Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal. Parv pandi liikuma tõuketeiba abil
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt
Eesti merekultuur ja selle tulevik Üks eredamaid mälestusi mu lapsepõlvest on mu vanaisast, kes mulle laulab, kuidas heeringas merel laeva põhja augu sõi ning sellega uue uhke laeva põhja tõi. Tuleb välja, et see polnud mitte mingi tühine laul, sest siin ma nüüd olen – mereakadeemias, üleüldse on meri mulle alati lähedane olnud. Tundub, et nii on ka meie kodumaa, Eestiga. Ligikaudu kaks kolmandikku meie riigipiirist on merepiir, lisaks sellele veel 3794 kilomeetrit rannajoont, selle hulgas 2222 saart ja laidu. Pole ime, et meie igapäevaelu ja kogu kultuur on tihedalt põimitud merega – nii on see olnud aastatuhandeid, nii on see praegu ja ma ei näe, et see ka tulevikus teisiti võiks olla. Hetkeseisuga paistab, et kõik merega seonduv on justkui väga ’in’ ning
Kokkulepetest ja kellaaegadest surepäraselt sest varem tõusin polnud probleeme 5 Mida peaks tegema teiseti mull kõik õigesti sest kokka kulasin väga hoolikalt5 Mina ka abstasin klassikaaslalseid koristada sest koos töö on parem ja kiiremini5 Minu töössesuhtumine positiivne sest väga suur huvi tööse 5 Hügieeni reegleid pidasin positiivselt sest ma kodus pidan ka hügieeni 5 Kokkuvõte Esimese kursuse praktika veetsin Mereakadeemias Harjumaal Tallinnas Ajavahemikus 26 aprill 2010kuni 06 juuni 2010. Praktikal olnud 6 nädala jooksul sain tegeleda toidukuum- ja külmtöötlemisega . Sain tegeleda kõigega suurepäraselt, mis oli ära toodud praktika programmis. Omandasin juurde uusi teadmisi ja kinnitasin koolis õpitud teadmisi. Jäin 5 oma praktika käiguga väga rahule. Kui vahepeal tekkis küsimusi sai alati abi vanematelt
tagasi Eestisse, Kiltsi mõisa, kus neli aastat hiljem suri ja maetud Tallinna Toomkirikusse. 17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen sündis 20. septembril 1778 a. Lahetaguse mõisas, Saaremaal ja suri 25. jaanuaril 1852 a. Kroonlinnas. Ta oli oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral, Vene polaaruurija ja maadeavastaja. Ta juhtis esimese Antarktika- ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Fabian Bellingshausen lõpetas õpingud Kroonlinna mereakadeemias ja astus 1797. aastal Imperaatorliku mereväe teenistusse. Aastal 1819 lähetas tsaar Aleksander I uurimisretkele. Väljaõppega meresõitja asus teele kahel laeval, et uurida Antarktika vetevälju. Jaanuaris 1821 ta avastas kaks saart: Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval nimetatakse Aleksandri saareks. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu ja Bellingshauseni saar. Bellinghausen oli sõitnud ümber Antarktika, panemata kordagi jalga
Hiiumaa Ametikool kutseõpe 85692 spetsialist Allikas: Haridus- ja teadusministeerium, EHIS Täiendavalt avatakse 2013 aastal Järvamaa Kutsehariduskeskuses kalakasvataja erialaõpe. Hiiumaa Ametikoolis on võimalik õppida erialal ,,Väikesadama spetsialist", kus üks valikmooduleid on rannakalandus. Eesti Mereakadeemias kõige otsesemalt kalandusega seotud õppekava ,,Kalandusspetsialist" suleti 2011 aastal ning uuel registreeritud õppekaval ,,Kalapüügi ja käitlemise tehnoloogia" seni vastuvõttu ei ole toimunud. Jätkatakse õppekava arendusega ning järgmine vastuvõtt sellele õppekavale on planeeritud 2013 aastaks. Keerulisem on olukord Eesti Mereakadeemia kutseõppe õppekavadega, sest ühinemisel Tallinna Tehnikaülikooliga ei ole kutseõppe andmine enam võimalik.
See koostöö loob lisandväärtust. Kuna klastrid on eelkõige probleemide lahendamise vahend, keskenduvad klastrikeskuste osalised üldjuhul teatud ressursside ühiskasutusele, mille levinuimad eesmärgid on: · ühine turundus, eksport, toote ja/või regiooni tootemargiarendus; · ühine väljaõpe, täiendõpe, tehniline ja juhtimiskoolitus; · ühine logistika, tootmine, tarneahela arendamine; · ühine tootearendus, teadus ja arendusprojektid. Eesti Mereakadeemias koostati 2006.a. Eesti merenduse klastriuuring. Uuringu eesmärgiks oli Eesti merendusklastri 100 suurema ettevõtte määratlemine ja nende seos Eesti Mereakadeemia teenuste huvi selgitamisega. Uurimuse põhjal moodustas alamklastri 100 suurema käibega ettevõtte kogukäive 2004.a. 32 miljardit krooni. Uurimuse põhjal peeti Eesti merenduse seisukohalt prioriteetseteks uuringuid järgmistes valdkondades: sadamate võrk ja andmevahetus, uute sadamate ja infrastruktuuri kiirendatud
annaabi.ee 
