c) poisid võeti perekondadelt 7 a, et treenida nendest sõburid d) maismaariik Ateena: a)mereriik b) arendati välja demokraatia põhimõtted c)kodanikud said osa võtta riigi poliitilisest elust d) kunasti ja kultuuri sümbol 2. Tee rist õige väite ette 1)Õige 2)Vale 3)Õige 4)Õige 5)Õige 6)Õige 7)vale 3. Selgita, miks nim piiblit sillaks Lääne ja Mesopotaamia vahel? Piibel oli Sumerite pärandi otsene edasikandja, mis hoidis elu Lääne tsivilisatsiooni sideme Mesopotaamiaga. 4. Lõpeta Plebeid- olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr. Kõik teed viivad Rooma-Augustus rajas Roomas teedevõrgu. Kõik teed said alguse kuldsest miilipostist, mille ta keset Rooma linna paigutas. 753.a.eKr- Rajati Rooma linn. Zeus-on vanakreeka mütoloogias peajumal. Kristlaste tagakiusamine-Kristlus oli alguses vastuolus Rooma riigiga,kuna nad ei tunnistanud keisrit jumalana, nad leidsid piinarikka lõpu ja paljud kuulutati pühakuteks.
Valitsejat kujutati ebamaiselt, sellega tõstes tema erilisust. Tsikuraat templi tähtsaim osa (astmikpüramiid, mille tipus asub pühamu). Uus-Babüloonia tsivilisatsioon Paabeli torn jumal Marduki templi tsikuraat (90X90X90 m). Semiramise aiad rippaiad (üks Vana Maailma Imesid). Istari väravad siniste ja kollaste emailplaatidega kaetud. Pärsia armee vallutab Mesopotaamia. Babüloonia riigi lõpp. EGIPTUS Samasus Mesopotaamiaga: sama kliima, kindel organiseerija, jõgi (Niilus). 3000 aastat eKr ühendati Alam- ja Ülem-Egiptus Erinevused: ehitusmaterjaliks kivi, usk hauatagusesse ellu, jumalate süsteem (asenenud mütoloogia). Jumalad: Ra (Amon-Ra) päikesejumal Osiris allmaailma valitseja Anubis saakali peaga (Osirise abistaja) Isis viljakus Thoth kirjakunst Sekhmet hävitus (emalõvi) Bastet kasside jumalanna
Meso- potaamia asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise aladel ,kus asuvad tänapäeval Iraak. Elati sarnaselt Egiptusele arvatavalt jõgede üleujutuste järgi. Mesopotaamiat ei piiranud eriti midagi. Ta oli avatud piirkonnas, kus käis suur kauplemine kuna Mesopotaamias ei leidnud eriti toorainet ja see kaubeldi sisse teistest riikidest, linnadest, mis tol ajal eksisteerisid. Egiptuses, aga kauplemine oli väike osa võrreldes Mesopotaamiaga. Religioon oli mõlemas riigis, ühes usuti rohkem, teises vähem. Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks ning neid on kokkuloetud umbes 740. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra'ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks ning neid oli ligikaudu 1500. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk.
oli pühendatud jumalanna Istarile. (Ishtari värav) See värav on värvilistest glasuuritud tellistest, mille on kujutatud erinevaid loomi, ka fantastilisi, näit tiivulisi lõvisid, nn greife. Egiptuse kunst Egiptuse riigi alguseks loetakse aastat 3000e.m.a., lõpuka aga aastat 30e.m.a.,mil riik vallutati roomlaste poolt. Egiptlaste poolt loodud kultuur oli väga püsiv ja ei muutunud märgatavalt ligi 3000 aasta jooksul. Egiptus sarnanes geograafiliselt Mesopotaamiaga, siin oli eluandvaks jõeks Niilus. Egiptuse kõrgkultuur saigi teoks Niiluse orus. Egiptlaste uskumistes oli kultuuri mõjutav tõik, et hing elab pärast surma kehas edasi ja tuleb hiljem tagasi. sellepärast säilitati hoolikalt surnukehasid ja eriti vaaraodele ehitati suuri haudehitisi ja pandi hauda kaasa kõikvõimalikke hauataguses elus vajaminevaid esemeid. Tänu nendele hauapanustele ja maalingutele hauakambrites teamegi tänapäeval Egiptuse kultuurist nii palju
Kunsti temaatika keerles peamiselt vaarao ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised jne. SKULPTUURID Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged. pea alati sirgelt püsti istuv jalad koos käed põlvedel seisev vasak jalg ees SKULPTUURID käed küljel rusikas harva üks käsi rinnale tõstetud pilk otse ees Vaaraokujude puhul rõhutati nende jumalikkust (kullaga ei koonerdatud). Võrreldes mesopotaamiaga tuuakse kehad esile realistlikumalt. (mehe lihased, naise voorused) SKULPTUURID 14. saj eKr, kui valitses Ehnaton, siis kadusid lühikeseks ajaks ranged kunstireeglid ja kunst omandas suurema loomutruuduse. Sellest ajast on pärit ka Egiptuse kauneim naiseportree Nofrete pea. Kahjuks või õnneks see nii ei jäänud ning ranged kunstireeglid hakkasid jälle Egiptuse ajaloos rolli mängima. RELJEEFID JA MAALID Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti
aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse
docstxt/.txt
Piibli tekstiga tegelemise kõrval on kindel koht ka tolle aja materiaalse kultuuri uurimisel. Palju huvitavamaid tulemusi pakub siin arheoloogia. Sealt saadud uued teadmised Piibli kaasaja sotsiaalkultuurilise, etnilise ja majandusliku situatsiooni kohta avavad uusi võimalusi ka teksti mõistmisel, võimaldavad piiritleda Piibli tekstide geograafilist levikut ja tuua paralleele naaberrahvaste usunditega. Kui VT arheoloogia geograafiline ruum piirdub eelkõige Palestiina, Egiptuse ja Mesopotaamiaga, siis UT puhul omad sellele lisaks veel tähtsust kogu Vahemere idarannik Kreekast Itaaliani. Hoolimata sellest, et seal leidub hulgaliselt andmeid ajaloo kohta, pole Piibel kaugeltki mitte ajaloo raamat. Ajalooline täpsus ei ole Piibli eesmärk ja sealt võib leida mitmeid näiteid ajaloolisest tõest kõrvalekaldumise kohta. Nii on üsna mõttetu viia kõiki arheoloogilisi avastusi kooskõlla Piibliga. Eriti puudutab see VT lugusid maailma loomisest, esimestest inimestest või Noa laevast.
2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Vana-Egiptuse kunsti võib jagada nelja ajaloo perioodi: Vana riigi ajastu kunst - 2778-2263 a. eKr. Keskmise riigi ajastu kunst - 2040-1730 a. eKr. Uue riigi ajastu kunst - 1562-1085 a. eKr. Hilis-Egiptuse ajastu kunst - 1085-332 a. eKr. Arhitektuur
Põhjaosa jäi hetiitidele. Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkelt saaki, annetati jumalatele. Preestrid valdasid jumalate maid, varandusi- mõjukus suurenes. Vana riik - 27.-21. saj eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus, kõige jõukaim periood, 26. saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi) Keskmine riik - 20.-17. saj eKr Kaubanduse areng (Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud) Mesopotaamia Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala. Südameks jõed Eufrat ja Tigris. Sellest tingituna sai alguse sealne tsivilisatsioon. 3000-2500 eKr Mesopotaamia lõunaosas asus rahvas- sumerid. Rajasid tsivilisatsiooni, õppisid sulatama vaske, võtsid kasutusele ratta, veovankri. Linnriigid ( Uruk, Ur,Kis) Linn koos maa-ala, külad. Linna keskel astmeline
2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Kui tarvitada piltlikku väljendit , siis võib öelda , et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest , samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile
(Uruki, Nippuri), vaid oma kolmekümnendal valitsemisaastal isegi Isini linna. Ka Babüloni kuningas Sinmuballit oli sunnitud tunnustama tema võimu. Elamiidid pidasid endale alluvaiks ka mõningaid Süüria ja Palestiina alasid. 3 Kuid olukord muutus järsult, kui võimule tuli Hammurapi (Hammurabi), Sinmuballiti poeg, Vana-Babüloonia ehk amoriitide dünastia kuues kuningas. Teda ootas üleraske ülesanne: võitlus Lõuna-Mesopotaamiaga, mis tol ajal faktiliselt kuulus Eelamile. Samal ajal haarasid Põhja- Mesopotaamias, Assuris, võimu amoriidid ja üks neist, Samsiadad I, alistas laialdased maa-alad kuni Eufratini ning vallutas Mari linna. Algul tunnustas Hammurapi Samsiadadi võidu Babüloni üle ning see kergendas tal tema esmatähtsa ülesande täitmist, Sumeri ja Akkadi ühendamist. Oma esimestel valitsemisaastatel vallutas ta (toetudes Larsa linnaga sõlmitud liidule) Uruki, siis Isini
See oli tegelikkuses aga üks usu alustaladest. Ajaloo põhietapid: ajalised piirid ja üldiseloomustus · Vana riik - 27.-21. saj eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus, kõige Egiptusepärasem periood, jõukaim periood, 26. saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi) · Keskmine riik - 20.-17. saj eKr Kaubanduse areng (Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. · Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud), 14. sajandil vaarao Ehnatoni usureform. · Võõrvalitsejad - 1. aastatuhat eKr Egiptuse kultuuri hääbumine. Iga võõrvõim surub peale oma kultuuri kuni Egiptuse kultuur täielikult hääbub. 30. a eKr langeb Egiptus Rooma võimu alla ja tsivilisatsioon laguneb 1
2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on
Piibli tekstiga tegelemise kõrval on kindel koht ka tolle aja materiaalse kultuuri uurimisel. Palju huvitavaid tulemusi pakub siin arheoloogia. Sealt saadud uued teadmised Piibli kaasaja sotsiaalkultuurilise, etnilise ja majandusliku situatsiooni kohta avavad uusi võimalusi ka teksti mõistmisel, võimaldavad piiritleda Piibli tekstide geograafilist levikut ja tuua paralleele naaberrahvaste usunditega. Kui VT arheoloogia geograafiline ruum piirdub eelkõige Palestiin, Egiptuse ja Mesopotaamiaga, siis UT puhul omab sellele lisaks veel tähtsust kogu Vahemere idarannik Kreekast Itaaliani. Hoolimata sellest, et seal leidub hulgaliselt andmeid ajaloo kohta, pole Piibel kaugeltki mitte ajalooraamat. Ajalooline täpsus ei ole Piibli eesmärk ja sealt võib leida mitmeid näiteid ajaloolisest tõest kõrvalekaldumise kohta. Nii on üsna mõttetu viia kõiki arheoloogilisi avastusi kooskõlla Piibliga. Eriti puudutab see VT lugusid maailma loomisest, esimesest inimesest või Noa laevast
Tsitadellist väljaspool pole viiteid templite olemasolule leitud. Kõik suured Induse kultuuri linnad olid tähtsad halduskeskused, kus tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega, mererannikul oli kindlustatud sadamad. Mujalt pärinevad esemed tõendavad sidemeid teiste India osadega, aga peamiselt läänepoolsete naabritega: Iraani, Afganistani, Ees-Aasia ning iseäranis Lõuna-Mesopotaamiaga. Väljakaevamistel on leitud rohkesti metallesemeid, maalitud keraamikat, kaaluvihte, pisiskulptuure jm. Induse kultuuri loojad olid ka head meremehed. Tänapäeva Lothali lähedal Araabia mere ääres on välja kaevatud tolleaegne suur sadamalinn, mis annab tunnistust laevaehituse ja meresõidu kõrgest tasemest. Induse kultuur toetus paiksetele põlluharijatele, kes kasvatasid esimestena maailmas
Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros. Linnade vahel arenes konkurents, mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli. Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik muutub väiksemateks osadeks. 2.Vorrelda Kreeka türannide ühiskondlikku positsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia valitsejate omaga.Mis neid eristab? Türann oli võimule tõusnud ainuvalitseja. Egiptuse ja Mesopotaamiaga võrreldes püüdsid nad samuti kehtestada riigis kindla korra, kuid lisaks türannid püüdsid ka teatud maaral parandada vaeste elujärge. Seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas tahendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ning sellega ei võinud kreeklased pikemat aega leppida. 3.Maaratleda Sparta ja Ateena riigikorra sarnased ja erinevad jooned.
Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros. Linnade vahel arenes konkurents, mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli. Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik muutub väiksemateks osadeks. 2.Vorrelda Kreeka türannide ühiskondlikku positsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia valitsejate omaga.Mis neid eristab? Türann oli võimule tõusnud ainuvalitseja. Egiptuse ja Mesopotaamiaga võrreldes püüdsid nad samuti kehtestada riigis kindla korra, kuid lisaks türannid püüdsid ka teatud maaral parandada vaeste elujärge. Seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas tahendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ning sellega ei võinud kreeklased pikemat aega leppida. 3.Maaratleda Sparta ja Ateena riigikorra sarnased ja erinevad jooned.
Apollon Päikesa ja valguse ja muusika Artemis Jaht Athena Tarkuse Hermes Käskjalg Hades Allmaailm Ajalugu Page 14 Küsimused 2. oktoober 2009. a. 9:21 1. Mesopotaamia. 2. Ohverdades templites, oraaklite kaudu, pidades pidustusi. 3. Ei peetud elu jooksul toimunut oluliseks. Surnud lähevad Hadese riiki. Hiljem nägemus et tuleb elada vooruslikult saamaks head surmajärgset elu. Mesopotaamiaga sarnane seisukoht. Ajalugu Page 15 Charoni päev 2. oktoober 2009. a. 9:31 On järjekordne samanäoline päev, miski pole muutunud. Hinged tulevad ja lähevad ja mina aerutan. Käed on juba ammu rakkus, ei jõua enam. Siiski ei ole mul valikut. Mu emand Persephone siiski käsib, olen talle truu ja ei saa loobuda oma kohusest. Karistused oleksid karmid. Ja oleks siis karistusi vaid temalt oodata... Ma langeks tema viha alla, samas ka ta isa
Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Maniluse keskused olid Buhhama linn ja Eufrati ja Tigrise ümbrus. Bütsantsis tekkisid manilusest inspireeritud liikumised. Hiinas oli manilus elav religioon kuni 13. sajandini. Tänapäevaks on manilus väljasurnud. Hinduism 1. Hinduismi varajane eeskäija tekkis Induse tsivilisatsiooniga (2500-1500 eKr), mis oli urbanistlik tsivilisatsioon: Kaubandus Mesopotaamiaga Hästi arenenud põllumajandus Keskusteks Harappa, Mohenjo Darv (tänapäeva Pakistan ja Loode-India) Kasutusel oma piltkiri Loodusreligioon Rahvas mitte-aarialased 2. Veedade ajastu (1500-500 eKr) saab alguse rahvasterändest, kui Indiasse saabuvad aarialased, kes kõnelesid sanskriti keelt. Veedad on religioossete tekstide korpus, mille osad on Rigveda, Yajurveda, Samarveda ja Athorvaveda. Olulisim on neist Rigveda:
Samastatakse taevaga. Surematus on jumalate privileeg Idee karistusest Metempsühhoos Müsteeriumid pakkusid õnnelikku surmajärgselt elu pühitsetuile. HINDUISM JA BUDISM Budism Indias tänaseks pmst kadunud, hinduism ikka. Mõlemad said alguse Indiast Hinduism on vanem Enne hinduismi oli Induse tsivilisatsioon, eksisteeris 2500-1500 eKr. Sellest pole eriti palju teada. Leitud religioosseid kujukesi, objekte, mis annavad tunnistust sellest, et oli kaubavahetus Mesopotaamiaga. Olemas olid linnakeskused. 2 peamist olid Harappa ja Mohenjo Daro. Aarialased saabusid Indiasse 2000-1500 eKr ajavahemikus, seda ajastut mis sai nende saabumisega alguse nimetatakse Vedade ajastuks (1500-500 eKr). See periood on nime saanud hinduistlike pühakirjade järgi. Neid tunnustab ka suurem osa kaasaegsetest hinduistlikest koolkondadest. Vedasid oli/on 4. Olulisim neist Rigveda. Pragmaatilise sisuga laulusalmid, polnud sügavat religioosset tähendust. Inimesed pöördusid
Madal Niilus oli väikese üleujutusega. 3.a.t peale hakati juba üleujutuse kõrgust määrama, see aitas ka saaki määrata, mis omakorda aitas määrata maksukogumist. Asulad rajati normaalse üleujutuse piiridesse. Kuna üleujutuste tase kogu aeg tõusis, jäid asulad tasapisi sinna alla. Säilinud uurimiseks on asulaid vähe. Templid ja hauad rajati kõrgematele platoodele ja põllumaadest eemale. Läänekaldale rajati hauad. Areng võrreldes Mesopotaamiaga oli aeglasem, suuri asulaid nii väga polnud. Ülem-Egiptuses oli rikkalikumad, ülikkonna esiletõus 4a.t, Alam-Egiptuses oli vähem ikka näha. Murrang toimus kiiresti just 4a.t (nagu Uruki värk). Selgelt kiirem Ülem-Egiptuses. Kujunes kolm suuremat keskust. Hierakonnopolis nt. Sealt kuskilt on leitud ka silmapaistvad hauad ja ühtlasi ka esimesed kirjamärgid, mis on piltkirjalised, aga mitte päris hieroglüüfkiri. Hierakonnopolisest on leitud ka mitmeid silmapaistvaid objekte
annaabi.ee 
