f: broneeritud küünarvart supineerib + supineeritud küünarvart broneerib + aitab painutada küünarvart Eesmine rühm Musculus pronator quadratus o: ulna alumise otsa eepind i: radiuse alumise otsa eespind f: küünarvarre pronatsioon Musculus flexor pollicis longus o: radiuse eespind i: pöidla phalanx distalis f: painutab pöidla distaalset lüli Musculus flexor digitorum profundus o: ulna eesmine pind + membrana interossea i: 2. -5. phalanx distalis f: painutab sõrmede distaalseid lülisid Musculus flexor digitorum superficialis o: caput humeroulnare – humerus epicondylus medialis + ulna processus coronoideus; caput radiale – radiuse eespind i: 2. – 5. phalanx media f: painutab sõrmede keskmisi lülisid Musculus pronator teres o: humerus epicondylus medialis + tuberositas ulnae i: radiuse keskosa f: broneerib küünarvart
Radioulnaris proximalis) - Ratasliiges - Üheteljeline - Moodustuvad kodarluu circumferentia articularis ja küünarluu incisura radialise vahel Distaalne radioulnaarne liiges (art. Radioulnaris distalis) - Ratasliiges - Üheteljeline - Moodustuvad caput ulnae ja discus articularise vahel Liigutused: küünarvarre pronatsioon-supinatsioon (vertikaaltelg, horisontaaltasapind) Ulna ja radiuse vahel olev sündemoos (membrana interossea antebrachii) Randmeliigese kompleks Radiokarpaalliiges (kodarluu-randme liiges) (art. Radiocarpea) - Moodustuvad kodarluu facies articularis carpea, liigeseketas (discus articularis) ja randmeluude proximaalse rea (os schapoideum ja os lunatum) vahel - Ellipsoidliiges - Kaheteljeline Kesk-randmeliiges (art. Mediocarpea) - Paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel Moodustuvad funktsionaalselt ühtse
REIE SÜVAD VÄLISROTAATORID PUUSALIIGESES M. PIRIFORMIS · ALGAB o Os sacrum'i eesmine pind · KINNITUB o Trichanter major M, ROTATOR TRICEPS M. GEMELLUS SUPERIOR · ALGAB o Spina ischiadica · KINNITUB o Trochanter major M. GEMELLUS INFERIOR · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Trochanter major M. OBTURATORIUS INTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude sisemine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB o Trochanter major M. QUADRATUS FEMORIS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNTUB o Crista intertrochanterica M. OBTURATORIUS EXTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude välimine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB o Fossa trochanterica REIE LIHASED M. TENSOR FASCIAE LATAE · ALGAB o Spina iiliaca anterior superior o Crista iliaca eesmine osa · KINNITUB
cubiti; i. olecranon; f. küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!). Küünarvarre lihased. Eesmine rühm. M. pronator quadratus: o. ulna alumise otsa eespind; i. radius`e alumise otsa eespind; f. küünarvarre pronatsioon. M. flexor pollicis longus: o. radius`e eespind; i. pöidla phalanx distalis; f. painutab pöidla distaalset lüli (ja rannet!) M. flexor digitorum profundus: o. ulna eesmine pind + membrana interossea; i. 2. 5. phalanx distalis (4 lõppkõõlust!); f. painutab 2. kuni 5. sõrme distaalseid lülisid (ja rannet!) M. flexor digitorum superficialis: o. caput humeroulnare humerus`e epicondylus medialis + ulna processus coronoideus, caput radiale radius`e eespind; i. 2. 5. phalanx media (4 lõppkõõlust, igaüks hargneb kinnitumisel 2-ks sääreks ümber m. flexor digitorum profunduse kõõluse!); f
Ø vereringeelundkond Ø eritus ja sigimiselundkond Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm või endoderm) ja keskmine (mesoderm). Ektodermist moodustuvad närvisüsteem, silmad, nahk ja karvad mesodermist veri, süda, kõik vereringega seonduv, lihased ja luustik ning endodermist seedeelundkond, kopsud ja ka kõrvaosad. Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota) loomade embrüoväliste elundite kesti. Kõldkestaks[1] ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta. Putukatel on koorion putukamunade välimine kest. Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamike selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest. Kusekoti areng,
- paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis - põhimikult lähtub ette elastne häälejätke – processus vocalis - taha lähtub lihasjätke - processus muscularis Kõrikaanekõhr – cartilago epiglottica - õhuke ja elastne - vars – petiolus – kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale ÜHENDUSED KEELELUUGA - sidemed + musculus thyrohyoideum - Sidemed: membrana thyrohyoidea ligamentum thyrohyoideum medianum et laterale - neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha – corpus adiposum laryngis ligamentum hyoepiglotticum + ligamentum thyrohyoideum medianum = nendevahelises ruumis KÕRIJUURDEKÄIK – ADITUS LARYNGIS - paikne peaaegu frontaalselt ja avaneb neeluõõnde - eest: kõrikaane ülaserv - küljed: pilkkõhre-kõripealise kurd – plica aryepligottica (köbrukesed)
esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani . Marina, Kristina, Maria 12 Kõrva füsioloogia · KUULMETÕRI- reguleerib õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel. Marina, Kristina, Maria 13 Kõrva füsioloogia · HELIVASTUVÕTT Perilümfi lainetuse tagajärjel hakkab võnkuma basilaarmembraan. Corti organi asend muutub ning kuulmirakkude karvakesed puutuvad kokku kattembraaniga (membrana tectoria), sellega toimub helitundlike rakkude ärritus. Marina, Kristina, Maria 14 Kuulmiskahjustus Tingitud helilainete või närviimpulsside ülekande häirest kuulmissüsteemi eri osades Analüsaatori ehituse ja/või talitluse muutuste põhjused võivad kujuneda igas vanuses Kristiina 15 Kuulmiskahjustus Kuulmissüsteemi ehituse alusel jaguneb kuulmiskahjustus: 1) Perifeerseks 2) Tsentraalseks
-vaagna taha kallutus (tagumised kiud) M. piriformis os sacrum´i trochanter -reie välisrotatsioon puusaliiges eesmine pind major -siserotatsioon (kui reis on painutatud) M. rotator triceps -membrana -trochanter -reie välisrotatsioon puusaliiges plexus sacralis -m. obturatorius interossea, major internus foramen obturatum -m. gemellus sisemine pind superior -spina ischiadica -m. gemellus -tuber inferior ischiadicum M. obturatorius membrana fossa -reie välisrotatsioon puusaliiges obturatorius externus obturatoria, trochanteric
1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1.Epiteel (epithelium) – igas elundis erinev, koosneb ühest või mitmest rakukihist; selle all on alus- ehk basaalmembraan (membrana basalis): tihe rakuvaheaine kiht 2.Limaskesta päriskiht (lamina propria mucosae): sidekude, milles on vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, lümfifolliikulid, mõnda liiki näärmed jne. 3. Limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae): õhuke kiht silelihasrakke (ei ole kõigis elundeis!). Limaskesta alune kiht ehk submukoosa: -koosneb peamiselt kohevast sidekoest -erinevates elundites erineva paksusega -siin paiknevad: suuremad vere- ja lümfisooned, närvipõimikud, suuremad näärmed,
põhikomponendid. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk). Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüootsed on taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud. 11. Rakumembraani koostisained, ehitus, ülesanded eukarüoodil. ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja. Taimeraku välismembraani nimetatakse sageli plasmalemmiks või plasmalemmaks. Rakumembraan koosneb lipiidsest kaksikkihist (peamiselt fosfo- ja glükolipiidid ning steroolid) ja valkudest ning selle peamine ülesanne on raku sisekeskkonna kaitsmine väliste mõjude eest. Sarnased
koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine aastate jooksul tuleneb asjaolust, et tunderakud hakkavad kahjustusega piirnevatel aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad erinevad vedelikud (endo-, peri- ja kortilümf) segunevad. /9/
koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine aastate jooksul tuleneb asjaolust, et tunderakud hakkavad kahjustusega piirnevatel aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud 9 kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad
- lahkenvad 70-80 kraadise nurga all ÜHENDUSED KEELELUUGA - kiil trahhea valendikku carina tracheae -> jaotab sissehingatavat - sidemed + musculus thyrohyoideum õhuvoolu - Sidemed: - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja membrana thyrohyoidea + ligamentum thyrohyoideum medianum et jätkab rohkem trahhea suunda laterale - neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha corpus - paremat bronhi ületab vena azygos adiposum laryngis
154.Milline ajuripatsi sagar toodab gonadotroopseid hormoone nagu folliikuleid stimuleerivat hormooni ja luteiniseerivat hormooni? Eessagar 155.Millised alltoodud retseptoritest on samaaegselt nii puute- kui ka termoretseptorid? Krause kolvikesed, Ruffini lõpmed 156.Milliseid kõrva osi tähistavad järgmised ladinakeelsed nimetused? a) cavum tympani → Trummiõõs, b) tuba auditiva → Kuulmetõri, c) meatus acusticus externus → Välimine kuulmekäik, d) membrana tympani → Trummikile 157.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Epidermis jääb pärisnaha peale. *Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal. *Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. *Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises, kus veresooni pole.
Väliskuulmekäik on veidi kõverdunud luuline kanal (pikkus ~2,5 - 3,5 cm). Ta jaguneb kõhreliseks osaks (1/3) ja luuliseks osaks (2/3), mis moodustavad teatava nurga. Kuulmekäiku saab kergesti sirgeks muuta, tõmmates kõrvalesta üles- ja tahapoole. Välimise kuulmekäigu nahas on erilised näärmed, mis nõristavad kollase värvusega vaigutaolist sekreeti (nn. kõrvavaik). Välimist kuulmekäiku eraldab keskkõrvast õhuke ovaalne läbikumenduv hallika värvusega leste - trummikile ( membrana tympani ). Väljastpoolt on ta kaetud epidermisega, seestpoolt limaskestaga. Trummikile välispinna keskel on süvik - nn. trummi- kilenaba. Seespool kinnitub sellele kohale vasara pide. 2. K e s k k õ r v koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest (vasar, alasi ja jalus) ja kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel. Õõne maht on ~1 cm
Teojuha ja trummiastriku vahel on basilaarmembraan, mille peal asub Corti elund (spiraalelund). Selles paiknevad tugirakkudest ümbritsetuna retseptorid. Retseptorrakkudeks on karvarakud, mis omavad ainult stereotsiile. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Spiraalelundi kohal on kattemembraan membrana tectoria. 7 Basaalmembraanil asuvad karvarakud, mille 4-5 µm pikkused jätked kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakkud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat 20000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse
puhul(+40dB) 1 dB. Sagedust eristamislävi- Optimaalpiirkonnas 1000 Hz lähedal on eristuslävi u 3 Hz e 0,3%. 45) Heli ülekanne väliskeskkonnast sisekõrva ja selle muundumine sensoripotentsiaaliks. Kuulmine koosneb energia muundumisest õhulainetest mehaaniliseks vibratsiooniks vedelikuvibratsioonideks keemilisteks signaalideks lõpuks aktsioonipotentsiaalideks Helilained levivad väliskeskkonnast mööda kuulmekanalit kuni nad jõuavad membrana tympanica ehk kuulmekileni ning panevad selle võnkuma. Mehaaniline võnkumine kandub vasarale, alasile, jalusele. (malleus, incus, stapes) Need kolm luukest võimendavad vibratsioonijõudu, nii et helienergiat vähem kaotsi läheks. Väga tugevate helide puhul võivad keskkõrva väikesed lihased luid rohkem pingule tõmmata, nii et nende võnkumine väheneb. Kui järjekorras viimane kuulmisluuke e jalus vibreerib,
annaabi.ee 
