Sinna kuuluvad leelismetallid jaleelismuld metallid. Kuna nende väliskihil on üks kuni kaks elektroni. Siis need elemendid loovutavad väliskihi elektrone väga aktiivsed metallid. Keskmise aktiivsusega metallid on alates Al kuni Cd. Metallide üldiseloomustus. 1. Metallid paiknevad süsteemis vasakul ja allpool. 2. Metalli aatomite välisel elektron kihil on enamasti vähe elektrone.(1-3(4)) 3. Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur. 4. Metalliaatomid hoiavad väliskihielektrone nõrgalt kinni, seega neil on väike elektronegatiivsus. 5. Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste. 6. Perioodilisus süsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused. 7. A Rühmades ülevalt alla, tugevnevad metallilised omadused. 8. B-rühmades suureneb metalli aktiivsus alt üles.
Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+) Cl+1e`=Cl(1-) Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8) * Valem A=Z+N- (A-täisarvuline aatommass Ar) (Z-prootonite arv= järjekorra nr.) N: (Fe, Ar-56 ; Z-26) N=A-Z= 56-26=30 * Redoksreaktsioon- elektronide liitmise või loovutamise tõttu elementide oksüdatsiooniastme (laengu) muutumine * Redutseerija- aineosake, mis loovutab elektrone (metalliaatomid on alati redutseerijad) * Oksüdeerija- aineosake, mis liidab elektrone (mittemetalliaatomid on enamasti oksüdeerijad) * Oksüdeerimine- elektroni loovutamisprotsess, redutseerija oksüdeerub 5. Lihtaine- koosneb ühe elemendi aatomitest Liitaine- koosneb kahe või enama elemendi aatomitest
normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. ?X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. ?X1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha...
Kui neutraalne aatom liidab või loovutab elektroone, siis omandab ta elektrilaengu ja muutub iooniks. Prootonite arv aatomituumas nimetatakse elemendi aatomnumbriks. Põlemises osalevad hapnik ja süsi. Neid nimetatakse reaktsiooni lähteaineteks. Põlemisel tekkiv süsihappegaas on reaktsioonisaadus. Liitaine koostises on elemendis, mitte lihtained. Aatominumbri tähtis on Z Aatomituum= prootonid + neutronid Mittemetalliaatomid liidavad elektrone, moodustades negatiivse laenguga ioone. Metalliaatomid loovutavad elektrone, moodustades positiivse laenguga ioone. Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine, mille üks koostiselement on hapnik. ( CO2, CO, SO2, Fe2O3, MgO, H2O, CaO jne) Oksüdeerija on aine või element, mis seob elektrone. Redutseerija on aine või element, mis loovutab elektrone. !!!! O.-A I : H, Na, K, Ag O.-A –II: O O.-A III : Al O.-A II : Ca, Ba, Pb, Zn, Mg, Cd, Sr… Enamikul metallilistel on elementidest on o.-a II! 2- di 3- tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta
tuumas. 11) Mis on elektronoktett ? 8 elektroniga väliskiht, mis esineb väärisgaasides 12) Mis on väärisgaasid, metallid ja mittemetallid ja kus kohas tabelis asuvad ? Väärisgaasid on elemendid mille aatoimid ei liida ega loovuta elektrone, sest neil on püsiv väline elektronkiht, asuvad 8 A rühmas, Metallid on elemendid, mille aatomid loovutavad elektrone Mittemetallid on elemendid mille aatomid liidavad ja loovutavad elektrone, asukoht paremal üleval nurgas. 13) Metalliaatomid loovutavad elektrone. 14) Mis on keemiline element ? Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 15) Miks VIII A rühma väärisgaasid ei liida ega loovuta elektrone ? Sest neil on püsiv väline elektronikiht 16) Elemendi asetus (perioodi ja rühm) ja aatomi kirjeldus (elektroonide ja prootonite arv) 17) Tänapäevane perioodilisuse seadus, selle avastaja ja avastamisaasta ? Seadus: keemiliste elementide omadused
positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 7.Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? V:Vahelduvvool, vool mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Alalisvool-voolutugevus ja suund on kogu aeg sama. 8.Elektrivool metallides (pikem küsimus). V:Metallid on head elektrijuhid, seega on metallides palju vabu laenguid. Metallid on kristallilise ehitusega. Metallide aatomid ei hoia väliskihi elektrone kuigu tugevalt kinni ja kristallis muutuvad metalliaatomid positiivseteks ioonideks, loovutades 1 voi 2 elektrobi. 9.Elektrivool vedelikes (pikem küsimus). V:Puhas vesi on dielektrik- vabu laenguid ei ole. Kui vees lahustada mingit teist ainet, siis hakkab tekkinud lahus elektrit juhtima. 10.Elektrivoolu toimed(pikem küsimus). 1)Soojuslik toime- kõik ained soojenevad, kui neid läbib vool. 2)keemiline toime- vool eraldab lahusest selle koostisosa. 3)magnetiline toime-vooluga mähis mõjutab magnetnõela ja magnet mõjutab vooluga mähist.
Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja tiene liidab elektrone. Ioonilist sidet võib vaadelda kovalentse sideme piirjuhuna, kus ühine elektronipaar on täielikult ühe aatomi valduses (elektronegatiivsuste erinevus on suur=. Iooniline side esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena, näiteks Na+Cl-, K+OH-, Ca2+O2-. 2.5 Metalliline side Metallikristallis paiknevad metalliaatomid üksteisele nii lähedal, et nende väliselektronkihid osaliselt kattuvad. Seetõttu on väliskihtide elektronid võimelised liikuma ühe aatomi juurest teise juurde, muutudes ühisteks kõigie metalliaatomitele. Metalliaatomid muutuvad seega metalliioonideks. Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. Kergesti liikuvad elektronid põhjustavad metallide
moodustub iooniline side. Vastasnimeliste ioonipaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse mitte polaarseks. Vesiniksideme korral peab molekulis esinema vesiniku aatom ja teise aatomina, kas O, F, N või S. Ioonilise sidemega ühendid on: 1) tahkes olekus, 2) vees lahustuvad, 3) elektrit juhivad sulas olekus või vesilahuses Ioonilise sidemega ühendid moodustavad tahkes olekus kristalli, mis koosnevad ioonidest. Metallilises sidemes osalevad 1) metalliaatomid, 2) katioonid, 3) vabad elektronid Metallid on head elektrijuhid, kuna nad omavad oma kristallis elektrongaasi.
Variant 1 1) Keemilise sideme tekkimisel püüavad aatomid (elektronide liitmisel või loovutamisel) saavutada endale 8 või 2 elektronilise väliskihi. 2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole. 3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2
Sellisel juhul molekulorbitaali tekkimisel kuuluvad ühised elektronpaarid võrdselt mõlemale aatomile. Sellisel juhul tekib mittepolaarne molekul, mis tähendab, et molekulil ei ole + ega otsa. O2 hapniku molekul O+8| 2)6) O+8| 2)6) 4 Metalliline side -Tekib kahe ja rohkema metalliaatomi vahel. Need aatomid on täpselt ühesugused. Nt. ainult kuld(puhas kuld), kulla-aatomid Ainult hõbe(puas hõbe), hõbeda aatomid Metalliaatomid on kõik sellised, kes tahavad väliskihi elektrone loovutada. Metalliaatomid lähenevad üksteisele kuni väliselektronkihi kattumiseni ja siis selgub, et keegi ei taha neid enda väliskihile juurde. Kõik väliskihi elektronid jäävad seetõttu liikuma vabalt aatomite vahelises ruumis. Keemilised ained : anorgaanilised ained ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained jagunevad : lihtained ja liitained. Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest : a) METALLID b) MITTEMETALLID
A rühmades on metallid ja mittemetallid, B rühma metalle nimetatakse siirdemetallideks. Ühte rühma on paigutatu sarnaste keemiliste omadustega elemendid. Erinevate elementide aatomid seovad oma elektrone erineva jõuga. Aatomi võimet enda poole tõmmata elektrone, iseloomustab elektonegatiivsus. Mittemetallid seovad oma elektrone suhteliselt tugevalt, neil on suur elektronegatiivsus, enamasti liidavad elektrone (võivad muidugi ka loovutada). Metalliaatomid seovad oma elektrone nõrgemini, enamasti loovutavad elektrone. Elektronide sidumise võime sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest. Reas vasakult paremale elektronegatiivsus suureneb. Rühmas ülevalt alla ja reas paremalt vasakule metallilised omadused suurenevad, mittemetallilised vähenevad. Rühmas ülevalt alla ja reas paremalt vasakule aatomi raadius suureneb. Rühmas ülevalt alla keemilise sideme pikkus suureneb. Harjutamiseks
12. Miks on delemendid omadustelt sarnased ? Kõigil on väliskihil ühepalju elektrone, eelviimase kihi elektronid mõjutavad omadusi vähem . 13. Milliste mittemetallidega reageerivad metallid ja mis saadakse ? · hapnik oksiid / peroksiid / hüperoksiid · halogeen halogeenid ( F2 , O2 , Br2 , I2 ) · väävel sulfiidid ( persulfiid ) 14. Mis on nendes reaktsioonides redutseerijaks / oksüdeerijaks ja mis nendega juhtub reaktsiooni käigus ? Redutseerijaks metalliaatomid Oksüdeerijaks mittemetalli aatomid Reaktsiooni käigus loovutavad ja võtavad juurde elektrone . 15. Mis on redoksreaktsioon ja millel põhineb selle tasakaalustamine ? Redoksreaktsioon ühinemisreaktsioon . Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele . Tasakaalustamine põhineb loovutatud ja juurde võetud elektronide võrdsustamises . 16. Miks metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline reaktsioon ?
fosfori metabolismis Vitamiin E - tokoferool Metalliioonid ensüümide kofaktoritena Metalliioone sisaldavad valgud metalloproteiinid (hemoglobiin) Metalliiooni sisaldavad ensüümid metalloensüümid (katalaas) Metalliioonid esinevad tihti valguga seotud mittevalgulise osa koosseisus (heemi koosseisus olev raud) Ensüüm Metalliaatomi roll ensüümis Metalliaatomid võivad Fe Tsütokroomi oksüdaas Oksüdeerimine-redutseerimine osaleda katalüüsis: Cu Askorbaadi oksüdaas Oksüdeerimine-redutseerimine · otseselt Zn Alkoholi Aitab ensüümil siduda NAD + dehüdrogenaas elektrostaatiline katalüüs, redoksreaktsioonid
Aatomi elektronskeem- Na+11| 2)8)1) Cl +17| 2)8)7) Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+) Cl+1e`=Cl(1-) Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8) * Valem A=Z+N- (A-täisarvuline aatommass Ar) (Z-prootonite arv= järjekorra nr.) N: (Fe, Ar-56 ; Z-26) N=A-Z= 56-26=30 * Redoksreaktsioon: elektronide liitmise või loovutamise tõttu elementide oksüdatsiooniastme (laengu) muutumine * Redutseerija: aineosake, mis loovutab elektrone (metalliaatomid on alati redutseerijad) * Oksüdeerija: aineosake, mis liidab elektrone (mittemetalliaatomid on enamasti oksüdeerijad) * Oksüdeerimine: elektroni loovutamisprotsess, redutseerija oksüdeerub Ained Lihtaine: koosneb ühe elemendi aatomitest Liitaine: koosneb kahe või enama elemendi aatomitest Liitaine valem: näitab erinevate elementide aatomite arvu molekulis või aatomite(ioonide) arvude suhet kristallis. Puhas aine: Koosneb ainult ühe aine osakestest
vääveltrioksiid+vesi 5) kaaliumkarbonaat+kaltsiumkloriid 10) alumiinium+hapnik 15) liitium + soolhape · Metalliaatomite välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone (1-3). A-rühma number näitab väliskihi elektronide arvu. B-rühma metallide aatomite väliskihis on enamasti 2 elektroni. · Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur (võrreldes sama perioodi mittemetallidega). · Metalliaatomid hoiavad nõrgalt väliskihi elektrone kinni. · Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste. · Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused. · Perioodilisussüsteemi rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused. · Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete
3. Happeline keskkond 4. Kõrgem temp. 5. Kontakt vooluallika positiivse poolusega. Korrosioonikaitse: 1. Värvimine, lakkimine, õlitamine 2. Katmine korrosioonikindla metalliga 3. Metalli ühendamine aktiivsema metalliga 4. Inhibiitor Elektrolüüs redoskreaktsioon elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel.) Katioon positiivne ioon Katood neg. elektrood Anioon neg. ioon Anood pos. elektrood. Metallide üldiseloomustus: 1. Metalliaatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seeg aon neil väike elektronegatiivsus. 2. Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne o.a., nad on redutseerijad 3. Metallilised omadused tugevnevad paremalt vasakule ja ülevalt alla. Metallide füüsikalised omadused: 1. Elektrijuhtivus 2. Soojusjuhtivus 3. Plastilisus 4. Metalne läige(peegeldusvõime) Metallide keemilised omadused: 1. Reageerimine veega:
välises elektronkihis suureneb elektronite arv (väheneb arv elektroni mida loovutab) ja tuumalaengu suurenemisel väheneb aatomi raadius (seega seotakse väliskihi elektrone tugevamini) 3.Metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited. Elektronstruktuuri iseärasused metallidel: · välisel kihil on enamasti vähe aatomeid (1-3) · metalliaatomite raadius on suhteliselt suur võrreldes mittemetallidega · metalliaatomid hoiavad väliskihi aatomeid nõrgalt kinni · metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, neil on alati positiivne oksüdatsiooniaste. Metallid redutseerijana: · võivad elektrone ainult loovutada, (vt D, käituvad alati reaktsioonides redutseerijana · metallide keemilist aktiivsust reaktsioonides veega või vesilahustega iseloomustab metallide pingerida. 4.Metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega.
elektronegatiivsused on ühesugused. X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. X<1,7. IOONILINE SIDE moodustavad metalli ja mittemetalli aatomid, mille elektronegatiivsused erinevad olulisel määral. X>1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha.
omadused kui ainel endal. Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon: Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2.
lehe moodi struktuuri). Aromaatsed aminohapped puuduvad. Kokku kasutati valgus 12 erinevat aminohapet. Mitteprebiootilistest aminohapetest olid valgus arginiin (R) ja glutamiin (Q). Valk kokku 132 ah pikkune. Mikrobioloogia I 2017 Savi on hea pind mitmesugusteks polümerisatsioonireaktsioonideks Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil – vee eemaldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. Savi pinnal saab toimuda palju elu tekke aspektist olulisi protsesse: 1) saab moodustuda lühike RNA ahel ribonukleotiididest. Mikrobioloogia I 2017 2) aminohapetest moodustuvad peptiidid Kuidas tekkis rakk? Protobiondid ehk ürgrakud (protocells). Membraani olulisus. Milline oli nende membraan?
CH4 või H2 salvestada. Nt Mercedes-Benz F 125! . sellel saab 7,5 kg H2 salvestada ja sellega saab auto läbida 1000 km. pmst elektriauto, aga läbisõit tänu kütuse salvestamisele suurem. 19 Monday 1 October y o Struktuur: Pmst koosneb orgaanilisest osast ja metalliklastriline metalliline osa. Moodustavad 3dimensionaalse võrkstruktuuri, kus metalliaatomid ühendatud mingite org. molekulidega. Linkerite pikkusest oleneb pooride suurus, mida pikemad linkerid, seda suuremad poorid. Peab olema võimalik linkida vähemalt molekuli 2 otsa teise molekuliga. o Teatud võrkstruktuurid on paindlikud, võivad suurust ja kuju muuta mingites tingimustes (kui solvent eraldada, vett lisada struktuurile vms.,vesi suudab kristallstruktuuri kokku tõmmata) o Eksam 21. mai 20
Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Elektronide liitmise või loovutamise võime. Elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide käigus omandada aatomi väliskihile 8- elektronilist kihti(oktetti). Metalliaatomitel on väliselektronkihil tavaliselt 1-3 elektroni. Metalliaatomil on kergem loovutada väliselektronkihilt 1-3 elektroni kui liita sellele 5-7 elektroni et tekiks oktett. Metalliaatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijateks. Mittemetalli aatomite väliselektronkihil on tavaliselt 4-8 elektroni. Mittemetalli aatomid liidavad väliselektronkihile vastavalt 1-4 elektroni et moodustada oktett. Mittemetallid redutseeruvad olles ise oksüdeerijad. 46. metalliaatomite elektronskeemide koostamine. Metalliaatomite elektroskeemide erinevus võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited. Koostame elektronskeemi väävli abiga( S ).
20. Oktetiprintsiip - Keemilise sideme moodustamisel on stabiilseim olukord kus elektronide loovutamise või liitmise tulemusena oleks aatomite väliskihil kaheksa (erand He kaks) elektroni elektronide oktett. 21. Oksüdeerijate ja redutseerijate paigutus elementide perioodilises süsteemis Oksüdeerija on tavaliselt mittemetall ja seob elektrone. Redutseerija on tavaliselt metal ja loovutab elektrone. Metalliaatomid oksüdeeruvad, olles redutseerijateks. Mittemetalliaatomid redutseeruvad, olles ise oksüdeerijateks. Ühte rühma kuuluvate elementide väliselektronkihil on ühesugune struktuur ja sarnane oksütatsiooni aste. VAATA 15. KÜSIMUSE VASTUST. 22. Mis on elementide elektronegatiivsus? Elektronegatiivsus ja elementide perioodiline süsteem - on suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone
kui monomeeride lahus tilgutati kuumale liivale, savile või kivile. Seega siis, kui vesi aurustus ja kontsentreeris monomeerid tahkele pinnale. Sellisel meetodil valmistas Sidney Fox abiootiliselt polüpeptiide, mida ta nimetas proteinoidideks. 3. RNA ahelate abiootiline süntees. Savi tähtsus abiootilises sünteesis Savi on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Ta absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil vee eraldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest. 4. Liposoomid, ürgrakk probiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev membraan võis koosneda lipiididest meenutada liposoomi või võis koosneda ka peptiididest. Liposoomid moodustavad vees
Prebiootilised aminohapped need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga. Alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Kokku 10. Nende hulgas pole nt aromaatseid ja aluselisi aminohappeid. Tahke pinna (nt savi) tähtsus abiootilises sünteesis o Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks, savi absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. o Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil vee eemaldamisel monomeeridest, mis on vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele o SAVI PINNAL saab toimuda palju elu tekke aspektist olulisi protsesse o Savi pinnal saavad rasvhapetest moodustuda membraaniga ümbritsetud kerakesed, mis on võimelised suurenema, lülitades endasse uusi monomeere ja jagunema, kui neid suruda läbi peenepoorilise filtri
c) Komplementaarne ahel toimis omakorda matriitsina algse ahela sünteesil. 6. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Laboratooriumis toimus polümerisatsioon siis, kui monomeeride lahus tilgutati kuumale liivale, savile või kivile. Kui vesi aurustus, moodustusid lühikesed peptiidid. Nt savi on hea pind mitmesugusteks polümerisatsioonireaktsioonideks. Savi absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil vee eemaldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. 7. Ürgrakk. Abiootiliselt sünteesitud molekulid (peptiidid või lipiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Neid on hakatud kutsuma ürgrakkudeks ehk protobiontideks. Seda ümbritseb 2-kihilne membraan vanem versioon, et see oli lipiididest, uuem et peptiididest.
denatureeruvad Sedimentatsiooni koefitsient iseloomustab valgu liikumist tsentrifugaaljõu väljas. Kõrges tsentrifugaaljõu väljas (g, raskusjõukiirendus on m/s2) Hüdratatsiooni aste valgu molekuliga seotud vee molekulide arv, sest vesilahuses on valgumolekulid alati veemolekulidega seotud Struktuur o Prosteetiliste rühmade esinemine ja iseloom valguga seotud mittevalgulised rühmad, ntx metalliaatomid, orgaanilised molekulid, koensüümid. o Isoensüümid valgu erinevad vormid. Erinevates kudedes võivad olla valgud erinevate isovormidena (võib olla erinev pI). Ensüüm kui katalüsaator Katalüüsitav reaktsioon või reaktsioonid Reaktsiooniskeem vaheetapid, mille kaudu kogu reaktsioonitsükkel toimub Reaktsioonimehhanism detailsem keemia, kuidas katalüüs toimub, kus toimuvad prootoni ülekanded, kus nukleofiilsed asendused jne
4. Pärilikkuse teke RNA abil 5. Kaasaegne elu (DNA, RNA, valgud) Prebiootilised aminohapped: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Võisid moodustuda abiootilise sünteesiga (keemiline polümerisatsioon). Prebiootilised aminohapped ei ole aluselised ega aromaatsed. B-ahelad- katalüütilisus Savi- hea pind polümeeride tekkele: adsorbeerib oma pinnale aminohappeid ja teisi org. monomeere Pinnale seondunud metalliaatomid (Fe, Zn) toimiviad katalüsaatoritena Protobiondid/ürgrakud/mikrokerad Abiootiliselt sünteesitud molekulid võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud keradest. Membraanid: 1. hüpotees- lipiidist membraan (liposoom). Kaksiklipiidne membraan (kaksikkiht) 2. hüpotees- pindaktiivsed peptiidid/peptiidid + rasvhapped ja hüdrofoobsed alkoholid. Nanokerad suudavad kasvada kui monomeere (peptiide) juurde lisada ning nad suudavad jaguneda
annaabi.ee 
