Tihe laevaliiklus Läänemerel ja naftalekked Laevaliiklus Läänemerel · 2000 laeva sõidab meres iga päev · naftatankide populaarsus ja kasv · Mööda Läänemerd veetakse aastas 500 miljonit tonni kaupa · Raske navigeerimine · Laevaõnnetused · Tihe laevaliiklus ja kahju merekeskkonnale · Pikaajaline laevaliiklus · Postilaevad Laevaliikluse tihedus. · Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOMi) koostatud analüüsi kohaselt on laevaliiklus Läänemerel üks maailma tihedamaid ning kasvab iga aastaga järjest suuremaks. · Iga aasta saabub või lahkub Läänemerest 54 000 registreeritud alust. · http://www.marinetraffic.com/ Laevade liigid Läänemerel · Läänemerd ületavad mitmed kruiisilaevad. Mõned kõige
tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed Kalandus Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste mere valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Kui rannas värvub vesirohekaks, pruunikaks või koguni punakaks, siis sisaldab see massiliselt vetikaid, ka inimestele mürgiseid. Seda nimetatakse ka vee õitsemiseks, mis on hapnikuvaeguse tekkimise kaudu ohtlik teistele meres elutsevatele liikidele. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli; Toksilised ained Läänemere ja mere kallastel elavate inimeste tervisele on suureks ohuks mürkkemikaalid. Allikad Google search www.google
kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise. Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Oluline on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil teadvustada, et meretranspordi ohutuse tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed. Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste merre valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Kui rannas värvub vesi rohekaks või pruunikaks, siis sisaldab see massiliselt vetikaid, mis võivad olla inimestele mürgised. Seda nimetatakse ka vee õitsemiseks, mis on hapnikuvaeguse tekkimise kaudu ohtlik teistele meres elutsevatele liikidele. Et seda ohtu vältida, peab loodusesse sattuvaid toitaineid hoolikamalt kontrollima. Koos HELCOM-ga on saavutatud nii mõndagi: punktreostusallikatest pärit orgaaniliste saasteainete ja
emulsiooni, aurustuvad, mattuvad põhjasetetesse, oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. Läänemeres on need bakterid peaegu olematud ja see teeb naftareostuse merele veel ohtlikumaks. 4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE 1970. aastate algul, kui hakati märkama Läänemerre kogunenud saasteainete silmnähtavat mõju merekeskkonnale, muutus naftareostus tõsiseks. Ulatuslike (üle 50 000 kg) merereostusi toimub Läänemeres keskmiselt kolm juhtumit kümne aasta jooksul. Väiksemaid reostusi, mis on mere sattunud tahtliku laevadelt lekitamise teel, avastatakse pidevalt. Näiteks aastal 2007 loendati kokku 99 merereostusjuhtumit. Kuid olenemata naftareostusega seotud õnnetuste asukohta, mõjutab see ikkagi tervet ökosüsteemi. Näiteks tanklaeva Prestige’iga juhtunud
Prügisaare avastaja Moore peab lahenduseks aga ennetamist. Et inimesed hakkaksid tegelema parema jäätmekäitlusega ja randade koristamisega. Kahjuks aga seda sodi sealt veest on võimatu ära koristada. Paljud väidavad, et prügi on peamiselt tulnud laevadelt, kuid tegelikult on see hulpima pääsenud randadest. (3) Säästva arengu konverentsil lepiti kokku, et 2025. aastaks tuleb vähendada merejäätmete hulka, et hoida ära kahjulikku mõju ranniku-ja merekeskkonnale. Euroopa Liit teeb naabritega koostööd, et takistada maismaal toimuvaid tegevusi mis põhjustavad saastamist. Üritatakse rakendada nõuetekohane jäätmekäitlus, sest see annaks merevee kvaliteedi parandamisse suure panuse. (8) Olukord Läänemeres Läänemeri kuulub maailma saastatumate merede hulka, kuna sinna põhja on pedetud sõjategevus jäägid ja tööstusjäätmed. (10) 5
lämmastikku, see teeb 20,7 kg inimese kohta ja 965 tonni fosforit, mis teeb 0.69 kg inimese kohta. 3 Iga heitveeliiter või põllult vette imbunud väetisekilogramm jõuab lõpuks mõnda veekokku ja hakkab sealset elustikku mõjutama ning reostus liigub edasi Läänemerre. 1 http://www.envir.ee/1076895 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Vee%C3%B5itseng 3 http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/vetikaoht Toksilised ained Suureks ohuks nii merekeskkonnale kui ka inimestele ning Läänemerd ümbritsevale loodusele on erinevad toksilised ained ning paljud mürkkemikaalid mis kanduvad Läänemerre erinevatel viisidel. 2006. aasta jaanuari viimasel nädalal toimus Loode-Eesti ranniku lähedal kõigi aegade rängim naftareostus milles hukkus 20 000- 30 000 lindu. Naftakoguselt polnud see küll suurim kuid ökoloogilise katastroofi seisukohalt oli see väga ränk õnnetus ning Läänemere transporti arvesse
ökoloogilist tasakaalu. Ühises kalanduspoliitikas pööratakse tähelepanu ettevaatuspõhimõtte rakendamisele kalavarude majandamisel ning ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi järkjärgulises kasutamises. Ühise kalanduspoliitika kaks põhieesmärki on järgmised: - Tagada, et otsused põhineksid parimatel olemasolevatel teadmistel kalanduse ja ökosüsteemide omavahelise mõju kohta ning et nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid merekeskkonnale minimeeritakse, eelkõige vähendades üldist püügisurvet. 5 - Tagada, et kalanduse juhtimismeetmeid kasutatakse täielikult, toetamaks ELi merestrateegia direktiivis ning elupaikade ja linnustiku kaitse direktiivides määratletud sektoritevahelist lähenemist. Viimasel kolmel direktiivil on oluline osa mere eluressursside juhtimise integreeritud
bioloogilise mitmekesisuse tasanditele ja ürgsele loodusele, vaid hoiab alal miljonite inimeste elatist ja majapidamisi üheksas rannikumere äärses riigis, kes ühtmoodi kutsuvad Läänemere regiooni oma koduks. Läänemeri on juba maksnud ränka hinda aastaid merel ja meres kestnud inimtegevuse eest - kalavarude rööv- ja ülepüük, vastutustundetu laevandus, kurnamine ja surve põllumajandusest ning tööstusest on jätkuvalt negatiivsete mõjudega nii õrnale merekeskkonnale. Selle tulemusena on Läänemere mereökosüsteem üks kõige ohustatumaid kogu meie planeedil. 4 LÄÄNEMERI Eestit piirab põhjast ja läänest Läänemeri ning selle osad -- Soome ja Liivi laht. Riigi territoriaalvete laius on 12 meremiili, s.o. umbes 22,2 km. Eesti rannajoon on enamasti tugevasti liigestunud, mandri rannajoone pikkus on 1242 km, saartel 2551 km (sh
10. Mida toob endaga kaasa õlireostuse sattumine rannikule? Rannikualadel võib õlireostus sattuda suudmealadele ja tõusualadesse tänu pinnahoovustele, tuultele, ning settida randadele, mere äärde ja soodele. 11. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Aurustumine, laiali valgumine, dispergeerumine, lahustumine, UV kiirgusele allumine, oksüdeerumine, emulgeerumine, biodegradatsioonile allumine, põhja settimine 12. Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud? Miks? Asfalt, bituumen rohkem ohtlikud biodegradatsiooni efektiivsus vähem kui 5% Bensiin, petrool vähem ohtlikud biodegradatsiooni efektiivsus 100% 13. Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine? Vaatlus, lennukite lidarsüsteem, satelliidid 14. Kuidas, mis kiirusega ja mis suunas, liigub õlilaik meres? kõige olulisemad on tuul, lained ja hoovused. Kiirus, millega õlilaik triivib tuule mõju all
2. Ohtlikud ained Hoolimata reostuse vähendamiseks tehtavatest jõupingutustest püsib ohtlike ainete kontsentratsioon Läänemeres ja selle mereelustikus ebatavaliselt kõrge. Näiteks on dioksiinisisaldus kalades Euroopa Liidu toiduainete ohutust määrast endiselt kõrgem. 3. Meresõiduohutus Läänemere tiheda liiklusega laevateed muutuvad veelgi hõivatumaks, kui selle ääres asuvate riikide majandus kasvab. See võib põhjustada suurema reostuse ja muud survet merekeskkonnale. Eelkõige suureneb liikluse intensiivistumise tõttu võimalike naftareostuste oht 4. Elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse jätkuv kadumine Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks reostuse, kutselise kalapüügi mõjude ja avameretegevuste ning võõrliikide sisseviimise suhtes. Läänemere valupunktid Joonis 2. Läänemere valupuunktid · Kokku 132
moodustuvad kitsad "ribad". Edaspidine valgumine sõltub nüüd peamiselt vee pinnalainelisusest. Valgumiskiirus varieerub nüüd hüdrograafilistet tingimustest (nt, hoovused, tõusuhoovused, tuule kiirus) olenevalt. Umbes 12 tunni jooksul pärast õli leket, võib see laiali valguda kuni 5 ruutkilomeetrilisele alale, seega vähendades tunduvalt efektiivse reostustõrje võimalust. 12.Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud? Miks? Vähem ohtlikud on naftatóoted mille tihedus ei ületa vee oma, jääb mere pinnale ja on kergem kätte saada. Ohtlikumad on tooted mille tihedus ületab vee oma ja sell juhul vajub nafta pöhja ja on raskem klikvideerida reostust ning nafta mis sisaldab väävelvesinikku ja gaasi see on väga toksiline. 13.Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine? Lihtsaim ja kindlaim vahend naftareostuse kindlakstegemiseks on vaatlus.
Vastasel juhul ei ole võimalik midagi muuta. Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise. Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju (reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste mere valgumine) on merekeskkonnale suureks ohuks. Kui rannas värvub vesi rohekaks, pruunikaks või koguni punakaks, siis sisaldab see massiliselt vetikaid, ka inimestele mürgiseid. Seda nimetatakse ka vee õitsemiseks, mis on hapnikuvaeguse tekkimise kaudu ohtlik teistele meres elutsevatele liikidele. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli. Kõige selle nimel näevad igapäevast vaeva nii valitsusisesed (Keskkonnaministeerium), kui
Deklaratsiooni vorm vastab üldjuhul SOLAS 74 VII peatüki 5. reegli; MARPOL 73/78 III lisa, 4. reegli ja IMDG koodeksi lõigu 5.4 nõuetele. Deklaratsioonil on tavaliselt ka kõik tavaline saatelehe informatsioon. Kes on kauba saatja, kes on saaja, mis on laeva nimi, milline on kauba lähtesadam ja milline sihtsadam. Peale selle tuleb deklaratsioonil kindlasti ära esitada nii-öelda kauba kirjeldus. Omal kohal peab olema UN number, ohuklass, pakendusrühm(kui see on määratud), ohtlikkus merekeskkonnale ja ohtliku kauba õige nimetus (the proper shipping name) ehk ei piisa ainult kaubanduslikust nimetusest. Kauba õige nimetus on IMDG koodeksi peatüki 3.2 loetelus toodud lasti täpne nimetus või kui seda ei ole, siis lasti ohtlikke omadusi kõige täpsemalt arvesse võttev üldnimetus. Samuti tuleb deklaratsioonil esitada lasiveoüksuse identifitseerimisnumber, mis ei ole laeva lastitank või trümm, iga ohtliku osalasti kogumass või kogumaht. Lõhkematerjali puhul tuleb eraldi esile tuua
Variant 2. 1. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? Lisa I Naftareostuse vältimine Lisa II Reostuse vältimine vedelate kahjulike ainete mahtveol Lisa III Reostuse vältimine ohtlike ainete veol laevadel pakitult Lisa IV Laevade reovetest põhjustatud reostuse vältimine Lisa V Laevade prügist põhjustatud reostuse vältimine Lisa VI Õhureostuse vältimine laevadelt – lisati konventsioonile 2. Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud? Miks? 3. Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. 1)Imevad seadmed (Weir skimmers) Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus
veelgi vaba ala. Läänemere laevandust jälgitakse pidevalt AIS (Automatic Identification System) süsteemi abil. Tänu sellel on võimalik analüüsida andmeid laevade identiteetide, liigi, asukoha ja kiiruse kohta, mis aitavad kaardistada üksikasjalikult liikluse intensiivsust ning samuti anda olulise panuse mere ruumilise planeerimise jaoks. Lisaks sellele aitab AIS süsteem näha erinevaid lühi-ja pikaajalisi laevanduse mõjusid merekeskkonnale ning suurendada meresõiduohutust. (Shipping in the Baltic Sea, 2016) 5 Joonis 2. Laevatüübi järgi rühmitatud ristumine Läänemerel kindlaksmääratud AISi liinidega aastatel 2006-2013 1.3 Merevedu Kõige tavalisem laevatüüp Läänemerel on kaubalaev, mis veab erinevaid kaupu, näiteks konteinereid, ro-ro veoseid (traktorid, autod, haagised, veokid), ent ka väetist, teravilja, puitu, metalli, sütt jne
3 1 Merekaitsealad 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus 19. sajandi lõpul hakkasid teadlased märkama merekeskkonnaga seotud muutusi. 1883. aastal juhtis inglise bioloog Thomas Huxley laiemalt tähelepanu sellele, et kalavarud on ammenduvad, kuid esialgu ei tehtud merekeskkonna kaitseks midagi otsustavat. Arvatavasti võis üks põhjus olla selles, et inimeste mõju merekeskkonnale ei olnud nii suur kui tänapäeval. Läbi aegade on arvatud, et meri on inimtegevuse suhtes küllaltki vastupidav ning suudab säilitada mitmekesisuse ja ajapikku taastuda (Sobel & Dahlgren, 2004). Kuid üha suureneva rahvaarvu kasvuga ja majandustegevuse intensiivistumisega maailmas on oluliselt tõusnud ka ookeanide ja teiste veekogude häiritus. Vaatamata sellele, et maakera pindalast ligi 70% kuulub merede alla, said maismaa ökosüsteemid terve 20
Vee mineraalühendite, süsihappegaasi ja päikesekiirguse toimel loovad vetikad oma biomassi. Selles protsessis vabaneb hapnik, mis rikastab vett. Surnud vetikad vajuvad koos muude orgaaniliste ühenditega merepõhja. Bakterid lagundavad orgaanilisi ühendeid ja vabastavad toitaineid. Kogu selline protsess vajab hapnikku, ning hapniku tarbimisega kaasneb hapnikutaseme langus. 11 2.1. Radioaktiivsed ained Läänemeres Suureks ohuks nii merekeskkonnale kui ka inimestele ning Läänemerd ümbritsevale loodusele on erinevad toksilised ained ning paljud mürkkemikaalid mis kanduvad Läänemerre erinevatel viisidel. Aastakümnete jooksul on Balti merre uputatud suurtes kogustes kõikvõimalikke aineid. Kui palju pomme on Läänemere põhja maetud, selle kohta täpsed andmed puuduvad. Peale Teist maailmasõda on Läänemere põhja lastud vähemalt 300 000 tonni keemiarelva. Peamisteks uputajateks oli Nõukogude Liit ja Saksamaa
tegevjuht. ,,Kui ühed firmad saavad kokkuleppele alla kirjutada, miks teised siis ei saa?" Läänemerel sõidab igal aastal 250-300 kruiisilaeva. Nende laevade tekitatud reovesi sisaldab umbes 113 tonni lämmastikku ja 38 tonni fosforit need on saasteained, mis põhjustavad mere eutrofeerumist. Enamus nendest reovetest heidetakse endiselt otse Läänemerre, peamiselt rahvusvahelistesse vetesse. Eutrofeerumist peetakse Läänemere peamiseks keskkonnaprobleemiks. See põhjustab merekeskkonnale rannikualadel bioloogilist ja majanduslikku kahju. Seda põhjustab fosfori ja lämmastiku ülekoormus. Eutrofeerumine tekitab mitmeid probleeme, sealhulgas tugevaid ja sagedasi sinivetikate õitsenguid. ,,Rahvusvaheline kruiisilaevandus väidab, et üks nende suurimaid probleeme on sadamate reoveevastuvõtuseadmed. Tõepoolest, paljud sadamad vajavad selles suhtes arendamist ja me tegime ka laevafirmadele ettepaneku koostööks, et neid seadmeid nõuda. Kuid sellegipoolest
probleeme, kuid taastuvakütusena tulevad need tulevikus kindlasti arvesse http://www.scribd.com/doc/67649086/15/Gaasilised-kutused PILET nr. 26 1. STRATEEGILINE ARENGUKAVA ,,EESTI MERENDUSPOLIITIKA" 2. JÄRELEVALVE TEOSTAMINE VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA ÜLE 3. GAASILISED IA VEDELAD KÜTUSED 1) Teisalt on erinevate merendustegevuste intensiivne areng, kasvav konkurents ja sellest tulenevalt inimtegevuse üha suurenev mõju merekeskkonnale toonud esile vajaduse pöörata merel toimuvale enam tähelepanu ning merekeskkonda kaitsta. Seni on meretranspordi, tööstuse, rannikualade, avamereenergeetika, kalanduse, merekeskkonna, sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse ning teiste asjaomaste valdkondade poliitikat arendatud eraldi ning nendevahelisi seoseid mere seisukohast ei ole käsitletud süstemaatiliselt. Vajalik on neid
villkäppkrabi jt). ((Foto: Naftatankeri uppumine India ookeanis. Õnneks pole sellised pildid Läänemerel kuigi tavalised. Tankerite lekkimisi juhtub paraku aga igal aastal.)) Otseselt ei ole Läänemerest püütud kala söömine inimese tervisele siiski ohtlik, kõik sõltub kogusest. Oluline on ka valgla maakasutusviis, see, milliseid põlluväetisi kasutatakse. Üha kasvab Läänemerel ka laevaliiklus, millel samuti on mõju merekeskkonnale. Iga päev seilab merel tuhandeid aluseid, mis veavad nii kaupa kui ka reisijaid. Suured ohud on seotud naftatranspordiga ja võimaliku nafta- ning õlireostusega. Merre sattunud nafta püütakse küll kiiresti koristada, kuid tahes-tahtmata avaldab seegi mõju veekogu seisundile ja veeorganismidele. Suurenenud reisiliiklus häirib veeloomi ja -linde, merre satub prahti ja mitmesugust reostust. Lisaks sellele on oht, et laevade ballastveega tuuakse siia võõrliike
annaabi.ee 
