Glükoos TSÜKKEL AHELA REAKTS. H2O CO2 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE AEROOBSELT, summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38P 38 ATP Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, PIIMHAPPEKÄÄRIMINE: Glükoos 2 piimhape (C3H6O3 ) 2 ADP + 2P 2 ATP ----------------------------------------------------- Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, ETANOOLKÄÄRIMINE: Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2 ADP + 2P 2 ATP
maksas) . Glükoosi tsitraaditsükkel: toimub mitokondri sisemuses. Lähtained on Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat 2püroviinamarihape, ATP ja NAD. Saadused on CO2 ja H2. Glükoosi kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on hingamisahel: toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Lähtained on hapnik anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis ja NADH2. Saadused on 36ATP molekuli, CO2 ja H2O. Glükoosi laundamise elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja. Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d
Kromatiin (T, L) Rakutuumes paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid Kromatiini pärast on (DNA koos valkudega). värvainega värvimist võimalik kergesti mikroskoobi all näha. Siledapinnaline tsütoplasma võrgustik (T, L) Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad Need membraanidel paiknevad ensüümid. ensüümid võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine,
Hingamisahela reaktsioonid 12 NADH2 + 6O212 NAD + 12 H2O toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 3) 12 NADH2 + 6O212 NAD + 12 H2O
Glükoosi lagundamine! · Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas · Glükoosivarud talletatakse polüsahhariididena , mis lagundatakse monomeerideks · Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, toimub loomades ja taimedes. Glükoosi lagundamise etapid: · Glükolüüs- toimub raku tsütoplasmavõrgustikul · Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimub · Hingamiseahela reaktsioonid- toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Glükolüüs: · Aeroobne glükolüüs ( hapniku on piisavalt) · Anaeroobne glükolüüs ( hapniku ei jätku piisavalt, moodustub etanool ) Piimhappekäärimine- toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigust, vesinikku ei eraldu Etanoolkäärmine- protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas.
mood kanaleid ja tisternikesi. liikumise. Valgusüntees, mis On ühenduses toimub ribosoomidel. tuumamembraanidega. Membraanidele kinnituvad ribosoomid. SILE ER Sarnaneb ehituselt karedaga. Kindlustav ainete rakusisese Membraanidel paiknevad liikumise. Membraanidel ensüümidega põiekesed. toimub lipiidide ja sahhariidide Ensüümid-valgud,mis sünteed kindlustavad reaktsioonide toimumise. RIBOSOOMID Puuduvad membraanid. 2 Valgusüntees. Valgusünteesi
6.Glükoosi lagundatakse(mitokondris) järjestikuste ensüümide abil toimuvate reaktsioonide käigus, vabaneb energiat, mille arvel moodustatakse 2 ATP molekuli. Eraldub 4 vesiniku aatomit, mis kogutakse vesinikukandjale NAD ja moodustub 2 NADH'2 molekuli. Tsitraaditsüklis(mitokondri sisemuses): PVA lagundatakse ja ta siseneb tsitaadi tsüklisse.Seal toimuvate reaktsioonide käigus eralduvad CO'2 ja H aatomid. CO'2 hingame välja, H kogunevad kümnele NADH'2-le. Hingamisahel(mitokondri membraanidel): NADH'2-st eraldatakse vesinikud, vesinikke transporditakse membraanidel ja lõpuks nad ühinevad hapnikuga,moodustub vesi. Vabaneva energia arvelt sünteesitakse 36 ATP molekuli. 7.Anaeroobne glükoos e käärimine toimub hapniku puudumisel. Selle tulemusena moodustub kas etanool ja süsihappegaas või piimhape. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudumisel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakerite elutegevuse käigus. Saadakse ühest glükoosi molekulist 2 piimhappe
Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV Esineb ka kuni 800-voldise pingega impulsse (elektriangerjas) Mõõtmine Organismi kui terviku talitluses avalduvad nõrgad rütmilised potentsiaalimuutused organismi pinnal Kasutatakse elektrokardiograafiat, elektroentsefalograafiat Elusrakkudes ja –kudedes tekkivaid potentsiaale mõõdetakse mikroelektroodidega Tekkimine Mitokondrite membraanidel redoksreaktsioonide tagajärjel tekkiv elektriline potentsiaal loob mitokondris tingimused ATP sünteesiks. Ühe ATP molekuli hüdrolüüsil väljuvad rakust 3 naatriumiooni ja sisenevad rakku 2 kaaliumiooni. Nende ioonide ning kaltsiumioonide ja valkude mittetasakaalulisus poolläbilaskval membraanil kutsub esile puhkepotentsiaali tekke. Rakumembraani depolariseerumine ja naatriumiooni läbilaskvuse suurenemine kutsub esile mõne millisekundi kestva
Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...
ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat. Kirjelda elu tekke kolme etappi. 1.On toimunud elu algne loomine 2.Elu alged maale saabunud teistelt taevakehadelt 3.Elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Kuidas moodustuvad fosfolipiididest membraanid? Bioloogilised membraanid on lehelaadsed struktuurid, mis koosnevad valdavalt lipiididest (lihtsamalt öeldes rasvadest) ja valkudest. Kõikidel membraanidel on sarnane ehitus. Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest rasvhappeahelast, glütseroolist ja fosfaatrühmast koosnev molekul. Kuna rasvad on hüdrofoobsed, siis moodustavad fosfolipiidid kahekihilise struktuuri nii, et hüdrofoobsed rasvhapped on üksteise suunas seespool ja hüdrofiilne fosfaatosa on suunatud väljapoole Millised tingimused olid vajalikud, et elu sai väljuda veest maismaa
difusioon, osmoos, fagotsüto os, pinotsütoos. Tsütoplas- Eristatakse sileda-ja karedapinnalist tsütoplas- Mööda kanalikesi toimub ainete mavõrgustik mavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad val- rakusisene liikumine. Lisaks trans- ke sünteesivad organellid-ribosoomid. Sileda- pordile on võrgustik seotud mitmete pinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ainevahetuslike protsessidega. ensüümid. Ribosoom Iga ribosoom on 2-osaline.Mõlemad osad koos- Ribosoomides toimub rakkude nevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. süntees. Ribosoomi suurus on vahemikus18-23nm Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke- Lõhustatakse mitmeid aineid nt. sed. Mõõtmed jäävad mõne mikrom. piiresse. makromolekule ja oma otstarbe
8. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani Mad. Konst. Kõrgema suunas kuni =. Difusioon- gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani, kõrgemalt kons. Madalama suunas kuni =. Fagutsütoos- rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse palju molekule. (PASSIIVNE) 9. Aktiivne transport !- vajab energiat, (A T P ) transport valke. 10. Sile tsütoplasma võrgustik- toimub rakusisene ainete liikumine, membraanidel paiknevad ensüümid, toimub:* glükogeeni süntees * lipiidide süntees* bioakt. Ainete süntees 11. Kare tsütoplasma võrgustik- karedus tuleb sellel paiknevatest ribosoomidest, neis toimub valkude süntees. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA molekulidest. 12. Golgi kompleks- ained satuvad sinna tsütoplasmavõrg. kanalikestest. Seal toimub: valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse. , rakumemb. Rakukesta
-Poolvedel raku sisaldis, koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest -Seob rakuorganellid ja tumma kindlaks tervikuks, kindlustab koostöö -jääkainete eritumiskoht -sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente -Tsütoplasmavõrgustik: -mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine -Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees -Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees -Ribosoomid: -sisaldab rRNAd ja valgumolekule, valgusüntees -Golgi kompleks: -ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgusikust -valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse -rakumembraani ja rakukesta moodustamine -lüsosoomide moodustumine -Lüsosoomid: -ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed -surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine
14. Tegurid, mis mõjutavad fotosünteesi intensiivsust: valgus, temperatuur ja lähteainete kättesaadavus. 15. Rakuhingamine Glükoosi lõplikku lagundamist, mille tulemusel vabaneb energia ja eraldub süsinik di oksiid ning vesi. 16. Rakuhingamise 3 etappi: *Glükoos toimub päristuumse raku tsütoplasma võrgustikul. *Tsitraatsükkel toimub mitokondri sisemuses. *Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 17. Rakuhingamise summaarne võrrand C6H12O6 + 6O26CO2 + 6H2O 20. Käärimist kasutatakse: Veinide ja õllede valmistamisel, taina kergitamiseks kasutatakse etanoolkäärimist, mida teevad pärmseened. Jogurti valmistamisel kasutatakse baktereid, mis teostavad piimhappekäärimist, ka hapukurkide ja hapukapsa valmistamisel
RNA-ribonukleiinhappe RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.Fosfaatrühm,lämmastikalus ja riboos. Üheahelaline. A=U C G Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA osaleb pärilikuse avaldumises. Geneetilise info realiseerimine. Kõigis rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1. Informatsiooni RNA(mRNA)-toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi.ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on membraanidel. 2. Transport RNA (tRNA)-toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi RNA(rRNA)-moodustab ribosoomi(on ribosoomi ehitusmaterjal).Seega rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks(töötab nagu ensüüm). Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest.Ribosoomis toimub valgusüntees.Osa võtavad mRNA,tRNA,rRNA. Tähtsus: realiseerib päriliku info ehk valmisatb valgud.
käes olema. ATP tootmisviis: - Fosfageeni süsteem - Glükogeeni-piimhape süsteem - Aeroobne hingamine Fotosüntees (kus toimub, millised etapid esinevad, millised on lähteained, millised saadused) Fotosüntees on protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks. eelkõige suhkruteks. Fotosüntees toimub taimedes ja vetikates kloroplastides, bakterites aga raku sees olevatel membraanidel. 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 Tülakoidid - väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid. Strooma - kloroplasti sisemus, kus toimuvad fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Fotosünteesi reaktsioonid toimuvad kahes etapis. Esimene etapp - valgusstaadium. - Vajab valgusenergiat - Reaktsioonid toimuvad tülakoidides - Valgus ergastab pigmendi molekule, neist eralduvad elektronid
Tasakaaluolekus G = 0 ja RT ln(Cin/Cout) = -G` ATP hüdrolüüsi standardne G` on ca -30 kJ/mol, selle arvel on võimalik luua membraanile ( puudumisel) mingi aine 150 000 kordne kontsentratsiooni gradient (Cin/Cout) Kontsentratsiooni gradiendi hoidmine membraanil nõuab pidevat ainete transporti vastu nende kontsentratsiooni gradienti ja selleks tuleb kulutada energiat aktiivne transport Rakud kulutavad ca 25% oma ATP-st soovitud kontsentratsiooni gradientide hoidmiseks membraanidel Transporditava aine modifitseerimine või sidumine Mingi aine võib olla seotud teiste ainetega, mis esinevad ainult ühel pool membraani Membraani eri külgedel võrdsustub vaba aine kontsentratsioon Näiteks: vaba O2 kontsentratsioon võrdsustub mõlemal pool erütrotsüütide membraani. Rakkudes sees on aga suur osa O2 seostunud hemoglobiiniga ja seega on kogu O2 kontsentratsioon erütrotsüütides sees palju suurem kui väljaspool rakke
• sünteesiprotsessid Rakutuum • 2 membraani • Reguleerib kõiki rakus • poor toimuvaid protsesse • karüplasma • kromatiin (DNA ja RNA) Tsütoplasmavõrgustik • Sile- Membraanidel • Võtavad osa lipiidide ja paiknevad ensüümid sahariidide sünteesist • Kare - seal paiknevad • osalevad valgusünteesil, ribosoomid Lisaks sellele toimub karedal ER-l ensüümide
· Läbi membraani toimub raku toitumine: a) difusiooni teel gaasiliste aineosakeste liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama kontsentratsiooniga keskkonda b) osmoon vedeliku liikumine tasakaalustumise eesmärgil. 5) Tsütoplasma võrgustik: · Ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) toimub rakusisene ainete liikumine. Toetub tuumale. Siledapinnaline ER: o Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen) · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes Karedapinnaline ER o Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. 6) Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksustest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. U 6000 ribosoomi ühes rakus. · Valgusüntees.
1)Tsütoplasma poolvedel raku sisaldus, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus: a)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö b)tagab toitainete laialikandmise rakus c)on jääkainete eritumiskohaks d)sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 2)Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatilne retiikulum (ER) mööda ER toimub rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline ER Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: a)varusüsivesikute süntees (glükogeen) b)lipiidide süntees c)bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) d)kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnaline ER Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgussüntees. 3)Ribosoomid Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ülesanne valgu süntees. 4)Golgi kompleks Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest
Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia 38 ADP + Pi 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Glükolüüs GLÜKOLÜÜS Aeroobne glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Hapnikku on piisavalt Hapnikku ei jätku piisavalt; moodustub etanool või piimhape Aeroobne glükolüüs Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H 2 ADP + Pi 2 ATP
rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ained liiguvad läbi difusiooni või osmoosi teel, molekulide liikumine. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Sidepinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhriidide sünteesist. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nede liikumises ja organellide ümberpaiknemises, osaleb tüstoplasma paikneb tsütoskelett. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonamojutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille
Glükoosi lagundamine *Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis(polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Lagundamise etapid: 1) glükolüüs ehk glükoosi algne lagundamine toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2) tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses 3) hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel, selles etapis vabaneb kõige rohkem energiat Glükolüüs jaguneb:1)Anaeroobne glükolüüs hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub etanool või piimhape 2)Aeroobne glükolüüs hapnikku on piisavalt. Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos 2 viinamarihape (CH3COCOOH) + 4H
1. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö 2. Tagab toitainete laialikandmise rakus 3. On jääkainete eritumiskohaks 4. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Tsütoplasmavõrgustik: ÜLESANNE: Mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: 1. Varusüsivesikute süntees (glükogeen) 2. Lipiidide süntees 3. Bioaktiivsete ainete süntees (steroid hormoonid) Ribosoomid: ülesanne toimub valkude süntees Golgi kompleks: Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomid: Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed
· Tuumakestas toimub ribosoomide moodustamien jar RNA süntees TSÜTOPLASMA : poolvedel aine, mis täidab kogu raku ruumi Tähtsus: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab koostöö · Tagab toitainete laialikandumise rakus · Jääkainete eritsumiskoht · Sisaldab varuaineid, ainevaheliste objektide pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK : endoplasmaatiline retiikulum; rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline ER : membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub : · Bioaktiivsete ainete süntees · Paiknevad mõned hormoonid · Ei paikne ribossoome Kaderdapinnaline ER : kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees RIBOSOOMID : koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA'd ning valgumolekude. · Valgusüntees paneb valgu kokku GOLGI KOMPLEKS : ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest.
2. Tsitraaditsükkel kolmesüsinikulised ühendid lagundatakse edasi süsinikdioksiidiks; toimub mitokondri sisemuses. C6 H12O6 2 C3H4O3 + 4H 3. Hingamisahela reaktsioonid kogu protsessi 2 ADP + Pi 2 ATP käigus tekkinud energia salvestatakse ATP-sse; toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Püruvaadi edasine metabolism NAD molekul nikotiinamiid adeniin dinukleotiid sõltub organismist ja metabolismi tingimustest Glükoos
3. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 4. Tuumakestes ribosoomide moodustumine, rRNA süntees. 5. Homoloogiline kromosoom- kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma- rakutuuma sisene plasma. Tuumake- ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi-RNA (rRNA) ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasmavõrgustik- (ER) seda mööda toimub rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline e. sER- membraanidel ensüümid, kus toimub: 1. Varusüsivesikute süntees (glükogeen) 2. Lipiidide süntees 3. Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) 4. Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes Karedapinnaline e. rER- Kanalitel on ribosoomid. 1. Toimub valkude süntees. Ribosoom- 1. Koosneb suuremast ja väiksemast a laüksusest. 2. Mõlemad sisaldavad r RNA-d ja valgumolekule. 3. Puuduvad m embraanid. 4. Toimub valkude süntees.
jälle eeskirja kuidas endale vajalikke valke toota. DNA on isekas ta tahab ainult ennast paljundada. RNA RNA on polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikalused A-U ja C-G. RNA on palju lühem kui DNA RNA tekib rakutuumas DNA eeskirjade kohaselt Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: -Informatsiooni RNA (wRNA) Toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on tuumast väljapool, membraanidel. -Transport RNA (tRNA) Toob aminohappeid ribosoomi (aminohape tuleb toidust) -Ribosoomi RNA (rRNA) Moodustab ribosoomi ( on ribosoomi ehitusmaterjal). rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks (töötab nagu ensüüm)- reguleerib protsessi e. Valgusünteesi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. DNA ja RNA sarnasused: -polümeerid -omavad fosfaatrühma ja lämmastikalust -4 erinevat lämmastikalust -tekivad rakutuumas -mõlemad koosnevad nukleotiididest
Saadud energia abil tehakse 2 ATP'd. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondris. Püroviinamarihappe lõplik lagundamine. Toimub palju reaktsioone, mille käigus eralduvad järk-järgult CO 2 molekulid ja H-ioonid, mis seotakse NAD- idega. Tekib 10NADH2. Seega ühe glükoosi molekuli kohta tekib kokku 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad motokondri harjakeste membraanidel. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NAD H 2 molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub H 2O. Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. Rakuhingamine kõik organismid saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise teel. Rakuhingamine: 6O2 + C6H12O6 6CO2 + 6H2O + Energia Kõiki orgaanilisi aineid saab kasutada energia saamiseks.
Ehitus Ülesanne Membraanse ehitusega kanalikeste ja Mööda kanalikesi toimub rakusisene tsisternikeste süsteem. liikumine; mitmed ainevahetuslikud Jaotub: protsessid Siledapinnaline võrgustiku Siledapinnalise puhul: membraanidel paiknevad Ensüümid võtavad osa lipiidide ja Tsütoplasma- ensüümid. sahhariidide sünteesist võrgustik Karedapinnaline võrgustikul Ensüümidel toimub varusüsivesikute, paiknevad ribosoomid. lipiidide, bioaktiivsete ainete süntees Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes
10. Kirjelda inimese kormosoomistikku. Inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi (23 paari paarim kromosoomid on homoloogilised), viimane paar on sugukromosoomid. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. ??11.Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. 12. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik karedapinnaliseks muudavad sele ribosoomid, milles toimub valkude süntees. 13.Ribosoomide ülesanne. Valke sünteesivad organellid 14.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. (makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud aineosakesi) 15
DNA molekul asub kromosoomi sees. Kromosoomid on rakutuumas. DNA tähtsus päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. DNA molekuli ja struktuur avastati 1953-ndal aastal J.Watsoni ja Fr. Cricki poolt. RNA on peamiselt üheahelaline, komplementaarsus A=U, C=G. RNA tekib rakutuumas, tüüpe on kolm; a) Informatsiooni RNA(mRNA) toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomis toimub valgusüntees, ribosoomid on membraanidel. b) Transport RNA(tRNA) toob aminohapped ribosoomi. c) Ribosoomi RNA(rRNA) moodustub ribosoomi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. RNA tähtsus realiseerib pärilikku info ehk valmistab valgud. KÜSIMUSED! · Milline tähtsus on järgmisel anorgaanilistel ainetel: A) Ca Luude tugevndaja B) K Osalevad närviimpulsside moodustamine C) Fe Punaliblede valgu hemoglobiini koostises vajalik
monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) ® glükoos (monosahhariid) - Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 ® 6CO2 + 6H2O + energia · Glükoosi lagundamise etapid 1.Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. · Glükolüüs jaguneb - Aeroobne glükolüüs: hapnikku on piisavalt - Anaeroobne glükolüüs: hapnikku ei ole piisavalt; moodustub etanool või piimhape · Aeroobne glükolüüs - Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H - Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD (võimaldab vesinikuaatomeid
saadused. Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti tuletataktase glükoosi varud organismis polüsahhariididena. Tärlkis -> glükoos. Glükoosi lagundaine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne. 1. Glükoos Toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2. Tsitraaditsükkel Toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid Toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Aeroobne glükoos tähendab, et hapnikku on piisavalt Anaeroobne glükoos tähendab, et hapniku ei jätku piisavalt, moodustab etanool või piimhappe. Anaeroobne Piimhappe käärimine Toimub lihaskue rakkudes piimhappe bakterite elutegevuse kägius. Vesinikku ei eraldu. Glükoos -> 2piimhape (C2H4COOH); 2ATP +P1 -> 2ATP Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Etanooli käärimine
Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. o Plastiidid- taimedele omased 4...6 µm suurused organellid o Tsütoplasmavõrgustik- eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid, mille tõttu näibki vastav membraanistik karedana. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. 3.Oska võrrelda hetero/autotroofe, aeroobset/anaeroobset glükoosi lagundamist, fotosünteesi ja raku hingamist.Tuua näiteid. HETERO- JA AEROOBNE JA FOTOSÜNTEES AUTOTROOFID ANAEROOBNE JA RAKU GLÜKOOSI HINGAMINE
Vähim elu ühik: rakk 1. Rakk on elu põhiühik. Lihtsaim on bakterirakk. Päristuumne rakk (taim, loom, seen) on evolutsioonis tekkinud mitme bakteri tüüpi raku koostööst 2. Alati on rakus elu kodeeritud teabe pidevuse kandjaid geene (v.a. mõned spetsialiseerunud rakud hulkrakseil), mingeid kaitsestruktuure (raku membraan, raku kest) ja keemiliste protsesside läbiviijaid. 3. Suure energeetilise väärtusega protsessid toimuvad rakus membraanidel. Need on seotud elektriga ja membraanid loovad elektronide suunatud liikumiseks vajaliku isolatsiooni. Hulkraksus 1. Hulkraksus võimaldab rakkudel üheskoos ennast paremini kaitsta allaneelamise eest (taimed:vetikad, autotroofsed bakterid). Suur olla on turvalisem. 2. Hulkraksus võimaldab rakkude ülesannete eristumist spetsialiseerumist see omakorda tõsta orgamismi elamise kasutegurit (loomad, taimed,
mis liiguvad hingamisahela 2 NAD + 4 H 2 NADH2 reaktsioonidesse GLÜKOLÜÜS Anaeroobne glükolüüs – hapnikku ei ole piisavalt, moodustub etanool või piimhape 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Piimhappekäärimine – toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Moodustunud NAD on TSITRAADITSÜKKE Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH)
C 6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O (eraldub energia) 38 ADP + Pi kuni 38 ATP. 29) Kus rakus toimub glükolüüs? Glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. 30) Nimeta etapid, mis on eristatavad glükoosi lagundamisel? Glükoosi lagundamise etapid: 1. Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 31) Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? · Aeroobne Hapnikku on piisavalt; rakuhingamine. · Anaeroobne Hapnikku ei jätku; käärimine. 32) Milised on erinevad käärimise lähteained ja lõpp-produktid? · Piimhappekäärimine lähteaine on glükoos. Tekib: piimhape · Alkohol e. etanoolkäärimine lähteaine glükoos. Tekib: CO2 ja etanool. 33) Kuidas organism vabaneb tekkinud piimhappest
tuumakese ülesanded- kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine 9. rakumembraani ehitus ja ülesanded- rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel, transpordib aineid, infovahetus väliskeskkonnaga. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest 10. tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded- siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist( ja moodustunud ained liiguvad mõõda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse). Karedapinnaline tsütoplasmavõrgusti- seal paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid, seetõttu näibki membraanistik kare 11. ribosoomide ülesanne- toimub valkude süntees 12. lüsosoomide ehitus ja ülesanded- ühekorde membraaniga õmbritsetud põiekesed, milles
Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 38. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil ja kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. 39. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskkonna muutumine. 40. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: Na kanalid avanevad, rohkem Na-kanaleid avaneb, Na- kanalid sulguvad, K-kanalid avanevad, K-kanalid sulguvad 41. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on...Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni
hingamisahelasse) tekib 2 GTP = 2 ATP molekuli vaheetapist eraldub jääkproduktina CO , mis difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk) ja 2 NADH molekuli. 3. Hingamisahela reaktsioonid:kogu protsessi käigus tekkinud energia salvestatakse ATP'sse → toimub mitokondri harjakeste membraanidel → NAD ja FAD transpordivd eelnevalt tekkinud H-ioonid → kokku 10 NADH +H molekuli ja 2 FADH → kasutatakse hapniku redutseeritud NADH+H ja FADH oksüdeerimiseks → Vabanevad H-ioonid NADH ja FADH molekulidest (moodustuvad NAD ja FAD kasutatakse uuesti 1. ja 2. etapis) → eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ning saadakse vesi → vabanev energia arvel saab 30-38 ATP molekuli (3. etapis sünteesitakse umbes 34 ATP molekuli, aga
Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Seovad rakku ümbritsevast ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule(nt. hormoone) ja vallandavad mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. Ülesandeks on aine -ja infovahetus ja raku tervikuks sidumine Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem Jaguneb: siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanil paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid mistõttu näib membraanistik kare. Ribosoomid Kaheosaline Mõlemad osad koosnevad ribosoomi RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.
Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühte moodi nii loomades, taimedes kui ka seentes. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + energia Tekib 38 ATP molekuli: 38 ADP + Pi 38ATP Glükoosi lagundamise etapid: o glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul o tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses o hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Aeroobne glükolüüs - erinevate ensüümide toimel ligikaudu kümme toimuvat reaktsiooni ... ehk glükoosi algne lagundamine 2 Glükolüüsi tulemusena tekib glükoosist kaks püroviinamarihappe (püruvaat) molekuli ning 4 vesiniku iooni/aatomit ?? C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H Glükolüüsiga kaasneb 2 ATP molekuli süntees 2ADP + Pi 2ATP
Proplastiidid on plastiidide eellased. rakus. Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees . Täidetud valgulise Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ainete liikumine. ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid Sile (ER)- Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: . Lamellides esined roheline värvaine klorofüll . Varusüsivesikute süntees, Lipiidide süntees Bioaktiivsete ainete süntees . Kromoplastid - sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis Karedapinnaline (ER)- Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on valgusüntees
Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise rakus. Proplastiidid on plastiidide eellased. Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees . Täidetud valgulise vesilahusega liikumine. stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas Sile (ER)- Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: on lamedad membraansed kotikesed lamellid . Lamellides esined roheline Varusüsivesikute süntees, Lipiidide süntees Bioaktiivsete ainete süntees . värvaine klorofüll . Karedapinnaline (ER)- Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub Kromoplastid - sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, valgusüntees
tasakaalustumiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas, kuni tasakaalustumiseni. Rakutuum- tavaliselt asub raku keskel, selles asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tähtsus:sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuuma sees on tuumake, kus toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. Siledapinnaline ER- membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees. Karedapinnaline ER-kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. Vakuool-vee mahuti, kindlustab raku siseõhu e turgori. SEENERAKK- eukarüoot e eeltuumne. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga, seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitus orgaanilist ainet. Üherakulised seened-ümarad, pärmseenes, hulgatuumalised täpphallikud
Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku (,,karedus" tuleneb selles paiknevatest arvukatest ribosoomidest). Ülesanne: mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. 24.) Mis toimub siledapinnalise tsütoplasmavõrgustikul Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikevad ensüümid, mid võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsistenikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse. 25.) Ribosoomi ehitus ja ülesanne Iga ribosoom (avastati 1953) on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomi suurus on vahemikus 18-23 nm. Ühes rakus ulatub nende arv tuhandeteni. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes
transportida aineid ning osaleda ainevahetuses. · Karedapinnalise ER-i pinnal paiknevad ribosoomid (iga ribosoom koosneb kahest osast-rRNA ja valgu molekulist), mille ülesanne ( seega ka karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku ülesanne) on valkude süntees ja transport. (valke ei toodeta lõplikult valmis) · Siledapinnalises võrgustikus toodetakse Lipiide ja sahhariide mis suunatakse sealt võrgustikku. Võrgustik membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lippiidide ja sahhariidide sünteesist. RIBOSOOMid koosnevad kahest osast - suuremast ja väiksemast. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Ühes rakus ulatub nende arv tuhandeteni. Nad ei sisalda membraani. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas oloevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist
membraaniga ümbritsetus põiekeses raku tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Sel teel toituvad näiteks mõned üherakulised organismid. lk 61 1. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valkesünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. 2. Ribosoomides tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub valkude süntees. 3. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita. 5. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6
Faasiüleminek muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära temperatuuri mõjul. Kaksikside põhjustab süsivesinikahela kõverdumist ja ei võimalda hüdrofoobsete sabade tihedat kokkupakkimist, seega omandab selline membraan geelja struktuuri alles küllaltki madalatel temperatuuridel. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgemal temp sulab. Kõige madalam on B, siis C ja seejärel A. 79. Miks on küllastumata rasvhapete baasil moodustunud fosfolipiidide poolest rikastel membraanidel madalam faasiülemineku temperatuur? Soojendamisel toimub fosfolipiidses membraanis faasiüleminek, mille käigus tekib desorienteeritud struktuur. Selle faasiülemineku temp sõltub membraani fosfolipiidsest koostisest. Tm alandavaks faktoriks on väiksema molekulmassiga rasvhapped ja kaksiksidemed nende koosseisus. Kolesterooli sisaldus toob kaasa aeglasema faasiülemineku laiemas temperatuurivahemikus. Rakud reguleerivad membraanide fosfolipiidset koosseisu
annaabi.ee 
