Alkaanid - süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. 3 Leidumine ja saamine Kõige lihtsam alkaan - metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad etaani, propaani, butaani ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 → CH4 4 Tuntumad esindajad METAAN: Maagaas (70-90%) Naftagaas Soogaas Kaevandusgaas ETAAN: Metaani järel tähtsuselt teine koostisosa maagaasis
Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust. Tekib nn kasvuhooneefekt.
liiv ja savi. Mis põhjustavad happesademeid? Miks ei põhjusta süsihappegaas happesademeid? V:lämmastikoksiid oksudeerub ja siis muudab viham ja lume happevihmadeks. Millest tekivad osooniaugud ja miks on need ohtlikud? V:saastegaasid lagundavad ossonikihti ja kui osooniagud kaitsevad meid suurema päikeste kiirguse eest. Milles seisneb kasvuhooneefekt ja mis on selle põhjuseks? V: et soe tuleb aga ära ei lähe, CO2 ja vesi metaaniga neelavad palju soojust aga välja ei anna soojust.
alkaanid. Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine oluline kasvuhoonegaas, mis aitab suurenenud kasvuhooneefektile kaasa.
aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust - Tekib kasvuhooneefekt Vee saastumine ● Heitveed - tööstuse heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. ● Õlireostus - põhjustab nii tööstus kui ka transport
aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust - Tekib kasvuhooneefekt Vee saastumine Heitveed - tööstuse heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. Õlireostus - põhjustab nii tööstus kui ka transport
Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati 29. juulil 2005. Alguses nimetati seda päikesesüsteemi kümnendaks planeediks. Vastavalt 24. augustil 2006 heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus Eris kääbusplaneediks. Kaugus päikesest - 14,4 miljardi km. Tiirlemisperiood - 556,7 aastat. 1. Kaaslane (Dysnomia) Diameeter 3100 km. Arvatakse et pind on kaetud jäätunud metaaniga Makemake See avastati 31. märtsil 2005. Kääbusplaneediks kuulutati 2008. Kaaslased puuduvad Arvatakse et selle pind on kaetud metaani-, etaani- ja võib-olla ka lämmastikujääga Pinnatemperatuur on -243.2 °C Raadius - 739 x 710 (Selle diameeter on umbes 3/4 Pluto omast (umbes 1790 km.)) Mass - 3 × 10*21 kg Tiirlemisperiood - 309.88 aastat Haumea avastati 2005. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsil
· Keeb umbes 100 °C juures. · Vesi muutub tahkeks umbes 0 °C juures. · Vee tihedus 1 g/cm3. Keemilised omadused Kaaliumi reaktsioon veega ·aktiivsete metallidega (Na, K, Ca, Ba jne.); ·halogeenidega (F, Cl); ·sooladega, moodustades hüdraate või hüdrolüüsides neid; ·aktiivsete metallorgaaniliste ühenditega (dietüültsink, Grinjari reaktiivid, metüülnaatrium jne.) Vesi reageerib toatemperatuuril: Vesi reageerib kuumutamisel: · raua ja magneesiumiga; · söe ja metaaniga; · mõnede alküülhalogeniididega. Vesi reageerib katalüsaatori juuresolekul · amiididega, karboksüülhapete estritega; · atsetüleeni ja teiste alkiinidega; · alkeenidega; · nitriilidega. Vee kasutamine · põllumajanduses; · joomiseks ja toidu valmistamiseks; · hügieentoiminguteks; · soojuskandjana erinevates seadmetes; · tuumaelektrijaamades soojuskandja ja neutronite aeglustajana; · tule kustutamisel; · koos abrasiivsete materjalidega kivimite
keemistemperatuur. · Alkaanid vees ei lahustu. · Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke. Kõige lihtsam alkaan - metaan ( CH4 ) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H2 CH4 Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. NAFTA: Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. omadused:
Kasvuhooneefekt ➢ Inimtegevuse tagajärjel paiskub atmosfääri u 33 miljardit tonni CO2 ○ Pole eraldi vaadatuna kahjulik, on taimedele lausa hädavajalik, kuid kuna taimed kogu CO2 ära tarbida ei suuda, siis jääb seda õhku ○ Aastasadu püsis CO2 kontsentratsioon õhus ühtne (0,03%), kuid viimase sajandi vältel on järjekindlalt tõusnud ja jõudnud 0,04% peale ➢ CO2 on koos vee ja metaaniga (CH4) põhilised kasvuhoonegaaside tekitajad ○ Neelavad suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi ○ Nende sisalduse kasv rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust ehk tekib kasvuhooneefekt ➢ Jää sulab poolustel, ookeani pind tõuseb, madalamad alad ujutatakse üle ➢ Atmosfäärse CO2 hulga suurenemist põhjustavad ka Maa “kopsude” ehk vihmametsade hävimine
· hõõglampides · halogeenlampides (autode sõidutuled) · kaarlampides · plahvatusimpulsslampides · kinoprojektorite lampides · süsinikkaarlampides filmivõtetel (päevavalguse simulatsioon) · suurte pindalade, nt spordiväljakute valgustamiseks · kosmosesimulaatorites kasutatavates lampides · Hapnikuga segatult kasutatakse ksenooni kompuutertomograafia (CAT) skannerites vere liikumise kaardistamiseks. · Metaaniga segatult kasutatakse ksenooni täitegaasina proportsionaalloendurites ja muudes kiirgusdetektorites (ionisatsioonikambrites, tuumorite uurimisel kilpnäärmesse viidud radioaktiivse joodi tuvastamisel) · Neutronite loendurites kasutatakse segu, mis sisaldab ka ksenooni ning 10BF3. · Samuti kasutatakse seda röntgen- ja -kiirgust tuvastavates loendurites. · Ksenooni kasutatakse väga mitmesugustes uurimisprogrammides.
aastal, kui astronoom Wiiliam Herschel seda läbi teleskoobi vaatas. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 võttis pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ja kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist. Huvitav fakt Uraanist Uraani atmosfäär nagu metaaniga täidetud hiiglaslik survekeetel, mis vahetpidamata metaani lammutab ning laseb planeedi pinnale sadada teemantidel. Neptuun Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.
moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Teine võimalus on gaasimolekulid siduda mingisse peenstruktuuri, mis neid kinni hoiab, ilma et tarvitseks kõrget rõhku rakendada. Niisuguse metallorgaanilise võrestiku on teadlased nüüd loonud. Esialgu kavandati see siduma metaani ja tulemused näitavad, et raskusteta saaks autosse paigutada piisavalt niisugust materjali läbimaks paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Praeguses staadiumis on selle kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada.(2) Miinustega võitlemine Jerry Woodall Purdue ülikoolist on aga pakkunud lahenduseks tankida autosse hoopis vesi ning lagundada see sõidu ajal vesinikuks ja hapnikuks. Woodal teatas, et tal õnnestus saada vesinikku, kasutades alumiiniumi ja galliumi sulamit. Sulam
Hetkel veel vesinikuautosid müügil pole, kuid juba sõidab maailmas ringi mõningaid prooviautosid. Miinused Peamisteks probleemideks sellise auto tegemisel on vesiniku säilitamine ja auto hind. Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida. Vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Raskusteta saaks auto läbida paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Praeguses staadiumis on vesinikuauto kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada. ,,Kuidas panna vesinik kütusepaaki?";Erik Randla ;Äripäev; 28.01.2008 Kahjuks ei oleks uuemad autod ka nii väga loodusesõbralikud kui räägitakse. Praegu toodetakse vesinikku fossiilsetest kütustest ammendatud energiat kulutades ning selle protsessi käigus eraldub süsihappegaasi
moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Teine võimalus on gaasimolekulid siduda mingisse peenstruktuuri, mis neid kinni hoiab, ilma et tarvitseks kõrget rõhku rakendada. Niisuguse metallorgaanilise võrestiku on teadlased nüüd loonud. Esialgu kavandati see siduma metaani ja tulemused näitavad, et raskusteta saaks autosse paigutada piisavalt niisugust materjali läbimaks paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Praeguses staadiumis on selle kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada. ,,Kuidas panna vesinik kütusepaaki?";Erik Randla ;Äripäev; 28.01.2008 Miinustega võitlemine Jerry Woodall Purdue ülikoolist on aga pakkunud lahenduseks tankida autosse hoopis vesi ning lagundada see sõidu ajal vesinikuks ja hapnikuks.
tekivad mitmekordselt asendatud klorometaanid: diklorometaan CH2Cl2, triklorometaan ehk kloroform CHCl3 ja tetraklorometaan CCl4. Alkaanide omadused · Uurimised on näidanud, et asendusreaktsioonid alkaanides toimuvad radikaalmehhanismi järgi ehk ahelreaktsioonina. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsiatsioon: Cl2 Cl· + Cl· Ahela edasikandumine toimub klooriaatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reaktsioonil kloori molekuliga: Cl· + CH4 CH3· + HCl Cl2 + CH3· CH3Cl + Cl· Alkeenide omadused · Alkeenide omadused kajastavad kaksiksideme olemasolu molekulis. Kõik sp2 süsinikega seotud aatomid paiknevad samas tasapinnas ja pööre kaksiksideme ümber on praktiliselt võimatu. · Alkeenide ahelad pole seetõttu nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks.
(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom. 2 Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 à 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb II etapp ahela kasv. Sellel etapil kulgevad sellised reaktsioonid, mille käigus aktiivse osakese kadumisega kaasneb ka uue aktiivse osakese teke
Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid Nendega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäärist, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Produktid: puriin- ja pürimidiinalused, kõik 20 aminohapet, Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini, alaniin, aspartaad, aminobutüraad, isegi ATP kui segusse oli lisatud P – fosfor. Manipuleerides veeauruga, vesinikuga, ammoniaagiga, metaaniga, ja elektrilaenguga nad said kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Atmosfäär mudelis oli koostatud veeaurust, vesinikust, metaanist ja ammoniaagist. Veeauru juhiti läbi kambri, milles oli ”ürgne” Maa atmosfäär. Kambrisse juhiti elektrilaenguid ja kondenseerunud veest võeti prove tekkinud ainete analüüsiks. Sellistes katsetes on saadud kõik 20 aminohapet, mõned suhkrud ja lipiidid, DNA-s ja RNA-s sisalduvad puriin- ja pürimidiinalused ja isegi ATP-d, kui segusse lisati fosforit
· Erinevalt maagaasist on kildagaasi võimalik toota sesoonselt, just niipalju, kui on nõudlust. http://www.triskelenergy.com/projects/gas/ http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-lancashire- Kildagaasi tootmise mõju · keskkonnale Kildagaasi puurimise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga, samuti kemikaalidega, mida lisatakse puurauku pumbatavasse ja kivimi purustamiseks vajaminevasse vette. · Pinnavesi võib reostuda puuraugust väljapumbatava saastunud veega. · See võib takistada kildagaasi tootmist, eriti tiheda asustusega piirkondades. · 2011. aastal keelas Prantsusmaa kivimite hüdraulilise purustamise kildagaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Kiltkivi on maailmas
maagaas. Gaasi saadakse pooridest ja pragudest kätte horisontaalsesse puurauku suure surve all pumbatud vee ja täitematerjali seguga. Vee rõhk purustab kivimi ja täidis ei lase purunenud kivimil tekkinud kollektorit ummistada, sinna koguneb vabanenud gaas, mis puuraugu kaudu maapinnale pumbatakse. Erinevalt maagaasist on kildgaasi võimalik toota sesoonselt, just nii palju kui on nõudlust.Kildgaasi puurimise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga, samuti kemikaalidega, mida lisatakse puurauku pumbatavasse ja kivimi purustamiseks vajaminevasse vette. Pinnavesi võib reostuda puuraugust väljapumbatava saastunud veega. See takistab kildgaasi tootmist, eriti tiheda asustusega piirkondades. 2011 aastal keelas Prantsusmaa kivimite hüdraulilise purustamise kildgaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Kiltkivi on maailmas levinud kivim ning paljud gaasifirmad on asunud uurima kildgaasi tootmisvõimalusi.
päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. 24.augustil 2006 heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus 2003 UB313 kääbusplaneediks. Enne seda otsust nimetasid selle avastanud Palomari Observatooriumi astronoomid ning NASA seda päikesesüsteemi kümnendaks planeediks. Praegu asub ta Päikesest 14,4 miljardi kilomeetri kaugusel. Eris on hästi valgust peegeldav taevakeha, mille pind on tõenäoliselt kaetud jäätunud metaaniga. Pinna peegeldus näitaja ( albeedo) on koguni 86% ehk pealelangevast valgusest peegeldatakse 86% tagasi. Sarnase albeedoga klassi kuuluvad vaid Saturni kuu Enceladus. Erisel kuu nimega Dysnomia. Hubble´i kosmoseteleskoop on mõõtnud taevakeha diameetriks 2400km. Haumea on päikesesüsteemi viies kääbusplaneet, mis avastati 2005. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsil ja seni tuntud vaid koodi 2003 EL61 järgi. Haumea on munakujuline
CH3 - CH2 - CH2 - CH2 - CH2 - CH3 - heksaan 43.Alkaanide asendusreaktsioonid halogeenidega, krakkimine ja isomeerimine CH4 + Cl2 CH3Cl + HCl kloormetall Alkaanid alluvad krakkimisele: termilise C10H22 t' CH5H12 + C5H10 Alkaane võib isomeerida: 44.Alkaanid looduses. Metaani omadused ja plahvatusohtlikus. · Allkaane leidub looduses palju. Kõige lihtsam allkaan on metaan mis on kõikide looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas,) peam koostisosa, kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani jt allkaane. Maagaas ja kaevandusgaas sisaldavad peamiselt metaani, vähemal määral ka etaan, propaani ja butaani. Lahustunult sisaldab ka nafta neid gaase. 45.Nafta töötlemine. Nafta saaduste kasutusalad. Naftast saadakse refinatsiooni abil: · bensiini C5 -C10 · ligoriini C8 -C12 · persoodiumi C 9 -C16 · gaasiõli C15 -C 25 · kütteõli C 20 -C 30 · masuuti C 30 -....... 46
3. Konversioon veeauruga - Suurel temperatuuril 1000°C ja katalüsaatori Ni manulusel reageerib metaan veeauruga. Reaktsioonisaaduste koostis sõltub metaani ja veeauru vahekorrast : CH4+H2OCO+3H2; CH4+2H2OCO2+4H2. 4. Asendusreaktsioon halogeenidega toimub valguse toimel. See toimub astmeliselt, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsatsioon. Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reakstioonil kloori molekuliga. CH4+Cl2CH3Cl+HCl. Küllastumata Redoksomadused - Põleb: C2H4+3O22CO2+2H2O. Liitumisreaktsioonid - hüdrogeenimine = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan C2H4+H2C2H6(Alkeenide saamine pöördreaktsioon, ilma katalüsaatorita toimub ainult kõrgetel temp). Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C 2H4+H2OC2H5OH(See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas
15. Mis on South Stream ja Nord Stream? South Stream on kavandatav Musta mere kaudu kulgev gaasijuhe maagaasi transportimiseks Venemaalt Euroopa Liidu riikidesse. Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. 16. Mis on kildagaas? Mis probleeme võib kaasa tuua kildagaasi väljapumpamine? Kildagaas on kiltkivi tillukestesse pooridesse ja pragudesse kogunenud maagaas. Väljapumpamise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga, samuti kemikaalidega, mida lisatakse puurauku pumbatavasse ja kivimi purustamiseks vajaminevasse vette. 17. Mida kasutatakse tuumaelektrijaamades energia saamiseks? Uraanmaaki 18. Kes on maailma suurimad tuumaenergia tootjad? USA, Prantsusmaa, Jaapan 19. Nimeta tuumaelektrijaamu Eesti lähedal. Sosnovõi Venemaal, Loviisa Soomes, Ignalina Leedus (2009.a suletud) 20. Tuumaenergia kasutamise eelised ja puudused. Eelised: a) ei eralda
11. Nimetage põhilised radikaalid, mis osalevad keemilistes muundumistes troposfääris. Illustreerige valemitega. Tooge ühe reaktsiooni võrrand iga radikaali kohta. Vaba radikaal on paardumata elektronidega aatom ning molekul. Kõige tähtsam radikaal on hüdroksüülradikaal. See võib tekkida hüdroksüülradikaal võib suurematel kõrgustel tekkida vee fotolüüsi tagajärjel: Kõige sagedamini eemalduvad hüdroksüülradikaalid troposfäärist reageerides metaaniga või süsinikoksiidiga: Metüülradikaal reageerib hapnikuga suure reaktsioonivõimega metüülperoksüülradikaali moodustamisega: Vesinikaatom reageerib hapnikuga ning moodustub hüdroperoksüülradikaal: Hüdroperoksüülradikaal osaleb ahelreaktsioonides: Hüdroperoksüülradikaal on väga tähtsate atmosfäärireaktsioonide vaheprodukt, kuigi see reageerib teiste osakestega aeglasemalt kui hürdoksüülradikaal. 12
Saab analüüsida mittepolaarseid komponente Keemiline ionisatsioon massispektromeetrias. Mis põhimõttel töötab? Kuidas toimub molekuli ionisatsioon? Mis seadmetega kombineeritakse? 1. Ionisatsioonikamber täidetakse reagentgaasiga 2. Elektronide voog ioniseerib reagentgaasi 3. Reagentgaas ioniseerub ning reageerib komponendi molekulidega Keemilise ionisatsiooni teostamiseks täidetakse ionisatsioonikamber (joonis X) reagentgaasiga, näiteks metaaniga, mille kontsentratsioon ületab 1000 korda gaasikromatograafist tuleva komponendi kontsentratsiooni. Elektronide voog ioniseerib nüüd valdavalt reagentgaasi, mis ioniseerudes reageerib komponendi molekulidega. Metaani ioniseerumisel tekivad vastavad ioonid CH4 + ja CH3 + , mis reageerivad edasi ioniseerimata metaani molekulidega. Need osakesed reageerivad edasi proovi komponendiga. Keemiline ionisatsioon on pehme ionisatsiooni meetod, mis tähendab, et ionisatsiooniallikas toimuvate
tuha sulamiskarakteristikud mõjutavad otseselt katla tööd. Tuha sulamine võib põhjustada kolde slakkumist ja konvektiivküttepindadele tugevate sadestiste tekkimist. 16. Milliste näitajatega iseloomustatakse vedelkütuseid? kütuse viskoossus ja selle sõltuvus temperatuurist; kergel vedelkütusel soovitav kasutusaeg, st suve- või talvekütus jmt. 17. Milliseid komponente maagaasid sisaldavad? metaan, lihtsaim süsivesinik (süsiniku ja vesiniku ühend). Metaaniga on segunenud vähesel määral teisi süsivesinikgaase nagu etaan, butaan ja propaan. 18. Millistes maailma piirkondades on suurimad nafta ja gaasivarud? Maailma naftavarud on koondunud väga suures osas Pärsia lahe äärsetesse maadesse, naftarikkad piirkonnad on veel Lõuna-Ameerika põhjaosa (Venetsueela, Kolumbia) ja Mehhiko laht, Põhja-Aafrika (Liibüa), Venemaa Lääne-Siber ja Azerbaidzan. Euroopa
teel, s.t vesiniku aatom asendatakse halogeeniga. Tüüpiliseks näiteks on reaktsioon metaani ja kloori vahel: CH4(g) + Cl2(g) CH3Cl(g) + HCl(g) Reaktsioon toimub valguse (või soojuse) toimel. Uurimised on näidanud, et asendusreaktsioonid alkaanides toimuvad radikaalmehhanismi järgi ehk ahelreaktsioonina. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsiatsioon: Cl2 Cl· + Cl· Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reaktsioonil kloori molekuliga: Cl· + CH4 CH3· + HCl Cl2 + CH3· CH3Cl + Cl· Kaksiksidet sisaldavaid alifaatseid süsivesinikke nimetatakse alkeenideks (CnH2n). Alkeenide omadused kajastavad kaksiksideme olemasolu molekulis. Kõik 4 sp2 süsinikega seotud aatomid paiknevad samas tasapinnas ja pööre kaksiksideme ümber on praktiliselt võimatu. Alkeenide ahelad pole seetõttu nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks.
(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C 2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 à 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb II etapp ahela kasv. Sellel etapil kulgevad sellised reaktsioonid, mille käigus aktiivse osakese kadumisega kaasneb ka uue aktiivse osakese teke . .
(taasühinevad) . . . . CH4 H3C + H ja hiljem 2H3C H3C CH3 2H H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb II etapp ahela kasv. Sellel etapil kulgevad sellised reaktsioonid, mille käigus aktiivse osakese kadumisega kaasneb ka uue aktiivse osakese teke . .
annaabi.ee 
