- Looduslikud (östradiool, östroon, östriool) ja sünteetilised steroidse struktuuriga (etünüülöstradiool) ning mittesteroidse struktuuriga östrogeensed hormoonid. Manustamisviisid ja võrdlev farmakokineetika. Östrogeenide farmakodünaamika, kõrvaltoimed ja kasutamine, vastunäidustused. Östrogeenid toimivad tuumaretseptoritele ja mõjutavad geeni transkriptsiooni. Looduslikud ja sünteetilised östrogeenid imenduvad hästi seedetraktsist. Maksas metaboliseeritakse kiiremini looduslike vorme kui sünteetilisi. Laia toimespektrilised AB-d võivad muuta mikrofloorat ja seega võivad muuta oraalsed kontraseptiivid mitte efektiivseks. Enamus östrogeenid imenduvad hästi läbi naha ja limaskesta. Plasmas looduslikud östrogeenid seonduvad albumiiniga ja suguhormoone siduvale globuliinile. Looduslikud östrogeenid eritatakse uriini kaudu. Kõrvaltoimeteks on rindade valulikus, iiveldus, oksendamine, anoreksia, soola ja vee peetus ja turse tekkimine ja
Lactococcus lactis ssp lactis biovar diacetylactis, Leuconostic mesenteroides ssp cremoris Laktobatsillid: Lactobacillus brevis Juuretiste biokeemilisi omadusi: Juuretiste jaotus metabolismi tüübi alusel: 1. Grupp1 obligaatsed homofermentatiivsed bakterid (OHOL) Nn termobakterid (Orla-Jensen) 8 Laktoos metaboliseeritakse 99% laktaadiks Embden Meyerhofi rajas (fruktoosdifosfaadi aldolaas) Pentoose ja glükonaate ei metaboliseerita Lactobacillus lactis ssp lactis Lactobacillus helveticus 2. Grupp2 Fakultatiivsed heterofermentatiivsed bakterid e. Streptobakterid (FHEL) Laktoos metaboliseeritakse Embden Meyerhofi rajas piimhappeks Glükoosi limiteerivatel kontsentratsioonidel võimalik toota äädikhapet, etanooli, formiaati Lactobacillus casei
ja eksogeense levotüroksiini vahel. Patsientide ravi toimub vastavalt individuaalsetele vajadustele. • Kasutatakse erineva toimeaine sisaldusega tablette (25–300 μg). • Individuaalne päevane doos määratakse vastavalt laboratoorsetele testidele ja peale kliinilist läbivaatust. P.o. manustamisel imendub peaaegu eranditult peensoole ülaosas. F – 80 % • T 1 /2 on 7 päeva Hüpertüreoosi puhul lühem (3–4 päeva) ja hüpotüreoosi puhul pikem (9–10 päeva) • Metaboliseeritakse peamiselt maksas, neerudes, ajus ja lihastes. Metaboliidid eritatakse uriini ja väljaheitega. Kõrvaltoimed: Kui ületatakse levotüroksiini individuaalne taluvus või kui ravimit on üleannustatud, on võimalikud hüpertüreoosile iseloomulikud tunnused. • Kr. üledoseerimisel osteoporoos. • Väljast sisse viidud türoksiin pärsib hüpofüüsi türeotroopse hormooni sekretsiooni ja sellega vähendab endogeensete kilpnäärmehormoonide produktsiooni, põhjustades kilpnäärme taandarengut
• Ülejäänud happe eritamine toimub fosfaadi ja ammooniumi kaudu Ainevahetuse produktid •• Toitaineteks on valgud, rasvad, süsivesikud • Need lagundatakse erinevateks aineteks mis mõjutavad organismi happe-leelis seisundit. • Süsivesikud→CO2 ja H2O (aeroobsetes tingimustes), laktaat (anaeroobsetes tingimustes) • lahustuna kehavedelikus toob kaasa ioonide tõusu ehk happelisemaks muutumise • Gaas väljutatakse kopsudega • Valgud metaboliseeritakse põhiliselt glutamaadiks , millest töödeldakse neerudes ning maksas ammoniaagiks ja uureaks. Anaeroobne rakuhingamine • Hapniku puuduses katavad lühiajaliselt koe energiavajadusi ATP-sse ja kreatiinfosfaati salvestatud energia ning anaeroobne glükolüüs. • Lühiajaliselt sellepärast, et suuremas koguses moodustunud laktaati ei suudeta kiirelt rakust eemaldada ega maksas, neerudes ja müokardis lammutada. • Laktaadi kontsentratsiooni tõus =
Alprasolaam (Xanax) Lorasepaam 6. Mis põhjustab diasepaami väga pikka sedatiivset toimet? Milliste seisundite korral võib see veelgi tugevneda? Diasepaami pikk sedatatiivne toime tuleneb kõrgest lipiidlahustuvusest. Sedatatiivne toime võib tugevneda eakatel, alkoholi ja KNS depressantidega koos kasutades. 7. Millist farmakoloogilist toimet avaldavad bensodiasepiinid ja bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid metaboliseeritakse CYP450 ensüümsüsteemi poolt ja glükokuroniidi konjugatsioonina. 8. Bensodiasepiinide kõrval- ja koostoimed? Kõrvaltoimed: uimasus, väsimus, segasus, mäluhäired, reaktsioonikiiruse, tasakaalu halvenemine. Koostoimed: alkoholi ja teiste KNS depressantidega; teiste ravimitega. 9. Millega on seotud bensodiasepiinide ärajäämanähtude tekke sümptomid? Millised need sümptomid üldiselt on? Kuidas ärajäämanähtusid vähendada, kui ravi
Bensodiasepiinid o Enamasti kasutatakse paanika häirete, ärevushäirete, insomnia, staatus epilepticuse (üksteisele pausideta järgnevad epileptilised hood) korral o Midasolaam – peamine kasutus paanika häired & status epilepticus o Diasepaam – peamine kasutus paanika häired & status epilepticus o Lorasepaam, temasepaam ja oksasepaam – parimad maksaprobleemidega patsientidele, kuna neid metaboliseeritakse maksa-väliselt o Triasolaam o Alprasolaam o Klonasepaam o Klordiasepoksiid Barbituraadid o Kasutatakse harva; kui siis teise liinina status epilepticuse korral Bensodiasepiini-laadsed hüpnootikumid o Kasutatakse laialdaselt insomnia raviks o Zolpideem o Zaleploon o Esopikloon https://www.youtube.com/watch?v=kIj2koQhK0M&list=WL&index=10&t=0s
Poriin moodustab veekanaleid läbi lipiidse kaksikkihi Sisemembraan sisaldab transportvalke, mis teevad välismembraanis. Kanal moodustab sõela, mis on selle valikuliselt läbitavaks väikestele molekulidele, läbitav kõigile molekulidele suuruses 5000 daltonit mis metaboliseeritakse mitmete maatriksi, või vähem. rakuhingamises, mida nimetatakse kristadeks. Sellest suuremad molekulid läbivad välismembraani Membraan on läbimatu ioonidele ja enamikule ainult valgu N-terminaalses otsas paikneva väikestele laetud molekulidele. Vaata ka artiklit signaaljärjestuse ja translokaasi seondumise abil.
ehk ribosoomi edasiliikumise mööda RNAd → blok valgusünteesi → bakteriostaatiline Erütromütsiin FK: manustatakse p/o, i/v. Maohappes lammutub, mistõttu manustatakse kaetud tablettide või kapslitena. Saavutab terapeutilise kontsentratsiooni pea kõikides kudedes, va ajus ja liikvoris; Vd 0,95 l/kg. Metaboliseeritakse maksas, väljutatakse sapiga, t1/2 1—2 h N: G(+), N. gonorrhoeae, H. influenzae, Mycoplasma pneumoniae, Legionella spp, Chlamydia spp. KT: inhibeerib cyt P450 ensüüme. Allergia, eosinofiilia, nahalööbed, iiveldus, oksendamine, diarröa, kolestaatiline hepatiit, ajutine kuulmislangus
omadustest. Narkootilised ained kasutavad keha tagavarasid, need ei sisalda toitaineid, vaid kurnavad keha ja vähendavad keha selle vastupanuvõime haigustele ja stressidele. Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine (Cannabis sativa), lääne meditsiinis tuntud 1839.a. kui kosutusvahend. Cannabis sativa sisaldab umbes 60 toimeainet, mida kutsutakse kannabinoidideks ja milledest psühhoaktiivseim on delta-9-tertrahüdrokannabinool (THC), mis metaboliseeritakse maksas. Aine on rasvlahustuv ja püsib kaua kehas. Eelistatuim viis manustamiseks on marihuaana sigarettide suitsetamine, kuid seda võib ka süüa. Suitsuna inhaleeritud marihuaana on 5-10 korda bioaktiivsem kui sisse võetud. Intoksikatsiooni annus THC on 0,035 mg/kg, seejuures juba kahe kõrgekvaliteedilise suitsu suitsetamisel võib saada annuse rohkem kui 40 mg THC. Efekt saabub mõne minuti jooksul ja püsib 2-3 tundi.
ensüümi püruvaadi kinaasi (PK) poolt. Reaktsioon on tugevalt eksergooniline. Reaktsiooni tulemusel kantakse fosforüül üle ADP koosseisu ning seega moodustub ATP. Fosfaadi eemaldamise tulemusel PEP kossseisust moodustub esmalt ebastabiilne enoolvorm, mis tautomeriseerub spontaanselt stabiilsemaks püruvaadi ketovormiks. Selle reaktsiooni arvele langeb oluline osa PEP hüdrolüüsi vabaenergiast. Anaeroobne glükolüüs, fermentatiivsed reaktsioonid Aeroobsetes tingimustes metaboliseeritakse püruvaat enamikes rakkudes edasi TCA tsükli vahendusel. Anaeroobsetes tingimustes konverteeritakse püruvaat erütrotsüütides ja lihaskoes püruvaat laktaadiks. Reaktsiooni katalüüsib laktaadi dehüdrogenaas (LDH), tekkiv laktaat transporditakse rakust välja. Anaeroobsetes tingimustes võimaldab püruvaadi konverteerimine laktaadiks samaaegselt tagasi oksüdeerida G3PH reaktsioonis tekkiva NADH. See reaktsioon on
disahharidaasid. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. Monoosid (peamiselt glükoos) on võimelised imenduma. 4 - 7 g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata. Need metaboliseeritakse jämesoole bakterite poolt. Tekivad lühikesed orgaanilised happed (sh ka laktaat) ja gaasid. Need produktid kiirendavad soole motoorikat ja tingivad soolespasme. NB! Inimese seedekulglas ei produtseerita ega sekreteerida ensüüme, mis aitaksid seeduda tselluloosil, hemitselluloosil, pektiinidel. Jämesoole mikrofloora lõhustab 30-50% nendest süsivesikutest lühikese ahelaga hapeteks (atsetaat, laktaat, suksinaat, võihape jt) ja gaasideks. See lõhustamine on oluline: 1
mõnuaine ja levinuim legaalne psühhoaktiivne aine. Kofeiin ehk 1,3,7-trimetüül-1H- puriin-2,6(3H,7H)-dioon on puriinalkaloidide rühma kuuluv keemiline aine. Kofeiin on nii vesi- kui rasvlahustuv ning seetõttu kandub peale imendumist organismis kiiresti laiali. Tänu oma lipofiilsele (rasvlahustuvale) iseloomule läbib kofeiin hematoentsefaalbarjääri (vere-aju barjäär) ehk organismi kaitsebarjääri, mis hoiab ära viiruste ja toksiinide tungimise kesknärvisüsteemi. Kofeiin metaboliseeritakse maksas teofülliiniks, teobromiiniks ja paraksantiiniks. 1.1 TOIMEMEHHANISM Sõltumata sellest, kuidas me kofeiini tarbime, kas kohvi, tee või karastusjoogina, imendub see hästi vereringesse. Kofeiini täielikuks imendumiseks maost ja peensoolest kulub 30–45 minutit. Veri transpordib selle organitesse ja peagi kõigi rakkudeni. Umbes tunni ajaga saavutab kofeiini kontsentratsioon ajus maksimumi. Seejärel ja sama ruttu see ka väheneb ning kaob.
7 FADH2 2 14 7 NADH 3 21 8 atsetüül KoA 12 96 131 ATP Atsüülderivaadi aktiveerimiseks kulutati -2 Saagis 129 ATP ÜLEVAADE ENERGIAVAHETUSEST MITOKONDRIS Püruvaat ja rasvhapped sisenevad mitokondrisse ja lagundatakse. Tekkiv atsetüülCoA metaboliseeritakse trikarboksüülhapete tsüklis (TCC), mis produtseerib NADH ja FADH 2 (pole näidatud). Oksüdeeriva fosforüülimise protsessis kanduvad NADH (ja FADH 2) energiarikkad elektronid sisemembraanis paikneva hingamisahela abil hapnikule, produtseerides ATP. Ka glükolüüsil tsütosoolis toodetud NADH annab oma elektronid hingamisahelale (pole näidatud). Kuna mitokondri sisemembraan on NADH-le läbimatu, siis toimub tsütosooli NADH elektronide ülekanne kandsel teel.
Retseptorid on: kompleksmolekulid, kõrgspetsiifilised, kõrgafiinsed, pole staatilised süsteemid, küllastatusfenomeniga. · Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus)
Sellist kontrolli viiakse läbi positiivse ja negatiivse tagasiside mehhanismide abil. 57 Kohaletoimetamise tase: selle efekti näiteks on verevool sihtorgani või sihtrakkude grupini – suur verevool viib rohkem hormooni kohale kui väike verevool organisse. Lammutamise ja eemaldamise tase: Hormoonid nagu kõik biomolekulid omavad iseloomulikku lammutamise taset, ja neid metaboliseeritakse ja eemaldatakse organimist erinevaid teid mööda. Kiire poolestusajaga hormooni sekretsiooni pidurdamine põhjustab kiiret tsirkuleeriva hormooni taseme langust, aga kui hormooni bioloogiline poolestusaeg on pikk, siis efektiivne kontsentratsioon püsib mõnda aega peale sekretsiooni lakkamist. Hormoonide produktsiooni kontroll tagasiside kaudu Tagasiside linge kasutatakse laialdaselt hormoonide sekretsiooni kontrollimiseks hüpotalamuse-ajuripatsi teljel.
· suguhormoonide sünteesiks; · D- vitamiini sünteesiks. Kolesterooli toodab organism ise ning teda satub organismi ka toiduainetest. Kolesterooli norm päevases toiduratsioonis: 300 mg, organism toodab ise umbes 100mg. Keskmises munas - 213 mg kolesterooli Hamburgeris 76mg. Süües kolesteroolivaba toitu, toodab organism ise küllaldaselt kolesterooli. Probleeme tekitab kolesterool organismis ainult siis, kui teda on liiga palju. Organismis kolesterool metaboliseeritakse, st. lagundatakse vormi, mida saab organism kasutada. Maks pakib kolesterooli ümber LDL vormi e. madala tihedusega lipoproteiiniks (low density lipoprotein). LDL viib kolesterooli kudedesse. Osa LDL-i redutseeritakse HDL-ks e. suure tihedusega lipoproteiiniks (high density lipoprotein), mis viib liigse kolesterooli tagasi soolestikku, et see eraldataks organismist. LDL vastutab ateroskleroosi tekkimise eest. Ideaalne suhe üldkolesterooli ja HDL vahel on 6:1, LDL ja HDL suhe 3:1. 10
CO2 läbib apikaali ja basolateraali membraani – difusiooni ja akvaporiini kanalid (gaas ka sealt läbi). Lõpuks HCO3- imendub tagasi verre ja H+ eritatakse välja uriiniga Filtreeritud fosfaat on ka puhver. Sekreteeritud H + tiitritakse valendiku HPO4-2, tekib H2PO4- - see jääb ka valendikku. Lindudel – valendiku uraadi tiitrimisel H + tekib kusihape. Ei lahustu lipiidides ega vees – nii hape eemaldatakse. Prox toru rakkudes AH glutamiin metaboliseeritakse, et toota NH 4+ ja bikarbonaati - ammoniagenees. Rakusisene NH4+ läheb toru valendikku sek. akt. transpordiga (Na+/H+ vahetaja). Bikarbonaat transporditakse läbi basolatraalse plasmamembraani. Neeru ammoniagenees on võimendatud atsidoosi ajal ja on oluline neeru vastus happe liigsusele. Ülenevas jämedas osas valendiku NH4+ transporditakse rakuvaheruumi, samal ajal K+ läheb valendikku asemele – Na+K+2Cl- kotransporter apikaalis. Tekib rakuvaheruumis kõrge NH3/NH4+ tase.
ühendite katabolismiradade tööd. Fosforüleerimine ja fosforüleeritud valkude defosforüleerimine toimub spetsiifilistest histidiini, tsüsteiini, türosiini, aspartaadi, treoniini või seriini jääkidest. Fosforüleerimise kaudu võidakse kontrollida metabolismiraja ensüümide aktiivsust. Isotsitraadi dehüdrogenaasi IDH aktiivsuse regulatsioon. Isotsitraadi dehüdrogenaas IDH on tsitraaditsükli (TCA) ensüüm, mille aktiivsuse kaudu kontrollitakse, kas isotsitraat metaboliseeritakse TCA või glüoksülaadi raja kaudu. TCA tsüklis oksüdeeritakse isotsitraat IDH toimel - ketoglutaraadiks. Kui E. coli rakud kasvavad atsetaadil või rasvhapetel, on IDH fosforüleerimise tulemusena inhibeeritud. Sel juhul viiakse isotsitraat isotsitraadi lüaasi abil glüoksalaadiks. Vastasel juhul konverteeritaks kogu atsetaat CO2-ks ning rakkude kasvuks vajalikke metaboolseid vaheühendeid ei tekiks. IDH fosforüleerimist viib läbi IDH kinaas/fosfataas, mis on kodeeritud aceK geeni poolt
Fosforüleerimine ja fosforüleeritud valkude defosforüleerimine toimub spetsiifilistest histidiini, tsüsteiini, türosiini, aspartaadi, treoniini või seriini jääkidest. Lisaks eelpooltoodud näidetele võidakse fosforüleerimise kaudu kontrollida metabolismiraja ensüümide aktiivsust. Näitena on toodud isotsitraadi dehüdrogenaasi IDH aktiivsuse regulatsioon. Isotsitraadi dehüdrogenaas IDH on tsitraaditsükli (TCA) ensüüm, mille aktiivsuse kaudu kontrollitakse, kas isotsitraat metaboliseeritakse TCA või glüoksülaadi raja kaudu. TCA tsüklis oksüdeeritakse isotsitraat IDH toimel -ketoglutaraadiks. Kui E. coli rakud kasvavad atsetaadil või rasvhapetel, on IDH fosforüleerimise tulemusena inhibeeritud. Sel juhul viiakse isotsitraat isotsitraadi lüaasi abil glüoksalaadiks. Vastasel juhul konverteeritaks kogu atsetaat CO 2-ks ning rakkude kasvuks vajalikke metaboolseid vaheühendeid ei tekiks. IDH fosforüleerimist viib läbi IDH kinaas/fosfataas, mis on kodeeritud aceK geeni poolt
emakakaelal, millele järgneb idu tungimine embrüosse viisil, mis matkib õietolmu idu.. Tekkiv seenemütseel võib sealjuures mitte kahjustada tervet (normaalset) taime, kuid tema koes hakkab toimuma juba taime kasvu ajal aflatoksiini süntees. Inimese kontakt aflatoksiinidega toimub ennekõike nendega saastunud taimse materjali söömisel. Aflatoksiinid liiguvad saastatud söödast loomade kudedesse ja piima, kusjuures näiteks veise ja ka teiste imetajate organismis metaboliseeritakse B-rühma aflatoksiin hüdroksüleerimise teel M-rühma kuuluvaks ühendiks AFM1, mis on kõik kantserogeensed. Levinuim aflatoksiin B1 (AFB1) on tugevaim tuntud katserogeen üldse, tema kantserogeensus avaldub loomkatsetes juba sellisel päevadoosil nagu 10 g/kg kehakaalu kohta. Võrdluseks, teisel tuntud kantserogeenil dimetüülnitroosamiinil on vastav number 750 g/kg. Pikaajaline kontakt AFB1 madalate doosidega võib loomade korral viia hepatoomi, sapiteede või hepatotsellulaarse
Madalama molekulmassiga PAH-id (koosnevad ainult kahest-kolmest benseenituumast) on mõnede organismide jaoks akuutselt toksilised, kuid pole leitud, et nad oleksid kantserogeenid. Seevastu PAH-id, mis koosnevad 4–7 benseenituumast (raskema molekulmassiga PAH-id), on organismidele vähem mürgisemad, kuid on kindlaks tehtud, et nad tekitavad vähki, mutatsioone ja väärarenguid. Kuigi PAH-id lahustuvad hästi lipiidides, ei akumuleeru nad toiduahelas, sest PAH-id metaboliseeritakse organismides kiiresti. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on lipofiilsed, see tähendab, et nad lahustuvad paremini orgaanilistes solventides kui vees. „Rasked“ PAH-id on vähem veeslahustuvad ning vähemlenduvad. Sarnaselt dioksiinide ja polükloreeritud bifenüülidega on PAH-id lipofiilid, aga PAH-ide pikaajaline püsivus pole nii suureks probleemiks kui dioksiinide ja polükloreeritud bifenüülidel, sest PAH-id metaboliseeruvad
annaabi.ee 
