Ülesanded KT-st. 1.Kirjuta tabelisse lindude kohastumused (5 kohastumist) lendamiseks ning kuidas nimetatud kohastumus aitab linnul lennata. Kohastumine Kuidas on see linnule lendamiseks kasulik? Kiire seedimine Kehakaal on kergem. 2.Täida lüngad. Lindude esijäsemed on muundunud.................................Lindude keha katavad...............................Lindude juhtivaks meeleks on.....................................Lindude luustik on (milline?)................................tänu luudes paiknevatele......................................Lindude sulgi võib ülesande ja paiknemise järgi jaotada...........................................,...........................................,........................ ............Toitumise järgi võib linde jaotada...........................................................ja................................. 3
arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund. Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha kirgedest ning süvenema jumalatunnetusse. · Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp · Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus
Kalad näevad lähedale, nende keskmine nägemisulatus on umbes 1 m. Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel. Erinevalt kaladest on neil silmad enamasti silmalaugudega ja varustatud pisaranäärmetega, kuid reageerivad ainult liikuvatele objektidele. Roomajatel on hästi arenenud nägemine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Lindudel on meeleelundid ebaühtlaselt arenenud. Nende juhtivaks meeleks on nägemine. 2013/2014
LIMUSED 1.Limuste elupaigad. Kõige rohkem on limuseid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. 2.Kes kuuluvad limuste hulka? Limuste hulka kuulvad teod, karbid, peajalgsed. 3.Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad. Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest.
pruugi olla kõigil inimestel sugugi võrdsel tasemel. Kuna ilu nägemine sõltub sellest meelest, siis võib siit tulenevalt väita, et sarnase nägemismeelega inimesed tunnetavad ka värviliste riiete ilu sarnaselt. See väide on aga kahtlemata vale. Käesolevas essees üritan tõestada, et lähtudes David Hume teooriast on arusaam ilust kõigil erinev. Meelteks ei tohi aga nimetada pelgalt neid 5 meelt, mille hulka kuulub ka eelpool mainitud nägemismeel. Meeleks võib pidada midagi sügavamat ning keerulisemat, mis jääb välisvaatlusel nähtamatuks- meie loomu. Tuginedes empiristlikule tunnetusteooriale, mida viljeles David Hume, et kõik teadmised ja ideed teatud asjadest saavad alguse kogemustest, võib väita, et ka meie teadmised meeltest on kujunenud varasemate kogemuste põhjal. Need varasemad kogemused on aga kõigil inimestel erinevad. Osad kogemused võivad siiski küll kohati ühtida kuid igaühel on neist ikkagi oma tõlgendus ning arusaam
lähedal. Eluviis võib olla nii liikuv, kui paikne. Aktiivsus on enam-vähem võrdne kogu ööpäeva jooksul, ehkki toitumine langeb peamiselt hommiku- ja õhtutundidele. Ta on parvekala. TOITUMINE Latka toit on väga mitmekesine - praktiliselt kõik söödav, mis ta veekogu põhjast tuhnides leiab. Noorkalad toituvad rohkem zooplanktonist. Aasta lõikes on kõige intensiivsem toitumine suvel, ööpäeva jooksul aga hommikul ja õhtul. Toidu leidmisel on peamiseks meeleks nägemine, tähtis roll on ka kuulmisel SIGIMINE Suguküpsuse saavutab suhteliselt hilja (isastel 5...9 aastaselt, emastel 6...10 aastaselt). Kudema läheb mais või juunis. Kudemise algul peab veetemperatuur olema 12...13 °C, aga massilise kudemise ajal on see 15...17 °C, mis on suhteliselt soe. Eelnevalt hõivab iga isane oma ala (tavaliselt vaatevälja suurune), mida kaitseb rivaalide eest. Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele taimedele, millele mari kleepub
Väga oluline on kompimismeel lasteaias-mänguasjade valik ja mitmekesisus;looduslik materjal,kombib maailma seaduspärasustesse;jõulised mängud omavahel;õues olek-tutvumine aktiivselt liiva,vihma,vee jne.loodusega meie ümber;sõrmesalmid,teadlikult juhitud puudutused;maalimine,joonistamine,voolimine,küpsetamine,meisterdamine jne.;masseerimine,silitused,õlitamine. Need on lapsele väga olulised asjad ja läbi selle kõige ta hakkabki maailma tunnetama. Teiseks oluliseks meeleks on elumeel.Elumeel on tervisemeel.Valu,väsimus,nälg,janu-kui see kõik märku ei anna,siis kõik korras.Kui on hirm,siis pole areng võimalik.Laps on aktiivne,reibas,tegutseb rõõmuga.Elumeel toitub armastuse jõududest ja seda toidab turvaline rütm,korraldatud tegevus vaheldumisi vaba mänguga.Kui see nii ei ole,rikub see nende tervist.Ülitähtis on selle juures toitumine.Õigeaegne ja õiged ained.Lastele keelatud ohjeldamatult meelemuljeid.Enne kooli on uni päeval tervislik
* Apertseptiivsus * Konstantsus * Liikuvuse eelistamine liikumatusele * Mõtestatus * Taju kulgemine üldiselt üksikule * Tuntuse eelistamine tundmatule * Valivus * Ökonoomsus Tajufenomenidega, mille füsioloogilist substraati (näit. vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine
(vähem liivase) põhja lähedal. Eluviis võib olla nii liikuv, kui paikne. Aktiivsus on enam-vähem võrdne kogu ööpäeva jooksul. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Toidu leidmisel on peamiseks meeleks nägemine, tähtis roll on ka kuulmisel. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Kudemisperioodil moodustub isaste peal, kehal ja uimedel tugev helmeskate. Suguküpsuse saavutab suhteliselt hilja (isastel 5...9 aastaselt, emastel 6...10 aastaselt). Kudema läheb mais või juunis. Kudemise algul peab veetemperatuur olema 12...13 °C, aga massilise kudemise ajal on see 15
kujutatut ühtse tervikuna. Tajul eristatakse mitmeid omadusi: Antropomorfism, konstantsus, liikuvuse eelistamine liikumatusele, mõtestus, tuntuse eelistamine tundmatule, valivus, ökonoomsus. Tajufenomenidega, mille füsioloogilist substraati (näit. vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine
Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast kunst peab inimest kasvatama riigitruuks. 6)Millised olid Platoni arvates tähtsamad väärtused inimeste jaoks? Platoni käsituses jaguneb inimese hing kolmeks: mõistuseks ehk vaimuks, meeleks ja mõistuseta meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused tarkus, südikus (vaprus) ja mõõdukus. Üldisemaks vooruseks pidas Platon õiglust; õiglane on inimene siis, kui tema hinge osad toimivad harmooniliselt.Õndsuse saavutamiseks peab hing eralduma keha kirgedest ja süvenema jumalatunnetusse. Voorustest on valitsejale vaja tarkust, sõdurile kindlameelsust, käsitöölistele ja talupoegadele kuulekust ning kasinust. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha.
http://acoeuretacris.centerblog.net/6582492-mythologie-greco-romaine-hephaistos- ou-vulcain?ii=1 https://www.google.ee/search?q=ares&oe=utf-8&aq=t&rls=org Pallas Athena Tarkusejumalanna. Ta vihkas sõda, sõdimist ning ta armastas edukäiku, tsivilisatsiooni ja inimeste rahulikku loovat tööd. Ta pidi enda halvaks meeleks tihti võitlema, et kaitsta rahu. http://1.bp.blogspot.com/_N1g9KTCIrtI/TGrd6vguM_I/AAAAA AAAAPM/807fd9pulno/s1600/Pallas_Athena_cover.jpg Poseidon Merejumal. Ta võis olla nii kuri ja hirmuäratav nagu suured lained ning niisama võis ta olla ka leebe ja õrn nagu vaikselt voolav vesi. http://media.comicvine.com/uploads/8/82774/1539964-poseidon_by_grafik.jpg Hestia Hestia oli kõige austatuim
ideedega, mis tal on. Kui hing hakkab neid kaaluma ja reflekteerima siis täitub aru hoopis teistsuguste ideedega, mida välistelt asjadelt ei oleks olnud võimalik saada. Sellisteks võivad olla näiteks tahtmine, arutlemine, uskumine, kahtlemine ja veel igasugu teised meie oma vaimu erinevad tegevused. Selline ideede allikas on igas inimeses sees ja kuigi see pole meel (pole pistmist väliste objektidega), on ta meelega väga sarnane ja teda võib pidada seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub vaid neid ideid, mida vaim saab reflekteerides enda tegevusi iseenese sees. 5.) Locke kasutab sõna tegevused laias tähenduses ja mõistab selle all mitte vaid vaimu toiminguid oma ideedega, vaid ka ideede poolt vahetevahel tekitatavaid mingit laadi kirgi, mis ideede puhul mõnikord tekivad sellisteks on näiteks rahuldustunne või siis ebamugavustunne, mis tekivad mingi mõtte puhul. 6
ideedega, mida ei oleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Nendeks ideedeks on näiteks mõtlemine, uskumine, teadmine ja tahtmine. See allikas ehk reflekteerimine sõltub ainult meist endast. Locke ütleb ka, et kuigi see ei ole meel, sest tal ei ole mingitki pistmist väliste objektidega, siis ometigi on ta meelega väga sarnane ja seega võib teda kutsuda seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub ainult neid ideid, mida vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees. 4. Kõik meie ideed on pärit kas ühest või teisest allikast. Locke arvates ei ole arus jälgegi mingitest ideedest, mida ta ei saaks kas siis aistmisest või reflektsioonist. Ta ütleb, et välised objektid täidavad vaimu meeleliste kvaliteetide ideedega ja vaim täidab aru ideedega omaenda tegevustest. Saades täieliku ülevaate oma
Susi elab maksimaalselt 10-20 aastat (vangistuses), aga vananemistunnused ilmnevad juba 10. - 12. aastaselt. Eakad loomad tõrjutakse karjast välja, mille tõttu nad surevad poolnäljastena või langevad teiste huntide ohvriks. 5 Meeled Hunt kasutab oma suurepärast haistmist saagi väljanuhkimiseks, seda taga ajades juhindub aga kuulmisest ning nägemisest. Hundid näevad paremini kui teised koerlased. Nende juhtivaks meeleks on aga haistmine. Võsavillemi ninasisene lõhnatundlike retseptoritega kaetud ala on inimese nina sisepindalast 14 korda suurem. Retseptoreid on seal ligi 200 miljonit, vastukaaluks inimese viiele miljonile. Koos peaaju vastavate keskuste erilise ehituse ja erakordse arenguga võimendub haistmine aga niivõrd, et inimese haistmistundlikkus on keskmiselt ainult 1% kriimsilma omast. Hundid on võimelised hästi orienteeruma kuni 6 m/s ulatuva tuule korral, optimaalseks on aga 0,5 m/s
karbikoja avamiseks. (1) Meritähe kõhtmisel poolel keskosas on suu, mis viib suurde ja mahukasse makku. Normaalses olekus lamab meritäht seega suu peal. Suu on meritähel ka pärakuks. Selgmisel küljel asuv õige pärak on sedavõrd väike, et ei suuda suuremate palade eemaldamisega hakkama saada. Ehkki meritähel puuduvad nii kõrvad kui nina, tajub meritäht suurepäraselt nii hääli kui lõhnu. Kõiga tähtsamaks meeleks on siiski kompimine.(2) Meritäht näeb enda ümer toimuvat silmadega. Silmi on tal nii palju kui palju on tal kiiri.(5) Iga kiire viimasel, paaritul jalakesel iminappa ei ole ja ta kujutab endast lühikest kombitsat, mille alusel on punane, arvukatest üksikutest silmakarikatest koosnev täppsilm. Oma silmade abil meritäht näha selle sõna otseses mõttes ei saa, vaid on võimeline eristama ainult valguse intensiivsust ja suunda.(1) Joonis
Vipassan tähendab asjade jagamist väiksemateks üksusteks, et neid detailsemalt tajuda. Budismis räägitakse neist kahest meditatsiooniliigist. Millist meditatsiooni ka ei valitaks, keskendumismeditatsioon peab olema esimene aste. Pärast võib üle minna analüütilisele meditatsioonile. Keskendumismeditatsiooni harjutamise alguses on suurimaks häiringuks meele kõrvalekaldumine keskendumise objektilt. Seda nimetatakse väliseks, ärrituvaks meeleks. Meel lahkub objektilt ja erinevad mõtted tulevad pähe, häirides keskendumist. Siis on vaja rahuneda ning meel uuesti ja uuesti objektile tagasi tuua. Pärast pikka harjutamist on võimalik saavutada mingisugune stabiilsus suudetakse keskenduda ühele objektile ilma segavate mõteteta mõned minutid või sekundid(5.). Siis tuleb järgmine takistus meele uppumine. Seda nimetakse le`ks. Keskendudes muutub meel loiuks ja selgus ning meele teravus kipuvad kaduma. Kui muututakse
vette sünnitama. Kui nad on veest väljas, siis on oht üle kuumeneda. Päris maismaa imetajatest, kes on maismaalt vette siirdunud. Vaalaliste eelasteks peetakse rohusööjaid. Hüljeste eellasteks peetakse kärplasi. Maailmas on 33 liiki hüljeid (nt karushüljes/kõrvukhüljes, vööthüljes. morsk). Hüljestel on kasulikum õhk välja hingata ja mitte veealla seda kaasa võtta. Veest väljas on nende kõige parem juhtimisvahend nina ja haistmine. Veeall on juhtivaks meeleks kompimismeel. Kombib kahte moodi: 1) tekitavad heli, mis erinevatelt objektidelt peegelduvad tagasi teatud vibratsioone, 2) hülgete vurrud võtavad vastu väga peeneid veevõnkumisi. Läänemere hülged Läänemeres on elanud 4 liiki hülgeid (hallhüljes – Läänemere suurim hüljes, viigerhüljes – maailma kõige väikseim hüljes, randalhüljes – säilinud lõunapool, sünnitab suvel ja liivarannale, grööniküljes – looduslikult hääbus, sest tema jaoks oli vesi väga mage.)
Ühes otsas paikneb jumalik valgus, mida ta nimetas "Üheks". Teises osas on täielik pimedus, sinna "Ühe" valgus ei ulatu. Tema järgi valgustavad "Ühe" kiired inimese hinge, aine aga on pimedus, mida tõeliselt polegi olemas. Ka looduslikele vormidele kumab "Ühelt" nõrka sära. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 116-124) Indoeurooplased Indoeurooplased uskusid paljudesse jumalatesse. Nad püüdsid jõuda teadmiseni maailma kujust. Nende kõige tähtsamaks meeleks oli nägemine. Nende kultuurile on iseloomulik jumalatest või müüdiainestikust piltide ja kujude valmistamine. Semiidid Semiidid koondusid oma usus üsna varakult ühe Jumala ümber. Semiitide tähtsaim meel on kuulmine. Nende puhul on tavaline "pildi keeld". See tähendab, et Jumalast ja pühadustest pole lubatud valmistada pilte ja kujusid. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 135-140) 13 Keskaeg
kahtlemine, uskumine, arutlemine, teadmine, tahtmine, ja kõik meie oma vaimu erinevad toimingud [actings]; ja olles neist teadlikud ning vaadeldes neid iseenda sees, saab meie aru nendest sama aredad ideed nagu me saame kehadelt, mis mõjutavad meie meeli. See ideede allikas asub täielikult igas inimeses eneses, ja kuigi see ei ole meel, sest tal pole midagi pistmist väliste objektidega, on ta meelega väga sarnane ning teda võib piisava õigusega kutsuda seesmiseks meeleks. Et ma aga esimest kutsun aistimiseks, kutsun ma viimast REFLEKSIOONIKS [REFLECTION], sest ta pakub ainult neid ideid, mis vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees. Ma tahaksin niisiis, et käesoleva arutluse järgnevas osas mõistetaks mind nii, et ma pean REFLEKSIOONI all silmas vaimu teadlikuks saamist [notice] omaenda tegevustest ja nende tegevuste laadist [manner], mille tõttu arus tekivad nende tegevuste ideed
Et linnud vajavad palju energiat, siis on nende toidutarvidus suur. Eriti rohkesti vajavad nad seda talvel, kui energiat on vaja kehatemperatuuri hoidmiseks, samuti ka rände ajal, kui palju energiat kulub lendamisele. Mõned väiksed linnud peavad ööpäeva jooksul sööma ära rohkem toitu, kui nad ise kaaluvad. Meeleelundid Lindude juhtivaks meeleks on nägemine. Samuti kuulevad nad väga hästi. Väga nõrgalt on lindudel arenenud haistmiselundid - enamik linde ei erista lõhnu. Sigimine ja areng Kõik linnud on lahksugulised. Viljastumine toimub kehasiseselt. Munemisele järgneb haudumine, mis lõpeb poegade koorumisega. Paljudel liikidel on pojad peaaegu kohe
Veneetsia biennaali elutööpreemia 1999. 2 Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin. -mida Bourdieu nimetab “puhtaks vaatamiseks”, “puhtaks esteetikaks” -kus oluline oli püüdlemine eriala autonoomia poole - lääne maalikunstis on valguse kujutamisel erakordselt oluline tähtsus -- erinevalt Idamaade kunstist - alates renessansist ja teaduse-tehnika revolutsioonist peetakse modernse ajastu juhtivaks meeleks läänes nägemismeelt Sünteesiv valgusekäsitlus – valgus kui Jumala valgus Valgus kui Jumala metafoor. Rembrandti maalide valgusekäsitlus vastab skolastikute arusaamale valgusest kui Jumalikust elemendist. Louis I. Kahn Parlamendihoone Dhakas, Bangladeshis Analüütiline valgusekäsitlus – valgus kui materiaalne element René Descartes (1596-1650) - Lääne “moodsa filosoofia isa” - Lõi analüütilise geomeetria alused
tuurist. Lindude kehatemperatuur on keskmiselt 41...42 °C. Linnud söövad nii taimset kui ka loomset toitu, mida nad hangivad õhust, veest või maismaalt. Lindudel puuduvad hambad toit peenestatakse alles maos. Linnud vajavad palju energiat. Eriti rohkesti vaja- vad nad toitu talvel, kui energiat on vaja kehatemperatuuri hoidmiseks, samuti rände ajal. Mõned väikesed linnud peavad ööpäeva jooksul sööma ära rohkem toitu, kui nad ise kaa- luvad. Lindude juhtivaks meeleks on nägemine. Samuti kuulevad nad väga hästi. Väga nõr- galt on lindudel arenenud haistmiselundid enamik linde ei erista lõhnu. Linnud on väga olulised Eesti maastike ja keskkonna mitmekesistajad. Nad on olulised ka bioindikaatoritena, kelle järgi saab hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu- ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmeid linde on meil aegade jooksul peetud jahilindudeks. Ka tänapäeval
tatakse sageli eesverbina ning vaheseinad puudu- . vad. / ¡ Kujutab k~ orva. / ¡ Vana m¨ark , £220 ¢K~ orv 223 oli silma k~orval £ ¢h¨a¨aldusosutina , mis kuju- t¨ahtsuselt teiseks meeleks tab rituaalanumaga maha jumalaga suhtlemisel, nii maetud tabuks muutunud t¨ahendab n¨aiteks `jumala mana . Algt¨ ahendus on h¨a¨alt kuulates valgustatuks alles m¨argis , mida kasutati
耳 ¨ OKE LO ¨ 6 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 1269 57 220 卜文 ✄ ✂象形 ✁Kujutab k˜orva. K˜orv oli silmaせい目 k˜orval t¨ahtsuselt teiseks meeleks jumalaga suhtlemisel, nii t¨ahendab n¨aiteks 聖 ‘jumala h¨aa¨ lt kuulates valgustatuks ちょう saama’, 聽(聴) ‘seestuma silma ja k˜orvaga’. 源 ˜ ⇒ 昏 M OLEMAS ˜ ON K ORVA KUJU 源 ⇒聴 源 ⇒聖 参考 ⇒變 源 ⇒ 聞
annaabi.ee 
