Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (§15). Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond Atika kodanikkond vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi võimukandjate tegevuse kontrollimine) väga suur
lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik; ta loodus on mitmekesine ja kaunis.
türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Sparta riik Keskusega Lakoonika; ainus riik mis hõlmas kahte maakonda; spartast ei kujunenud kunagi tõelist linna, isegi siis kui spartast oli saanud tugevaim riik kreekas , koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast; Sparta ühiskonna korraldus Spartiaadid; Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad; Messenia alistatud elanikest said aga heloodid(õigusteta maaharijad);Sparata riigi eesotsas seisi kaks kuningat,kelle võim oli päritav; Geruusi(vanemate nõukogu); 5 efoori(kontr. Kuningate ja teiste võimukandjate tegevust); Rõhutati oma võrdsust ja ühtekuuluvust; Spartiaatide kasvatussüstem(peamine siht arendada sõjam eheomadusi); pidev füüsiline treening ; kodanikes hinnati eelkõige vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti
La fede tradita e vendicata (1726) Bajazet (Tamferlano) (1735) Griselda (1735) Arstide (1735) L'adeaide (1735) Ginerva, principessa di Scosia (1736) Catone in Utica (1737) L'oracolo in Messenia (1737) Il giorno felice (1737) Rosmira (1738) Feraspe (1739) Kasutatud allikad Wikipedia [http://www.wikipedia.ee/w/index.php?title=Eri %3AOtsimine&search=antonio+vivaldi] Annaabi [http://www.annaabi.com/materjal-20626-antonio-vivaldi] Grünberg, L. (2005) "21 maailmakuulsat heliloojat"
* türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast) - Perioigid vabad, spariaatide suhtes andami ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud (Lakoonika elanikud) - heloodid spartiaatide maad harivad orjad (Messenia alistatud elanikud) · Valitsemiskorraldus: *kaks kuningat, kelle võim oli päritav (juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid) *vanemate nõukogu geruusia (30 liiget, üle 60 aastased) *viis efoori (riigiametnikud *spartiaatide koosolek · Ateena ühiskond ja valitsemine: *Kesk-Kreekas Atika maakonnas *varasel perioodil valitses pärilik aristokraatia *5.sajandil juht Perikles, kujunes dem riik. *Ühiskonnakihid:
Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos.
piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks: 1. Atika 2. Kesk-Kreeka3
domineerimine liitlaste üle jäi nõrgemaks, kui 5. sajandil. Teeba hegemoonia 371 362 371 purustasid teebalased Epameinondase juhtimisel Leuktra lahingus Kesk- Kreekasse tunginud Sparta väe. Sparta kuningas Kleombrotos langes. Lüüasaamine Leuktra juures tõi kaasa Sparta liitlaste lahkulöömise ja Peloponnesose liidu lagunemise. Teebalased tungisid Epameinondase juhtimisel kahel korral Peloponnesosse, rüüstasid Lakoonikat, vabastasid Messenia Sparta võimu alt ja kujundasid Peloponnesoses ulatusliku Sparta-vastase liidu. Samal ajal alistasid teebalased Kesk-Kreekas ümbruskonna kindlalt ja karmilt oma võimule. 362 tungis Epameinondas teebalastega taas Peloponnesosse, taastamaks vahepeal lagunema hakanud liitu ja kindlustamaks Teeba ülemvõimu. Tulemuseks oli Mantineia lahing, kus teebalaste ja nende liitlaste vastu võitles Sparta poolel ka vahepeal Teebaga tülli läinud Ateenla
piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega.
d. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: · Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. · Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. · Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. · Varem või hiljem kukutati võimult. 4. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- · Spartaadid (5%) vabad · Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 · Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. · Metoigid vabad kodaniku-
piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega.
Need kogukonnad, mis ei asunud kõige viljakamal alal, vaid pigem äärealal muudeti perioidideks, kelle ülesanne oli olla Spartale lojaalne ja anda mehi sõjaväkke, aga nad ei olnud heloodid. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, spartalased ei sekkunud sinna. Spartalane tööd ei teinud, tema sõdis. Käsitöölised olid ka perioidid. Esimese Messenia sõja järel vallutati Messenia. Spartalased surusid seal ka 7saj mässU maha, mis oli teine Messenia süda. Seal mängis rolli poeet Tyrtaios, kes ärgitas spartalasi võitlema. Sellega sai Spartast suurriik, hõlmates kaks maakonda. Messenialased pärast teist sõda muudeti samuti heloodideks. Sparta riigikord, mis öeldi ette Delfi oraakli poolt. Legendaarne Lycurgus andis välja Phetra- käsk, mis käskis: · jagada elanikkonna struktuurüksustesse,
lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik; ta loodus on mitmekesine ja kaunis.
Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga, eraldi maast ei tohtinud heloote müüa. Vabastada võis heloote, kuid sellele pidi samuti eelnema rahvakoosolek. Ükski spartalane ise ei võinud heloote tappa, kuiig neid võis anda spartalaste käsutusse. Kui heloote oli vaja tappa, siis see oli kohtulikult otsustatud( nt ülestõusu karistuseks)
Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Peloponnesos Atika maakond Kesk-Kreekas (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad kodanikud Kodanikud vabad täisealised põliselanikest kihid (doorlased) mehed (kuni 50 000). Perioigid vabad, kodaniku- õigusteta Metoigid vabad kodaniku-õigusteta Lakoonika elanikud
Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid vabad kodaniku- Heloodid orjastatud õigusteta võõramaalased (80 000).
Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad Kodanikud – vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid –vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid – vabad kodaniku- Heloodid – orjastatud õigusteta võõramaalased (80 000)
Ateenlaste domineerimine liitlaste üle jäi nõrgemaks kui 5. sajandil. Teeba hegemoonia 371 362 371 purustasid teebalased Epameinondase juhtimisel Leuktra lahingus Kesk-Kreekasse tunginud Sparta väe. Sparta kuningas Kleombrotos langes. Lüüasaamine Leuktra juures tõi kaasa Sparta liitlaste lahkulöömise ja seega Peloponnesose liidu lagunemise. Teebalased tungisid Epameinondase juhtimisel Peloponnesosse, rüüstasid Lakoonikat, vabastasid Messenia Sparta võimu alt ja kujundasid Peloponnesoses ulatusliku Sparta-vastase liidu. Teebalased naabruskonna Kesk-Kreekas kindlalt oma võimule. 362 tungis Epameinondas teebalastega taas Peloponnesosse, taastamaks vahepeal lagunema hakanud liitu ja kindlustamaks Teeba ülemvõimu. Mantineia lahingus teebalaste (ja liitlaste) ning Sparta (ja liitlaste, nende seas ka Teebaga tülli läinud Ateena) saavutasid teebalased raske võidu, kuid Epameinondas langes. Teebalaste katsed
väeüksus.Perioidid kuulusid Lakedaimonlaste hulka.perioodid jäävad välja kuna olid orjad. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, vabad inimesed, põllu harijad, spartiaatidel töö tegemine keelatud, käsitöölisi oli vaja ja seal Spartas asusid käsitöölised olid valdavalt periodidid.Ebaselge on meile millal see lakoonika vallutus aset leidis, see toorlaste /spartalaste sissetung. Tungisid Messeeniassse, I Messenia sõda. 7 saj keskpaiku olid messeenlased ülestõusnud, see suruti maha ja tuntud kui II Messeenia sõda ja sellega seostus spartalaste rahvuspoeet Tyetaios, tegi lahingulaule., on ajaloolise tõendusmaterjalina väga olulised, kutsub võitlema külg küljes ja kilp kilpis, hopliidi faalanks. Geruusia liikmeks sai üle 60 aastased mehed, pidid olema väärikad ja pidid pärinema ikka aristokraatide perekonnast, gerondid olid eluaegsed.
annaabi.ee 
