudu 4429.34 kgf/cm², mis omakorda on umbes 434,37 megapaskalit, mis on enam-vähem samas suurjusjärgus terase sulamitega, aga titaan on neist pea poole kergem. Lisaks suurim teada olev titaanisulamite võimalik tugevusepiir on kuni 200 000 psi-d ehk 1380 megapaskalit. Titaan on halb elektri- ja soojusjuht ja on mittemagnetiline metall. Tema töötlemiseks tuleb metalli
1 Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2 Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3 Maksumust; 4 Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5 Masinaehituses kasutatavad metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Teras Uutel autodel, enamik massist on pärit terasest
- metallide ja sulamite füüsikalised ja mehaanilised omadused; Füüsikalised omadused. Tihedus- kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Sulamistemp- Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula-mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C(volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele Soojuspaisumine
poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn- sinakasvalge. Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Kõvadus- Leelismetallid, Sn,Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ). Tihedus- selle järgi liigitatakse metallid kerge- ja raskemetallideks. Piiriks on 5 g/cm3 . Kõige kergem on Li ( = 0,5 g/cm3 ) NB! Veest poole kergem! Kergemetallid on veel leelis- ja leelismuldmetallid, Al, Ti jne. Kõige raskem on Ir ( = 22.49 g/cm3 ). Soojuspaisuvus- metallide ruumala suureneb metalli soojendamisel.
Enamasti mittemetallide vahel. Iooniline side Kui elektronegatiivsuste erinevus on >1,7, enamasti metalli ja mittemetalli vahel. Metalliline side - Kahe metalli vaheline side. Vesinikside - H ja F, O või N vahel. Kristall Korrapärase asetusega aatomitest koosnev aine. Ruumivõre - kristallvõre Mittemetall - Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Metall - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus iseloomustab aatomi võimet siduda elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad elektrone tugevalt.
Aatomid, millel on välisel kihil 5,6 või 7 elektroni, tahavad sinna elektrone juurde saada kuni maksimaalse 8 elektronini. Neid nimetatakse mittemetallideks. NB! Elemendid, millel on 8 juba olemas väliskihis on VÄÄRISGAASID ja need on ka MITTEMETALLID. Need aatomid, millel on väliskihil 1,2 või 3 elektroni tahavad elektrone ära anda seni, kuni väliskiht saab tühjaks. Neid elemente nimetatakse keemias METALLIDEKS. Need elemendid, kellel on väliskihil 4 elektroni, võivad nii juurde haarata kui ka neid loovutada. Väikse tuumalaenguga sellised elemendid pigem haaravad juurde (nt.süsinik) ja suurema tuumalaenguga sellised elemendid pigem loovutavad. (nt.Sn-tina , Pb- plii). Võivad olla nii mittemetallid kui ka metallid. Keemiline side Keemiline side moodustub aatomite väliskihi elektronide osavõtul ( põhjus - osad aatomid tahavad haarata, teised loovutada).
.........................................8 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................10 VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse. Enamik metalle on hästi sepistatavad. Metallid jagunevad kaheks: värvilised -ja mustad metallid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mitteraudmetallid ehk värvilised metallid on
soojustundlikkus. Alumiinium hakkab sulama juba enne hõõgumist, seetõttu ei ole silmaga näha, kas metall hakkab jõudma sulamistemperatuurini. [1] Alumiiniumi sulame liigitatakse lähtudes toodete valmistamise moodusest kaheks, nendeks on deformeeritavad sulamid ning valusulamid. Termotöödeldavuse järgi liigitatakse alumiiniumi sulamid termotöödeldavateks ja mitte termotöödeldavateks metallideks. Termotöötlemisel rakendatakse karastamist, mille läbi suurendatakse metalli plastsust, vanandamist, mis annab metallile suurema tugevuse ning lõõmutamist, mille eesmärgiks on struktuuri ühtlustamine ja kalestumise kõrvaldamine. [3] Alumiiniumi ja tema sulamite tähistamisel eurostandardite järgi kasutatakse järgnevaid tähistusi. EN-AW deformeeritavate sulamite korral ning EN-AC valusulamite korral. [3]
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid.
............. 17 Tuntumad hooldusmaterjalide firmad....................................................................17 Kasutatud kirjandus.................................................................................................. 18 3 Mustad ja värvilised metallid Metalle jaotatakse mustadeks (rauaühendid) ning värvilisteks metallideks. Omadused Materjali tihedus Tiheduseks nimetatakse antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) Materjali sulamistemperatuur Sulamis temperatuuriks nimetatakse niisugust temperatuuri, mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivuseks nimetatakse omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm²
hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2). Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad
teed. 5. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Elementide järjekorra tabelis määrab aatomnumber. Elemendi kuuluvuse perioodi määrab elektronkihtide arv ja kuuluvuse rühma elektronide arv väliselektronkihis (õieti valentselektronide arv). Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente metallideks, poolmetallideks, mittemetallideks, leelismetallideks, leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks. Elektronkonfiguratsiooni alusel jagatakse tabel s- p-, d- ja f-plokiks vastavalt sellele, millisel orbitaalil paikneb suurima energiaga elektron. 6. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab
annaabi.ee 
