Meeldetuletusi geomeetriast (0)

Riidaja Põhikool
Merily Mirka
8.klass
Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused  
Juhendaja : Heli Veerme
Riidaja 2017
Sisukord
SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………2
1. NOORTE LUGEMUS …………………………………………………………....3
2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE 
ANALÜÜS….……………………………………....5
KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………....7
KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………………..11
LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused….……………………………………....12
Sissejuhatus
Minu uurimistöö teemaks on “Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme 
õpilaste lugemisharjumused” Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne  
teema nii Eestis kui ka mujal maailmas, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu
loevad noored üha vähem raamatuid. Inimese toimetulek ja aktiivne elu muutuvas 
ühiskonnas sõltub aga tema kirjaoskusest, sealhulgas lugemisoskusest ja 
lugemishuvist. Teema valikul lähtusin sellest, et mulle meeldib kirjandus ja vabal 
ajal loen meelsasti raamatuid.  
Uurimistöö eesmärgiks on saada ülevaade III kooliastme noorte lugemisharjumustest 
ning omandada esmaseid uurimistööalaste kirjutiste koostamise oskusi. 
Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti Hummuli, Ala ja Riidaja 
Põhikooli 7., 8. ja 9. klassides läbiviidud küsitlustega mille koostamisel hoiti  
silme eest sihti saada võimalikult mitmekülgne ülevaade iga klassi kohta. 
Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte 
lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud 
küsitluse tulemusi. 
1. Noorte lugemus
Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha 
sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas
eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel 
eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste , mis 
küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna 
suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni 
neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku 
suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise 
eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest, 
mitmesuguseid aimeraamatuid aga kolmandik. Samal ajal on üsna üldlevinud arvamus, 
et selline lugemine ei ole täisväärtuslik ning põhjustab noorte inimeste vaimset 
allakäiku. (Puksand 2012)
Põhikooli kirjandusõpetuses tähendab lugemine lugemishuvi tekitamist, 
lugemisharjumuse kujundamist ning lugemisoskuse omandamist, viimane omakorda hõlmab
kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ning mõistmise oskust. Kirjandustundides 
tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid 
vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste. (Org 2010)
Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta 
juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on 
televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet , arvutist rääkimata. Paljud 
õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on 
vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil. Suurenenud on noorte hulk, kes ei armasta 
lugeda, ei satu teatrisse ega kinno , nende noorte funktsionaalne kirjaoskus ei 
võimalda igapäevases elus edukalt toime tulla. ( Rebane 2012)
Kärt Hellerma sõnul ei ole niisugune olukord ainult noorte hulgas. Ühiskonnas 
laiemaltki on vaimsed hoiakud kiiresti asendunud ratsionaal-pragmaatilistega - kuni
selleni välja, et ilukirjanduse lugemist peetakse lapsikuks ja aega raiskavaks 
ajaviitseks. Raamatuid asendab arvuti, väärtusi ammutatakse igapäevaelust ning 
samastumist pakuvad sotsiaalvõrgustikud ja suhtumine lugemisse on üha tõrksam.  
Tema arvates pole lugemine raske töö ega pingutus , vaid pigem rõõmu ja kergustunde 
allikas. Raamatud annavad teadmisi ja jutustavad lugusid ning nad pakuvad võimalust
osaleda ühes teises, argielust väljaspool asuvas maailmas. See on selge ja 
konkreetne maailm, erinevalt meid ümbritsevast tegelikkusest, mis on palju 
ebamäärasem ja sageli ka vaenulikum. Hea raamat pakub elamiseks tuge - aitab näha 
oma probleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja teiste kogemuse kaudu. Lugemise 
aitab samuti kaasa ka üldistusvõimele - aitab märgata seoseid nähtuste ja sündmuste
vahel. Lugemine kasvatab võimet iseseisvalt mõelda. Raamatud näitavad maailma 
salapära ja ühtlasi annavad teadmisi eri valdkondade kohta. Erinevad autorid 
kirjeldavad maailma ei vaatenurkadest. Hea raamat pakub elu kokkuvõtet. Hea raamat 
korrastab omal moel maailma, toob sellest välja uusi mustreid, paneb selle uuesti 
elama. (Hellerma 2012) 
Et inimene end lugejana tajuks, peab lugemine olema talle loomuomane, sihipärane ja
kujunema harjumuseks. Eestis tegeldakse laste ja noorte lugemisharjumuste 
kujundamisega üsa palju ja sealjuures keskendutakse siiski just ilukirjandusele. 
Näiteks eelkooliealisi ja algklassilapsi suunab raamatute juurde üle-eestiline 
“Lugemispesa” projekt, põhikooliõpilaste lugemisharjumusi kujundab projekt “Lugeda 
on mõnus”. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab iga kahe aasta tagant Nukitsa 
konkursi, kus lapsed valivad ise kahe viimase aasta parima raamatu ning selle 
põhjal selgitatakse välja lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik. 
Seega võib näha et Eestis suunatakse lapsi juba väga noorest east raamatute juurde.
 (Puksand 2012)
2. Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumuste 
analüüs
Kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumuste väljaselgitamiseks viidi Riidaja, 
Ala ja Hummuli põhikooli 7.-9. klassi õpilaste seas läbi küsitlus. Küsitlusele 
vastas 23 õpilast.  Küsimustik koosnes 15 küsimusest, millest 10 olid lahtised  
küsimused ja 5 küsimust olid kinnised. Küsimustik viidi läbi veebipõhiselt Google 
Drive keskkonnas jaanuaris ja veebruaris 2017.
Joonis 1. Küsitlusele vastanud õpilaste jagunemine klassiti num.PNG  wut.PNG 
Joonis 2. Küsitlusele vastanud õpilaste jagunemine sooliselt numm.PNG  sit.PNG 
Kas sulle meeldib/ ei meeldi lugeda ilukirjandust ? Miks? 
Enamusele küsimustikule vastanutest ei meeldi lugeda ilukirjandust. (15) Põhjuseks 
toodi, et pole aega, ei paku huvi ja on igav. Õpilased, kellele meeldis lugeda, (8)
väitsid, et loevad raamatuid ka vastavalt oma huvidele, mitte ainult kohustuslikku 
kirjandust. 
Kas Sa loed vaid kohustuslikku kirjandust või ka vabalt valitud kirjandust? 
Kohustusliku kirjanduse kõrvalt loetakse ka vabalt valitud kirjandust. (11) Need, 
kes ei loe vabalt valitud kirjandust kohustuslikku kirjanduse kõrvalt (9), väitsid,
et neil pole aega ja ka kohustusliku kirjanduse lugemine on tülikas. Õpilased, kes 
ei loe vabalt valitud kirjandust ega  kohustuslikku kirjandust (4), väitsid, et 
neil puudub täielik huvi raamatute vastu ning eelistavad lugemisele teisi tegevusi.
Missuguse sisuga raamatud on Sinu meelest huvitavad? 
Õpilaste seas olid kõige populaarsemad seiklusraamatud, teisel kohal 
põnevusraamatud ja kolmandal kohal õudusraamatud. 
  
Mida arvad kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvatest raamatutest? 
Noortel on väga erinev arvamus kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvatest 
raamatutest, mõned õpilased väitsid, et kõik raamatud ei vasta nende ootustele ja 
on ka raamatuid, mida nad oma vabal ajal ise eriti ei loeks, kuid teised arvasid, 
et kohustusliku kirjanduse raamatud on huvitavad ja harivad. 
Mida arvestad vabalt valitud raamatu valikul?
Raamatu valikul peavad õpilased oluliseks lehekülgede arvu (7),  raamatu sisu ja 
teemat (10) ning piltide arvu raamatus (3), tähtsaks peeti ka vanemate ja sõprade 
arvamust. (3)
Kas loed ajalehti/ajakirju? Milliseid?
Enamus vastajatest ei loe ajakirju (14),   populaarsed ajakirjad nende seas, kes 
loevad (9) ajakirju oli Buduaar Teen (4) ja Valgamaalane (2), samuti Postimees (2) 
ja Õhtuleht.
Kust kohast leiad endale lugemiseks raamatuid?
Enamus õpilastest saab endale lugemiseks raamatuid kooliraamatukogust, samuti 
saavad õpilased raamatuid külaraamatukogust ja ka koduraamatukogust.
  
Kui tihti ja millal loed raamatuid?
Enamus vastanud õpilasi loevad raamatuid 1-2 korda nädalas (5), teised loevad kuuga
ühe raamatu (3), peaaegu iga päev (3), nädalas 3 või enam korda (2), oli ka 
vastuseid õpilastelt, et nemad ei loe üldse, või sirvivad raamatu läbi üks päev 
enne raamatu vastamise tähtaega (6).
Millistel teemadel kirjutised ajalehtedes ja ajakirjades Sulle huvi pakuvad?
Õpilased, kes vastasid, et nad loevad ajakirju ja ajalehti, väitsid, et kõige 
rohkem pakub neile huvi kriminaalse teemaga kirjutised (5), huvi pakuvad noortele 
samuti iluteemalised kirjutised (4) ja ka kuulsuste teemadel kirjutised (2).
Kas oled lugenud võõrkeelset kirjandust? Kui jah, siis millises keeles? 
Enamus vastanutest ei ole lugenud võõrkeelset kirjandust (17), vastajad, kes on 
lugenud (6) võõrkeelset kirjandust, olid need raamatud inglise keeles.
Kas eelistad paberkandjal lugemisvara või pigem e-raamatuid ning 
ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid? Miks?
Enamik vastajatest eelistab lugeda paberkandjal lugemisvara (11), sest raamatuid on
mugav kaasas kanda ja paberkandjal lugemisvaraga on juba harjutud.  Suur osa 
vastajatest loeb nii e-raamatuid kui ka ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (7) 
ning teised eelistasid e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (5),
sest nii on huvitavam lugeda. 
Kellega räägid loetud raamatutest/artiklitest?
Suur osa vastajatest räägib loetud raamatutest õpetajatega (11), teised räägivad 
raamatutest sõprade (7) või vanematega (2) ning 5 vastajat ei räägi kellegagi.
Nimeta viimase kahe aasta jooksul loetud enim meeldinud või meeldejäänud raamat 
(autor, pealkiri).
Noortele meeldejäänud raamatud olid väga erinevad, näiteks Diana Leesalu “Kuidas 
elad, Ann?” (2) ja Zoe Sugg “Tüdruk Online” (2). Mõned vastajad (4) väitsid, et nad
pole kahe aasta jooksul mitte ühtegi raamatut läbi lugenud. 
KOKKUVÕTE 
Minu töö eesmärgiks oli saada ülevaade III kooliastme õpilaste lugemisharjumustest.
Küsitlustulemusi analüüsides saab järeldada, et umbes 60% küsitletutest ei meeldi 
lugeda ilukirjanduslikke tekste ning kohustuslikku kirjandust, sest raamatute sisu 
ei paku huvi. Umbes 40% vastanutest loevad meelsasti ja teevad seda ka vabal ajal. 
Meelsasti loetakse seiklusteemalisi raamatuid, huvitavad on ka põnevuslood ja 
õudusjutud. Loetakse ka ajalehti ja ajakirju. Seega ei ole noorte lugemishuvi 
täielikult kadunud. 
Töö käigus sain esmaseid kogemusi uurimistööalaste kirjutiste koostamiseks : 
küsimustiku koostamine, selle veebipõhine läbiviimine, küsitlustulemuste 
analüüsimine, varem avaldatud teemakohaste kirjutiste süstematiseerimine. 
Uurimistöö täitis eesmärgid. 
KASUTATUD KIRJANDUS
Hellerma, Kärt 2012. Miks on lugemine hea? http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea ?
a=d&d=opetajateleht20120302 
Org, Andrus 2010. Kirjanduse lugemine.   https://oppekava.innove.ee/kirjanduse -
lugemine/  23.05.2017
Puksand, Helin 2012.  Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused.  
http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/11/229  23.05.2017
Rebane, Liivia 2012. Teise ja kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused ja 
neid mõjutavad tegurid. http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php ?
materjal=kasikiri&materjal_id=D1747&sari=D
Vija, Maigi,   Kadri Sõrmus, Irene Artma 2012. Uurimistöö kirjutajale. Tartu:Atlex
LISA 1
Olen Riidaja Põhikooli 8. klassi õpilane Merily Mirka. Koostasin selle küsimustiku,
et uurida 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumusi. Küsimustik koosneb 15 küsimusest 
ning nendele vastamiseks kulub umbes 10 minutit. 
1. Mitmendas klassis Sa Käid?
 7       
8
9
2. Oled sa… 
Poiss
Tüdruk
3. Kas sulle meeldib/ ei meeldi lugeda ilukirjandust?
4. Missuguse sisuga raamatud on Sinu arvates huvitavad? Tähista sind huvitavad 
teemad. 
5. Kas loed ainult kohustuslikku kirjandust või ka vabalt valitud kirjandust? 
Põhjenda. 
6. Mida arvad kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvatest raamatutest?
7. Kust leiad endale lugemiseks raamatuid?
8. Mida arvestad vabalt valitud raamatu valikul?
9. Kui tihti (mitu korda nädalas, kuus..) ja millal ( hommikul , õhtul..) loed 
raamatuid? 
10. Kas loed ajalehti ja/või ajakirju? Nimeta milliseid!
11. Millistel teemadel kirjutised ajalehtedes ja ajakirjades Sulle huvi pakuvad? 
12. Kas oled lugenud võõrkeelset kirjandust? Kui jah, siis millistes keeltes?
13. Kas eelistad paberkandjal lugemisvara või pigem e-raamatuid ning 
ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid? Miks?
14. Kellega räägid loetud raamatutest/artiklitest? 
15. Nimeta kahe viimase aasta jooksul enim meeldinud või meelde jäänud raamat 
(autor/pealkiri). 
Suur aitäh vastamast!