KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem: dooria: alates 7.saj-st eKr, kujunes välja arhailisel
tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid ümber avatud siseõue. Elamu interjöör · Vähe teada · Seinad krohvitud · Põrandad tehtud tambitud savist või kiviplaatidest · Hilisem interjöör muutub rikkalikumaks, dekoratiivsemaks Voodi ehk kliine Vana-Rooma 1) Ajastu iseloomustus 7.sajandil, kasutati tellist või betooni; Roomlastel oli oma jumal peaaegu iga asja, tegevuse ja sündmuse jaoks. 2)
Hilis ehk hellenistlik aeg (323-30 eKr). See on kuni Kleopatra surmani. Kleopatra sureb ja kogu kreeklaste mõjupiirkond on langenud roomlaste kätte. Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Siin arenesid välja arhitektuuri kunstivormid. Need omakorda mõjutasid teiste avalikkude hoonete ehituslaadi. Kreeka tempel oli jumala eluase. On välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Siin arenevad välja erineva templi tüübid. Templi lagi oli lame ja seda kaunistasid süvendatud pinnad nn kassetid. Suuremates templites jaotas kaks rida sambaid templi siseruumi üheks laiemaks kesklööviks ja kaheks kitsamaks külglööviks (see oli suuremates, väikestes üks siseruum). Aknaid Kreeka templil ei olnud, templi ruumi valgustas uks. Kreeka templi ehitustes esineb kolm stiili: Dooria, Joonia ja Korintose.
täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e
tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Templitüübi omapära ja ehitusmaterjalid Templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis- templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest.
Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a. Mesopotaamias) olid lihtsa nelinurkse kavatise ja ohverdamispaigaga ehitised. Iseloomulik Mesopotamia tempel on tsikuraat. Egiptuses (Karnakis, Luksoris) on säilinud Uue riigi aegseid sammashoovide ja saalidedega templeid. Kesk- ja Lõuna- Ameerikas rajasid eriti maiad ja inkad suurejoonelisi templihooneid ning maa-aluseid templeid. Ida- Aasias ehitati pagoode, stuupasid ja tsaitjasid. Kreeka tempel (arenenud megaronist) on varieeruva põhiplaaniga, osalt või täiesti sammastega ümbritsetud akendeta hoone, mille lame viilkatus toetub antablemaanile. Samasugused etruskide ja roomlaste templid asetsevad harilikult trepiga soklil. Nt Marduki tempel, Luxori tempel, Karnaki tempel. 11) Amfora suur, maalitud, kitsa kaela ja kahe kandmega savinõu. Kasutati Vana- Kreekas ja Roomas veini või õli hoidmiseks ja veoks, harvem urnina. Erilisi õliga täidetud amforasid anti auhinnana panatenaiamängude võitjaile
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...
Illustreeritud antiigisõnavara terminid ja pildid Kreeka tempel. Vanimad templid arenesid välja egeuse ajajärgul tollasest elamust, megaronist. Algselt ehitati templeid puust, 6. sai e. Kr. hakati puidu asemel järk-järgult kasutama kivi (lubjakivi, marmor, liivakivi). Arhailisest ajastust kuni hellenistliku ajajärguni kujunes väljas kümmekond erinevat templitüüpi, mida eristab üksteisest sammaste arv ja asetus. Templitüüpidest vanim ja lihtsaim on antidega tempel, mis on väga sarnane megaroniga. See oli põhiplaanilt ristkülikukujuline, nagu ka kõik teised templitüübid
· Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu · Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed · Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme · Seest olid templid valgustamata · Valgus tuli läbi ukse, aknaid ei olnud · Hiljem raiuti suuremate templite katustesse avasid · Vanimad kreeka templitüübid lähtuvad egeuse kultuuri hilise aja losside megaronist · Templitüüpe oli umbes kümmekond · Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia · Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal · Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline · Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga · Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus · Erandiks on hilisem templitüüp rotund
Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on:
ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist.
Mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev.
Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. 13. Kreeka skulptuur
Aasia rannikul. Dooria eelmise vastand. Tekkis ja arenes Argos ja Spartas. Iseloomustab rangus ja karmus, vormide lihtsus ja kaunistuste nappus. Atika oli kunstiliselt seisukohalt kõige vähem iseseisev ja produktiivne. Korintose kõige noorem kunstistiil, mida iseloomustab detailide rikkus ja kaunistuste rohkus. Kreeka kunsti esimest õitsengut tähistas iseseisva templitüübi peripteeri väljaarenemine. Tõenäoliselt on peripteer välja arenenud palee megaronist. Vanimad peripteerid kuuluvad IX ja VIII sajandisse e.m.a. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Kreeka tempel on mõeldud majana, piirdeaiana ja kattena jumalust kujutavale skulptuurile. Kreeka tempel ei hoia midagi saladuses. Kõik ruumid on avatud. Templi sambad on paigutatud ümber tsella (naosi) mille müürid ümbritsevad jumaluse staatuat. Põhiplaanilt on tempel ristkülik, millel on tihe seos inimesega: tuumaks
kesk kreeka ja peloponnesose saarele _ _ _ _ eKr. Nende algkodu oli Doonau tasandikel. Nad olid väga sõjakad. Kreeta lossidel on arvukad seinamaalingud mis kujutavad mänge ja merd, siis ahaialaste maalingud kujutavad sõda ja jahtimist. nad vallutavad kreeta. ahaialaste lossid on tugevasti kindlustatud, neid võimsaid kaitsemüüre on kutsutud kükloopilisteks müürideks. [46] lossidele on omane ka korrapärane põhiplaan vastupidiselt kreeta omadele. see kõik lähtub kesksest saalist e. megaronist [46] Saali keskel oli kolle kus tehi süüa või soendati end. Hiljem on megaroni jäljendatud templite kaudu. Losside juurest on leitud ka sügavaid kaevutaolisi kuningate haudasid. prooviti teha kupleid, kaasa pandi ka hauapanused, kuid mitte niipalju kui egiptuse vaaraodel. nn. agamemnoni kuldmask. 16. saj hauda kuulub. Vana Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana babüloonia kunstist on olulisedreljeefid ja portreed.
..Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et tmpel on välja arenenud Keeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt
Templil oli seespool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. TEMPLITÜÜBID KREEKA ARHITEKTUUR Tähtsaim ala oli templiehitus. Tempel jumala eluase. Arvatavasti välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad templiehitused arvatavasti puust. Demenos - templi ala A SÜSTEEM Tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel (krepidoma). Stülobaat - viimane aste, millel seisab sammas. Põhiplaanilt piklik nelinurk, jaguneb kolmeks osaks: Naos - keskmine, pearuum Pronaos - idapoolsel otsküljel asuv eeskoda; samasugune ruum ka tihti lääneküljel (opisthodomos) Templivormid:
· Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu · Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed · Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme · Seest olid templid valgustamata · Valgus tuli läbi ukse, aknaid ei olnud · Hiljem raiuti suuremate templite katustesse avasid · Vanimad kreeka templitüübid lähtuvad egeuse kultuuri hilise aja losside megaronist · Templitüüpe oli umbes kümmekond · Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia · Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal · Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline · Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga · Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus · Erandiks on hilisem templitüüp rotund
keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides.
täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e
Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud vimsad kaitserajatised -müürid. Need olid ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, suuruse tttu hakkasid kreeklased neid nimetama kükloobilisteks müürideks. Linnuses visid olla hajutatud hooned, aga ka üks linnusloss. Keskseks ruumiks vi ehitiseks linnuses oli megaron - suur ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees2-4 sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Megaronist sai kreeka templi prototüüp. Haudehitistest olid tuntud kamber- ja kuppelhauad ,mille phiruumi moodustas kas nelinurkse vi ümmarguse phiplaaniga hauakamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik - dromos. Philiseks ehitusmaterjaliks oli kohalik kivi-kiltkivi, tuff palju kasutati puud. Siseruumid olid ehitistes kaetud värviliste seinamaalingutega. Egeuse kultuuri varasemad ilmingud pärinevad Troojast (Väike-Aasia), Küklaadidelt
annaabi.ee 
