1. Ilu on suurim nähtavas ja ka kuuldavas. Ühed on ilusad osaduse tõttu, teised on aga ise ilusad. 2. Inimese silm tajub esmapilgul nii ilusat kui inetut. Inetut nähes pöörab inimene silmad kiiresti kõrvale, samas ilusat vaadates ei saa vaatepildist iial küll. 3. Värvi ilu on pärit vormist. Plotinos toob näiteks tule, mis on kõigest olevast kõrgem, asudes idee tasemel. 4. Kaugema ilu nägemiseks tuleb tõusta ülespoole, meeltetaju tuleb jätta alla maha. Plotinose ilu on vertikaalne - hing tõuseb üles, et näha iluideed ja tuleb uuesti alla, et võtta ilutunnetus kaasa. Plotinose arvates peaks ilu inimestes tekitama imestust, magusat hämmeldust, uha, armastust ja naudinguvärinat - läbinisti füüsilisi tundeid. Plotinose idee kohaselt tunneb meie hing ära harmoonia idee, mida ta on tunnetanud ja ütleb meie kehale, et see on ilus. 5
Kristina Jablokova TABB22 113272 Aristoteles "Metafüüsika" Kõik inimesed püüdlevad teadmiste poole. Kõige rohkem armastatakse neid teadmisi, mida saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse
9. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Rakutud struktuurid, bakterid, seened, protistid, taimeriik, loomariik 10. Mis on teaduslik fakt? Teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. 11. Mis on teaduslik teooria? nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. 11. Mis on katse? Teaduslik vaatlus. 12. Mis on vaatlus? Tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 13. Mis on eksperimentaal- ja kontrollgrupid? Samasugustes tingimustes uuritavad grupid, ainus vahe on uuritavas teguris ehk muutujas. 14. Kuidas jõutakse teadusliku faktini?Korduvalt kinnitust leidnud teadusliku uurimismeetodi abil. 15.Mis on orgaanilised ühendid, anorgaanilised ühendid? Keemiliste ainete klassid. Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend. 16. Mis keemilisi elemente on organismides kõige rohkem? Vesinik,süsinik,hapnik,lämmastik 17
saadakse silmade kaudu. Sest mitte ainult selleks, et tegutseda, vaid ka mitte midagi teha tahtmata me üldjuhul eelistame nägemist kõigile teistele meeltetajudele. Põhjus on aga see, et meeltetajude seast kõige enam paneb ta meid tunnetama ja ilmutab kõige rohkem erinevusi. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad loomu poolest meeltetaju omavatena, aga selle põhjal ühtedesse ei teki mälu, teistesse tekib. Ja sellepärast on viimased arukamad ja õppimisvõimelisemad nendest, kes ei ole võimelised mäletama, ja arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda helisid kuulda, nagu on mesilane ja mõni muu seesugustest elukatest, õpivad aga need, kellel mälu kõrval on ka see meeltetaju. Nii et, teised elukad elavad kujutluste ja mälestustega, kogemusest aga saavad osa vähe, inimsugu aga elab ka kunsti ja arutlustega
b) Tingimuslausetes If you want me, just call c) Ajamääruslausetes I shall speak to him when he comes. 2. Spordireportaazid, arvustused. Lepp passes the ball to Kask. Gibson acts well in "Braveheart". 3. Seisundiverbidega (state verbs) verbid, mida tavaliselt ei kasutata kestvates aegades, sest nad kirjeldavad seisundit, mitte tegevust Need on verbid, mis väljendavad: a) meeltetaju (see, hear, feel, smell, taste, look, sound ). Kui meeltetaju verbidega tahetakse väljendada hetkel toimuvat tegevust, kasutatakse tihti modaale can või could Jim must be at home . I can see his car parked outside. b) meeldimist või mittemeeldimist (like, love, dislike, hate, enjoy, prefer, adore) c) psüühilist tegevust (know, understand, believe, realize, remember, forget, notice,
24. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 25. Arengupsühholoogia, biopsühholoogia, eripsühholoogia, spordipsühholoogia, kliiniline- ja kognitiivne psühholoogia, KOOLIPSÜHHOLOOGIA NÕUSTAMISPSÜHHOLOOGIA TERVISEPSÜHHOLOOGIA 26. KOHTUPSÜHHOLOOGIA 27. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA 28. MILITAARPSÜHHOLOOGIA 29. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid 30. vaatlus-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus- Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 31. Laboratoorne eksperiment- laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori 32. tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, Katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja Katseisik teab, millega on tegemist 33. Loomulik eksperiment- - Katseisik ei tea, et toimub eksperiment, toimub Katseisikule loomulikes tingimustes 34. juhtumi analüüs-analüüsitakse kogutud andmeid, tehakse järeldus 35. intervjuu- kogutakse andmeid katseisikult, rääkimise teel 36
Ankeetide tüüpvead Suur hulk kohatuid kommentaare räägib samuti küsimuste halvast formuleeringust või alternatiivide loetelu puudulikkusest. Vastamisest keeldumiste suur protsent võib tähendada, et halvasti on koostatud ankeedi sissejuhatav osa, ei ole selged täitmise reeglid, garanteerimata on anonüümsus, eesmärk jääb ebaselgeks. Vaatlus Vaatlus Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. võimaldab saada informatsiooni väga erinevatest valdkondadest ( nt. sotsiaalne, emotsionaalne areng ) Oluline on täpsustada vaatluse eesmärk (mida, millal, mitu korda ja kus) Vaatlusmeetod kuidas ja kes fikseerib vaatluse tulemused kuidas vaatluse tulemusi tõlgendada ja hinnata Vaatluse vormid Loomulik Struktureeritud Mittestruktureeritud Osavaatlus Vaatluse meetodid ja tehnikad Käitumise kirjeldamine
armastus meeletajude vastu annab tunnistust teadmishimust. Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud); Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles: ,,Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu" 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Toon siinkohal sinna iseenda näite
Isegi kasu saamata meelte tajudest, armastavad inimesed neid ikkagi. Kõige enam hindavad inimesed meeltetajudest nägemist, kuna ka otsest kasu saamata armastavad inimesed nägemist sest nägemine annab kõige rohkem meile tunnetuslikku ja nägemise tõttu me leiame ka meid ümbritsevas kõige rohkem erinevusi. Sellest tulenevalt võibki öelda, et meeltetajude armastamise pärast on inimene juba oma loomult teadmishimuline. 2. Kõik elukad sünnivad siia ilma meeltetaju omavatena, kuid ühtedele tekib mälu ja teistele ei teki. Need, kellel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad seetõttu, et esiteks nad on võimelised mäletama ja sellest tulenevalt nad saavad mäletatavat kasutada ka edaspidi. Seda infot saab, mida nad mäletavad, meeltetajudega koos kasutada õppimiseks. Seetõttu ongi need, kes omavad mälu, õppimisvõimelisemad kui need, kellel mälu puudub. 3
sünnitajale abiks. Sidruni lõhn aitab konsentreeruda, lavendel rahustab. Kui sünnitus ei taha edeneda, võib aidata kadakalõhn. Inimene on "keemia-füüsika labor". Sünnitus algab eelkõige peast- mõtetest, ajuimpulssidest ja ajukeemiast. Kui lootekestad rebenevad, hakkab nirisema vett. Lootevesi võib tulla ka tilkhaaval või vastupidi, tulla järsu tulvana. Nüüd on infektsioonioht ja mida vähem emakakaela kontrollimist, seda parem. Sünnitaja meeltetaju on tervanenud. Sünnituse juures mängib väga suurt rolli õigesti valitud keskkond. Oluline on, millised inimesed sünnitaja juures on, sama olulised on lõhnad, helid, valgus, temperatuur jne, ka puudutused. Üleminekufaasis on tavaline, et sünnitaja tahaks jätta kõik sinnapaika ja minema kõndida: "Mulle aitab, mina lähen nüüd minema, vaadake ise, kuidas edasi saate!" Sel ajal on oluline, kuidas käituvad isikud, kes sünnitaja juures on
Raske arengupuude põhjused: pärilikkus; ajukahjustused. Ajukahjustuse põhjused nakkus, mürgitus raseduse ajal või vastsündinul häired sünnituse ajal ainevahetuse- või toitumishäired raske ajuhaigus loote teadmata põhjusega väärareng või haigus kromosoomianomaalia liiga väike või liiga suur sünnikaal autism või raske psüühiline haigus lapseeas sensoorne puudulikkus (meeltetaju kaotus) Ennetamine lootediagnostika esmane ennetamine teisene ennetamine Kerge vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 5069) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine Mõõdukas vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 3549) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine Raske vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 2034) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine Sügav vaimne alaareng
Oletada võib, et see tollal suurt populaarsust ei omanud, sattudes peagi teiste koolkondade terava kriitika alla. Kuid skeptikute filosoofiline algatus siiski ei kadunud. 3.2 Akadeemiline skepsis Akadeemilise skepsise esimeseks harrastajaks ning viljelejaks oli Aiooliast pärit Arkesilaos (u 315-241 eKr). Tema skeptilised vaatekohad näisid kujunevat peamiselt poleemikas stoik Zenoniga, kelle tunnetusõpetuslikke vaateid arvustades jõudis ta arvamusele, et nii meeltetaju kui ka mõistusliku tunnetamise täpsuses tuleb üldse kahelda ning väitis koos skeptikutega, et õigem on üldse loobuda otsustamisest asjade üle. Teatakse koguni, et ta kahtles isegi kahtlemise õigsuses. Akadeemilise skepsise silmapaistvamaks esindajaks kujunes Küreenest pärit Karneades (u 214-129 eKr). Tema vaateid leiame peamiselt tema õpilaste teostest, sest ta ise kirjanduslikult tegev ei olnud. Karneades lähtub küsimusest, kas ning
ja vale, ige ning ebaõige vahel. Need kriteeriumid või mõõdud (,,kanon"), mis sel viisil meid avitavad eristama vajalikku mittevajalikust ning tähtsusetust, need kaanonid peavad kätkema looduses, elu tegelikkuse sees, inimloomuses endas. Kanoonika ongi see, mis tegeleb nende kriteeriumite eristamise ja kindlaksmääramisega, kanoonika ülesandeks on kuulata ,,loomuse häält". Eelnevast tulenevalt kirjeldab Epikuros nelja looduse poolt inimesele antud kaanonit. Esimene on meeltetaju, mille hindamiseks kasutab Epikuros materialismi. Tõde ning tõeline on see, mida me vahetult tajume oma meelte varal nende kaudu saadud pilt või kujutlus vastab täielikult tajutava eseme olemusele. Ka need tajupildid, mis meie oma sisemuses kujunevad ning esile kerkivad, on tõelised näiteks unenäokujutlused, fantaasialooming , ainsaks erinevuseks välismaailmast saadavate tajupiltidega on see, et neil pole väljaspool meid
Tööstusrevolutsioon - oli periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast Urbanisatsioon ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Vaatlus - on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes.- Vanusepüramiid - populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Väljasuremine - on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt. Ökoamplituud - on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda
Teave informatsioon. Teavik infot kandev objekt raamatukogus nt trükis, foto, elektrooniline teavik jne. Täiendusõpe - erineva pikkusega kursused erialase või ametialase pädevuse tõstmiseks ning huvialakoolitused, koolitusseminarid, õppepäevad, arenguprogrammid, e-õpe, suveülikooli ja talveülikooli kursused, loengusarjad ning tellimuskoolitused. Vaatlus - tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes. Valdkonnapädevus - üldpädevuste (õpi-, tegevus-, väärtus-, enesemääratluspädevus) ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused nagu nt loodus-, sotsiaalne, refleksiooni- ja interaktsiooni-, kommunikatiivne, tehnoloogia, kultuuri ja matemaatika pädevus. Vilistlane - õppeasutuse lõpetanu.
2005 tähistati Noor-Eesti juubelit! Tuglas -oluline kriitiku ja kirjandusteadlasena, isegi rohkem kui kirjanikuna, kuigi oli viljakas kirjanik, seda eriti nooruses - Jaan Undust on uurinud teda kõige rohkem -Novellides maailma nägemise ühtsus, läbivad kujundid, motiivid - Sümbol(tõde)tajuprotsess reaalsus ,,Popi ja Huhuu" isand istub ja liigutab käes nööri otsas olevaid helmeid, koer Popi tunneb nende lõhna (koera olemuses lõhnataju ju oluline..). Palju meeltetaju värvid (punane pihik, must kuub, valgus), lõhnad, hääled. Tihendatud maailm tuleb esile sümbolite kaudu. Isandal pole pärisnime, sest pärisnimi on märk reaalsusest, mis pole novelli perspektiivis oluline. -Tuglase loominguline printsiip ,,omapäraselt mõistetud sümbolism" lõi oma viisi olemasolevatest vooludest. -Arvas : Müüt kui uus ilukirjanduslik zanr, arvas et müüdi loomine aitab inimkonda , manifesteeris müüti.
Kogemusest lähtuvad teadmised: A: A posteriori aposterioorsed teadmised kogemisest lähtuvad teadmised B: A priori aprioorsed teadmised kogemusele eelnevad teadmised. A priori alla : nt arusaamine põhjuslikkusest, tajumine et igal asjal on põhjus. Kui millelgi pole põhjust, pole see asi meie jaoks ka mõtestatud. Sp püüab inimene alati seletada olemasolevat maailma. Veel peab olema, et olemas oleks meeltetaju: ajataju ning ruumitaju. Põhjuslikkus saab ilmneda ainult ajas ja ruumis. On veel selliseid mõisteid/kategooriaid nt ,,üks" ja ,,palju" hulgamõisted. Peavad olema meis enne kui tunnetus saab võimalikuks. Mõisted tajumiseta on tühjad (Kant ühendab siinkohal ratsionalismi ja imperialismi) Mõistus näitab tajumise/maailma piire. Välismaailma tajumine asi iseeneses. Nt punane värv milline ta on omal puhtal kujul?
1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada.
struktureerimise või sümboliseerimise pildiline viis. See ei tähenda, et maastikud oleksid mittemateriaalsed. Maastikud võivad olla esitatud mitmesugusel alusel mitmesuguste materjalidega – värviga lõuendil, kirjana paberil, pinnase, kivide, vee ja taimedega maapinnal. Maastik kui kultuurikonstruktsioon. *Maa-ala välisilme, nii nagu me teda tajume, antud ajal antud kohas olevate nähtuste ja toimuvate protsesside visuaalne summa. *Meeltetaju tulemusena tekkinud kujutluspilt. *Nägemisviis, aja jooksul mingi koha kohta kogunenud kultuuriliste väärtuste, sotsiaalsete käitumiste ja individuaalsete tegevuste 1 sümboolne väljendus. Maastik on kultuurikujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise ja sümboliseerimise pildiline vorm. Inimene ja maastik: inimene käsitleb end ümbritsevat keskkonda maastikuna. Maastik on nii maal kui ka linnas
Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. · Monitooring e. seire- on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul · Katse- ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. · Vaatlus- tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. · Loendus- loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Loendus võib olla: 1) absoluutne hõlmab uuritava kogumi kõik isendid; 2)suhteline hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega). · Modelleerimine- nimetatakse mudeli loomist. Mudeli järgi saab hinnata mingi objekti tegelikku olekut ning ennustada järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest
Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Monitooring e. seire- on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul Katse- ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlus- tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Loendus- loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Loendus võib olla: 1) absoluutne – hõlmab uuritava kogumi kõik isendid; 2)suhteline – hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega). Modelleerimine- nimetatakse mudeli loomist. Mudeli järgi saab hinnata mingi objekti tegelikku olekut ning ennustada järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga
sissehingatava õhu kvaliteeti. Haistmisaistingud on tugevalt seotud emotsioonidega. 5. Kompimine ehk puudutamine - võimaldab kindlaks teha esemete kuju, suuruse, materjali jne. Puuteaistingutele lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. 64. Mis on taju? Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine tesdvuses tervikliku meelelise , mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.Filosoofias mõeldakse taju ehk meeltetaju all ümbritseva maailma teadvustamist meelte abil. 65. Mis on taju omadused? * Püsivus e. konstantsus inimene tajub objekti (voi selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte * Valivus e. selektiivsus seda mojutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Naiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele opetaja märkab oigekirjavigasid, kunsti opetaja kujundust.
Kui väitele saab vastata samaväärsega, pole mõtet vaielda. Skeptikud tahtsid kummutada kõikide koolkondade dogmad. Oma otsustustest loobumist kommenteerisid skeptikud troopidena. Kuna loobuda tuli ka moraalseist otsustusist, iseloomustab skeptikute eetikat relativism. Akadeemiline skepsis kujunes välja Aiooliast pärineva Arkesilaose (~315-241)poleemikas stoik Zenoniga. Arvustades viimase tunnetusõpetust, jõuab järeldusele, et nii meeltetaju kui mõistusliku tunnetuse täpsuses tuleb kahelda, seega tuleb loobuda igasugustest otsustustest. Hakkas kahtlema isegi kahtlemise õigsuses. Ak. skepsise silmapaistvaim esindaja Karneades Küreenest (214-129). Ei kirjutanud, tema ideid ta õpilaste töödes. Kritiseeris kõiki kaasaegseid filos. õpetusi, eriti stoikusid. Kahtles teadmimse võimalikkuses, tõekspidamiste tõelevastavuses, tõe kriteeriumides ja millegi tõestamise võimalikkuses. Nn. kindlatele
annaabi.ee 
