kirjuhahku ja teisi merelinde. (Vikipeedia) Valgepõsklagle (Branta leucopsis) Kirjuhahk (Polysticta stelleri) Taimeliigid • Soontaimeliike on 520. • Samblikke ja samblaid ligi 500 liiki. • Liaan Luuderohi, orhideeliik Valge tolmpea. (Keskkonnaamet) Luuderohi (Hedera helix) valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) Mereelu • Ligi 80 liiki kalu. • Vähilaadsed ja kalad (räim, tursk) • Limused (rändkarp, söödav südakarp, vesiking) • Hülged (Keskkonnaamet) Läänemere tursk (Gadus morhua callarias) Söödav südakarp (Cerastoderma glaucum) Allikad • Vilsandi rahvuspark, Keskkonnaamet (30.11.2014) http ://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/ • Vilsandi rahvuspark, Vikipeedia (30.11.2014) http:// et.wikipedia
Uusaegkonna kronoloogia Sisukord Uusaegkond ehk kainosoikum Paleogeen Paleogeen (jätk) Mereelu evolutsioon Maismaataimede evolutsioon Neogeen Kvaternaar Kvaternaar (jätk) Uusaegkond Eestis Kasutatud materjalid Uusaegkond ehk kainosoikum § Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi
...............................................................................................10 Magevee- ja maismaaelustik ............................................................................................11 Massiline väljasuremine Permis .......................................................................................12 Paleogeen.................................................................................................................................. 13 Mereelu evolutsioon .........................................................................................................13 Vara-Paleogeeni maismaa- ja mageveeloomad ............................................................... 14 Imetajad Oligotseeni ajastikus ......................................................................................... 15 Kliima muutus ja massiline väljasuremine ...................................................................... 15
Paari sentimeetri pikkused vastsed kooruvad varakevadel. Nad lahkuvad pesast alles kuu aja pärast. Noored lõhed on erksat värvi. Nad veedavad jões enamasti kaks aastat. Noorkalade toiduks on jões putukavastsed. Nad kasvavad selle ajaga kuni kahekümne sentimeetri pikkuseks. Merre minekul eredad vöödid ning tähnid kaovad ja keha muutub hõbedaseks. Meres kasvavad lõhed kiiresti. Toiduks on peamiselt kilu ja räim. Nad saavad suguküpseks tavaliselt mereelu kolmandal aastal. Siis rändavad nad oma sünnijõgedesse tagasi. Pulmarüüs lõhe keha tumeneb ning külgedele ja pähe ilmuvad punased ja oranzid tähnid. Lõhi on väga väärtusliku lihaga. Seetõttu on tema arvukus tugevasti vähenenud. Looduskaitse alla ei kuulu.
Kunstiajalugu Kreeta-Mükeene 2000-1000 a e.Kr Kreeta-Mükeene sambad ahenevad allapoole ning on toonilt tumedamad. Fresco(fresko)-maalimine märjale krohvile. Kunst kujutab väga palju MEREELU, loodust, mänge, õukondlasi. Ei oska võlvida. Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju losse, millest suurim on Knossose palee Kreetal. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesugustest ruumidest, mis asusid korrapäratult ümber suure neljanurkse keskõue. Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava
pärast võideldakse selle vastu juba aastaid. Kuna vahtplasti siiski toodetakse ning selle jäänused lebavad prügimägedel või ookeanites, võivad nad keskkonda vabastada mürgist stüreeni. Kuna kilekotid, vahtplastist ning PVCst tooted on loodud kestma ja toidukindlaks, tähendab see, et nad ei lagune keskkonnas. Iga aasta visatakse ära miljoneid tonne plastikut. See lihtsalt laguneb aina väiksemateks ja väiksemateks osakesteks, mis mõjutab ka mereelu ja loomi, mis omakorda mõjutab ka inimeste elu. Polümeerid võivad olla pehmed või kõvad, purunevad või tugevad, nätsked või tahked. Suur variatsioon tähendab, et need saavad moodustada uskumatult mitmekesise valiku aineid, alustades DNAst lõpetades nailonist sukapükstega. Polümeerid on nii vajalikud, et me oleme harjunud nendest sõltuma iga päev, kuid osad neist reostavad meie ookeaneid, linnasid ja veeteid, mis mõjutab meie tervist nii, et
Ojasilmaga(Lampetra planeri) I. Sugukonda silmalaste hulka. www.kalale.ee Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on keskmisest kalast rohkem alaarenenud. Tal on suu asemel imelehter, millel on sarvhambad. Jõesilmul luustik puudub, keha toes koosneb kõhretükikestest; samuti puuduvad jõesilmul rinna- ja kõhuuimed. Kere värvus varieerub: mereelu perioodil on see pronksjas, jõgedesse rännanuna muutub mustjas- või sinakashalliks Silmud pole ka just kõige paremad ujujad, nad liiguvad edasi loogeldes maotaoliselt. Silmude nahk on soomusteta ja pea külgedel on tal seitse paari lõpuseavasi. Silmud kasvavad kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluvad kuni paarsada grammi. www.sunsite.ee ajakiri.kalastaja
2100.aastaks ennustatakse, et kaovad mitmed suurlinnad, kuna nad on vee all. Need on näiteks Veneetsia ja London. Tormide kiirus oli kunagi 75m/s, siis nüüd on see ligikaudu 300m/s. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike võib ohustada väljasuremine. Kalad liiguvad aina rohkem põhja poole, sest ülemise vee kihi temperatuur tõuseb. Mikroskoopilised teod on esimene lüli mereelu toiduahelas. Nad teevad oma kesta kaltsiumkarbonaadist. Kuna vesi muutub aina happelisemaks, siis varsti on võimatu neil teha endale kestasid. See on väga oluline, kuna ohustab meie toiduahelat ning hapnikku kogust atmosfääris, sest poole hapnikust toodavad meres elavad olendid. Kliima soojenemine on katastroofiline probleem, et eelnevalt mainitud tagajärjed on vaid väike osa sellest, mida see kõik endaga kaasa toob. Inimkond ei tea veel, kuidas erinevate toimingute mõjul
ennustavad teadlased uud jääaega. On teada, et CO2 paiskumine atmosfääri hävitab ohtlikul kiirusel osoonikihti. Süsihappegaasi toodetakse nii palju, et loodus ei jaksa seda tasakaalu neutraliseerimiseks enam piisavalt kiiresti ümber töödelda. Tulemuseks on kliima soojenemine ning see põhjustab omakorda Antarktikas jäämägede sulamist, mis mõjutab vee taset meres, soola sisaldust vees ja hoovuseid. Seetõttu on mereelu muutuv ja ohus. Vihmametsad kui suurim hapniku tootmise allikas on hävimisohus. Nende mullad on toitaineterikkad ja pakuvad huvi põllumeestele, kuid nad ei mõtle sellele, et vihmametsad on maailma kõige liigirikkaimad alad nii taimestiku kui ka loomastiku poolest. Lisaks sellele, et neid metsi hävitades ohustatakse õhu puhastamist, rikutakse looduse tasakaalu ka tuhandetelt loomadelt kodude võtmisega. Inimesed on liiga isekad, et mõelda peale iseenda rikastamise
siiski puuduvad. Teise Newswire'i aruande järgi oli testimise ajal osade mereloomade juures leitud väheses koguses tuumaainete jälgi. Okeanograafia Riigibüroo testide järgi oli aga see tase väga madal ja puudusid nähtavaid efektid ookeani keskkonnale. siiski ei paljastanud aruanne seda tuumaainete taset ega identifitseerinud spetsiifilisi mereloomi. Samuti on testid näidanud mere temperatuuri tõusu umbes 1 kraadi võrra. Kuid mereelu pole seetõttu ebasoodsalt mõjutatud ning veereostus pole seega küsimärgi all. Veetemperatuuri väike tõus on tegelikult lubatud, kuna see hõlbustab vetikate kasvamist. Tuumajäätmed Suur probleem on tuumajäätmed. Tuumaenergia kriitikud vaidlevad, et tuumajäätmetest lahtisaamise küsimus ei ole veel adekvaatselt lahendatud. Hetkel on tuumajäätmed ladustatud. See on aga eriti suur probleem radioaktiivsete jäätmete puhul. Hiina on
maalilistest vaadetest kohalikele küladele, kuid Tai kiire industrialiseerumine on selle pildi lõhkunud. Tehased, liiklus, saastunud kiirteed ja maaelu kiire vähenemine on teinud palju kahju paikadele, mis välismaalasi Tai juures juba aastakümneid tõmmanud on. Kunagiste rikkumatute ranna- ja metsaalade tugeva saastumise või hävinemisega on looduselpõhinev turism Tais kadumas: on olnud juhtumeid, mil populaarsemad rannad on sedavõrd saastatud, et meres ujumine keelatakse ning kalad ja mereelu ohus on. Pattaya, mis kunagi väike kohalik kalapüügikülake oli, on praegu üks populaarsemaid kohti Tais. Turismi negatiivne mõju kultuurile Nagu ka mitmel pool mujal maailmas, mõjutab ka Tais turism kohaliku kultuuri eripära ning on väike teiste rahvastega ühtesulandumise oht. Kultuur ja tai omapärad hakkavad nooremate põlvkondade seas vähenema. Läänemaailma kombed ja kaasaegne tehnoloogia kogub üha enam populaarsust ning tai elanike traditsiooniline
Tobias George Smollett (1721-1771) -luule, näidendid, poeemid, romaanid (5) -dehumaniseerimine – tegelased satuvad igasuguste viperuste ohvriks, nad on pilkeobjektideks; eesmärk rõhutada meelepaha seltskonnas valitseva julmuse vastu. Elu on üldse talutav niivõrd, kuivõrd ta on talutav koomilisena. “Roderick Randomi seiklused”(1748) – mina-tegelane jutustab oma seiklustest – osav, kaval, pääseb kõigist äpardustest ja õnnetustest; kelmiromaan; tõetruu mereelu kujutamine “Peregrine Pickle’i seiklused”(1751) “Krahv Ferdinand Fathomi seiklused”(1753) “Sir Lancelot Gravesi seiklused” (1760) “Humphrey Clinkeri reis”(1771) Lawrence Sterne (1713-1768) -sentimentalism – rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele; uudne loodusekäsitlus – loodus äratab
Nad veedavad jões enamasti kaks aastat. Noorkalade toiduks on jões putukavastsed. Nad kasvavad selle ajaga kuni kahekümne sentimeetri pikkuseks. Merre minekul eredad vöödid ning tähnid kaovad ja keha muutub hõbedaseks. Meres kasvavad lõhed kiiresti. Toiduks on peamiselt kilu ja räim. Nad saavad suguküpseks tavaliselt mereelu kolmandal aastal. Siis rändavad nad oma sünnijõgedesse tagasi. Pulmarüüs lõhe keha tumeneb ning külgedele ja pähe ilmuvad punased ja oranzid tähnid. Lõhe on väga väärtusliku lihaga. Seetõttu on tema arvukus tugevasti vähenenud. Looduskaitse alla ei kuulu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http://www.envir.ee/2104 http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SPRSPR2.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kilu2 http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm
Kui nende elatusallikaks on põhiliselt turism ning äkitselt kaovad turistid, võib see viia perekondi lausa laostumiseni. Kuid, kuna tavaliselt on sellistel aladel toimuvad reostused ajutised ning eemaldatakse kiiresti siis ei tohiks see tegelikult turismile erilist mõju avaldada. Firmad, mis sõltuvad puhtast mereveest , võivad aga olla mõjutatud nafta leketest. Nafta bioloogilised mõjud Lihtsalt, nafta kahju on seotud kas tema füüsilise oleku või keemiliste komponentidega. Mereelu võib samuti olla mõjutatud puhastusoperatsioonidest või kaudselt füüsilise kahju tõttu elukeskonnale. Mõtteid naftareostuse ohtlikusest *Pidev nafta merre sattumina võib mõjutada ranniku välimust ja kasutusvaldkondi puhkealadel: toornafta ja vähetöödeldud materjalide tõttu on tulekahju oht suur! *Nafta kahjustused vees võivad häirida elektrijaamu ja ka taimesid, mis sõltuvad puhta vee olemasolust! *Mereelu ei häri mitte ainult nafta mürgisus vaid ka selle füüsilised
Akrobaadid sõnniga. Fresko loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Kreeta Knossose paleest. kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Sellele on Kujutati argielu(sportmänge) ja kõike elust, nt omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Egeuse kunstis mereelu. Arhitektuuri silmapaistvamaid teoseid on loodi ka terrakottast kujukesi. Kujutati jumalannasi Mükeene lõvivärav. madudega(pilt,skulptuur), mis sümboliseerisid kodukaitsjaid. Kreeta kunsti üks silmapaistvamaid keraamika leide on kaheksajalavaas
nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku kohta on kogunenud üsnagi ulaltuslik uurimismaterjal. Ja tänu nendele teadlastele saan minagi teha selle töö just nimelt Läänemerest. SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................
viimine. 3) Looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamine. RAHVUSVAHELINE KESKKONNA- JA LOODUSKAITSE Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte VLO lähemalt. – WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast WWF tegelenud looduse ja ökoloogiliste protsesside sälimise nimel nii probleemsetes paikades kohapeal kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. Konventsioonide geograafilised tasandid:
(CR); * Eriti ohustatud (EN); * Ohualtid (VU);*Ohulähedased (NT); Puuduliku andmestikuga(DD) . 8.) Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte VLO lähemalt.: WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast WWF tegelenud looduse ja ökoloogiliste protsesside sälimise nimel nii probleemsetes paikades kohapeal kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. 9.) Rahvusvahelised konventsioonid
(CR); * Eriti ohustatud (EN); * Ohualtid (VU);*Ohulähedased (NT); Puuduliku andmestikuga(DD) . 8.) Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte VLO lähemalt.: WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast WWF tegelenud looduse ja ökoloogiliste protsesside sälimise nimel nii probleemsetes paikades kohapeal kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. 9.) Rahvusvahelised konventsioonid
Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi, põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vastu. WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast tegelenud looduse ja ökoloogiliste protsesside sälimise nimel nii probleemsetes paikades kohapeal kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonnaprobleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. 94. Rahvusvahelised konventsioonid
annaabi.ee 
