Kordamisküsimused - DNA-RNA ja geenid (0)

Mats Traat,  ,,Inger“. Tööülesanded.  1.Mats Traat kirjutas romaani ,,Inger“ 1972-1973. Missuguseid ajastule omaseid motiive 
teosest võib leida.   Teoses leidub palju seoseid nõukogude ajaga - rinnamärgid, keskharidus omandati 11 
aastaga, füüsilist tööd tehti koos - peeti talguid, ühiskonnas olid rohkem eraldunud naiste- ja 
meestetööd, telefonikõne tehes või kellegi poole pöördudes kasutati sõna seltsimees ja lisati 
vaid perekonnanimi.   2. Anna lühidalt edasi romaani sü žee lähtudes Ingerist.  Inger on noor õpetaja, kes enne peale vaheaega taas saarele tagasi oma ärklikorterisse 
elama asub. Saarel ootavad teda ees sõbrannad Riina ja Aet, kes samuti koolis töötavad ning 
praktikant Kiur, kes lisaks tööle ka naist otsib. Armastust otsib ka Inger aga kahjuks temal 
sellega õnne pole. Romaani põhisisu peitub minu arvates pigem inimsuhetes ja armastuse 
otsimises kui koolielus, kuigi ka tema õpilane Toomas mängib teoses suurt rolli.  Romaani alguses lasevad sõbrannad Kiuril loosi tõmmata, et kelle neist naistest ta ära võtma 
peab. Kiur tõmbab kübarast välja Ingeri nime. Neist aga midagi välja ei tule ning lõpuks 
kurameerib Kiur ikkagi Riinaga.  Ingeril oli ka teine mehekandidaat - meremees Jaak. Ingeriga kohtusid nad kunagi naise 
korteris toimunud luuleõhtul, kui Jaak oma sõbraga üles läks, et puhata ja luuletusi kuulata. 
Suvist posti lugedes, leidis Inger tema kirja, mida ta esialgu ei lugenud.   Siis korraldas Kiur Ingerile ja Riinale paadireisi, kus Inger kohtas esimest korda oma 
kolmandat silmarõõmu - autojuht Arnet. Esialgu nende vahel midagi tõsist ei olnud, kuigi 
Ingerile meeldisid Arne isekasvatatud tomatid, oskus uhhaad teha ja tema 
meistrimehelikkus.  Mõne aja pärast hakkas Ingeril õhtuti külas käima Jaak. Mehe käitumine oli veider - ta ei 
pidanud end naise vääriliseks ja hoolimata naise loast ei tulnud ta kordagi elutuppa; isegi 
magas ta köögipõrandal. Meremees meeldis Ingerile hoolimata tema kummalisusest ja 
napisõnalisusest. Isegi koolis olles mõtles naine sellest,  kas mees teda jälle külastama tuleb. 
Kui aga mees ükskord oma sõbraga Ingeri juurde jooma tahtis tulla, viskas naine ta välja ja 
hiljem pani ka Jaagu saadetud kirja põlema.  Jaagu lahkumine mõjus Ingerile üsna laastavalt ja see mõjutas ka tema suhteid sõpradega. 
Aeda sünnipäeval muutus too väga emotsionaalseks ning läks Ingeriga tülli. Ka suhted Kiuriga 
polnud parimad, sest Inger saatis ta pikalt, kui too teda Tallinna kutsus.  Veidi hiljem tuli Ingeri ellu tagasi autojuht Arne. Mees tuli Ingerile külla ja tõi talle lilli. Siis 
aga selgus, et mehel on naine ja lapsed. Siiski algas nende kahe armulugu. Arne hakkas 
Ingeril külas käima ja naine armus kiirelt. Nad mõtlesid plaani, kuidas nad saaksid koos olla 
ilma, et mees peaks oma lapsed maha jätma. Nad tõesti armastasid üksteist. Veidi enne kooli 


lõppu selgus aga, et Arne naine ootab uut last ning ka sellest armastusest ei tulnud midagi 
välja.    3. Iseloomusta romaani õpetajaid. Kasuta ka kirjaniku teksti(tsiteeri).   Inger - inglise keele õpetaja; siniste silmadega; nautis üksi olemist ja rahulikku toimetamist; 
tundis rõõmu väikestest asjadest; lootusetu armuja; õpilaste vastu oli südamlik ja üritas neid 
alati aidata, võttis osa ka koolivälistest tegevustest.  Aet - algklasside õpetaja; ümmarguse näo ja vaasjate säärtega; heledate juustega; väga 
emotsionaalne; armastas kohvitada ja sõbrannadega rääkida; käis tihtipeale Ingerile 
närvidele; tundis end maailmas üksi olevat; peale haiglas olemist hakkas rohkem omaette 
olema kui enne ja tundis rõõmu näiteks kudumisest.  Riina - pikka kasvu; matemaatika õpetaja; suitsetas palju; koolis oli pigem range ja jäi endale 
kindlaks: “Kaks!” parandas Riina kohalt, äsjasest saunast õhetav.   “Kuidas nii? Sa lubasid talle kolme välja panna, kui viimane töö on kolm?”   “Ta kirjutas maha.”  “Kas sa nägid või?”  “Kust ta selle muidu nii ruttu selgeks sai?”  “Miks sa talle selle eest siis kolme panid? Mahakirjutatud töö hinne on üks.”  Riina vaikis veidi ja pahvatas siis: “Hinded panen mina. Mul on kõrini klassijuhatajate 
kauplemisest.”  Soova - kooli direktor; väga nõudlik; “...ta oli raskepärane ja toekas, otsekui kivist raiutud...”; 
vanem kui teised õpetajad; vihastas tihti: “Alailma on noorte õpetajatega häda, muud ei 
olegi kui nende virisemine. Kord on nad haiged, kord pole üldse kohal, kord on kell Soome 
või Iiri aja järgi pandud, kord on mõni nii endast väljas, et teda tuleb palderjanitilkadega 
toibutada! Miks mina kunagi haige ei ole!”  4. Mis on sinu arvates romaani põhiprobleem(id)?  Romaani põhiprobleem on see, et Inger ei leia hoolimata mitmele katsele armastust. Ta on 
teistsugune kui teised ning see mõjutab kõiki tema inimsuhteid teoses. Lisaks tundub 
romaani läbiv probleem olevat Toomase õppeedukus. (Inger teeb kõik, et ta kooli lõpetaks)  5.Kas Inger käitus armastust otsides õigesti? Arutele. Põhjenda.Too näiteid.  Ma arvan, et Inger kuulas armastust otsides liiga palju oma südant ning ei mõelnud läbi, kas 
mehed talle päriselt sobiksid. Ta tahtis armastust tunda nii väga, et armus põhimõtteliselt 


igaühte, kes talle tähelepanu osutas. Sealhulgas jättis ta kahe silma vahele selle, et üks 
meestest oli harimatu joodik ja teine lastega abielumees. Lisaks ei teinud ta ise väga midagi, 
et see õige armsam temani tuleks. Näide Ingeri passiivsusest armastuse otsimises: “Ta 
polnud ka ise midagi ette võtnud, kaastundest, halastusest või paratamatuseaimusest, see 
pole tähtis, kuid oma tegevusetusega oli ta juba Arnest loobunud.” Mõlemad mehed, 
kellesse ta õnnetult armus, tulid tema juurde ise.   6. Mats Traat on põiminud  inimese hingeseisundid ja looduskirjeldused. Too mõni näide. 
Võid esitada tabelis    7. Kas armastuse eest peab võitlema?Põhjenda.  Ma arvan, et kui tegemist on tõelise armastusega, on mingil määral võitlemine kindlasti 
vajalik. Näiteks tülli minnes ei tasu kohe alla anda, vaid tuleks kuulata üksteist ära ja üritada 
probleemi lahendada. Võitlemine ei tohiks aga olla ühepoolne, sest kui võitleb ainult üks 
pool, saab armastus ühel hetkel ikka otsa.  Loodus   Inimene   “Udu. 
...Udu taga sündis imelisi asju. Linnast kostis 
samme ja hääli, autode sahinat - kui vaiba 
alt, kae tagant. Udu tegi julgeks, piiras oma 
maailma väikeseks tajutavaks ruumiks, kus 
oli hubane ja turvaline olla.”  “Inger nihutas end istmel, liikmed olid 
surnud. Ta ei tahtnud midagi teha, ainult 
istuda ja vaadata. Ta hinges valitses loid rahu 
nagu enne talveunne jäämist.”  “...Mere kohal helendasid soojad mahedad 
lõikuskuu tähed. Inger astus vee äärde, jättis 
kingad rohule ja kõndis veest väljaulatuvaid 
kive mööda kaugele merre …”  “Mere ääres oli rahu ja meelekinnituse paik, 
siin oli Inger kõigest lahti, kõigist eemal, 
vastamisi taeva ja vee ürgsusega, halli 
lõpmatusega. Siin oli kõik otsekui kohatu ja 
ajatu, loomulik ja kitsendamata. Siit hoovas 
üksindust, suurt melanhooliat, kuid Ingerit 
see ei rusunud, pigem puhastas ja ravitses.”