Kultuuride sageduse ideaalse elukoha valiku järgi Patrilokaalne 64% Matrilokaalne 25% Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine 1 1. Bilateraalne- lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi 2. Patrilineaarne põlvnemise arvestamine- lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi 3. Matrilineaarne- lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. Avunkulaat-ema venna tähtsus lapse kasvatamisel Kultuuride sagedus ideaalse suguluse tüübi järgi Bilateraalne 38% Patrilineaarne 46% Matrilineaarne 16% RELIGIOON Religioonisotsioloogia Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
värvides kilt). Paljudel USA indiaanlastel on oma loomad, kellest arvatakse end põlvnevat. fraatria — koosneb kahest või enamast klannist, kes loevad end seotuks, kuigi ei pruugi seda tegelikult olla. 7.1.2 Põlvnemise ja suguluse arvestamise printsiibid Bilateraalne e kahekülgne süsteem on kasutusel enamuses lääneriikides — sugulust arvestatakse nii mees- kui naisliinis. Unilineaarsed süsteemid (unus — 1 linearis — liin; ühes liinis: Matrilineaarne kuulub vaid oma ema sugulusgruppi, domineerib kultuurides, kus aniselt tuleb suurem osa igapäevasest toidust (enamik põllutöid on naiste teha). Peamiselt Kagu-Aasias, ka mitmed P-Am välja surnd indiaanlased, mitmed Aaf- rika kultuurid. Matrilineaarne süsteem omistab naistele suurema prestii˘zi, kehtib 34 sugude võrdõiguslikkus, nt Hopi’d — sugukonna juhtideks loeti vanimat naist,
1. polügüünia mees + mitu naist 2. polüandria naine + mitu meest abikaasa valiku reeglid 1. eksogaamia abikaasa väljastpoolt suguaste gruppi 2. endogaamia sama sotsiaalne grupp nt rass, rahvus elukoht 1. patrilokaalne mehe sugulaste juures 2. matrilokaalne naise sugulaste juures 3. neolokaalne uues kohas, omaette põlvnemisreeglid 1. patrilineaarne põlvnemise arvestus lapse sugulased ainult ise poolsed sugulased 2. matrilineaarne ema poolsed sii skui lapse ise pole teada enamasti 3. bilateraalne mõlemad perekonna teoreetilised käsitlused 1. funktsionalistlik - uute ühiskonnaliikmete bioloogiline tootmine - uute sotsiaalne tootmine - seksuaalkäitumise regulatsioon - emotsionaalne toetus ühiskonaliikmetele peresüsteemi teooria - perekond teriklik süsteem - tervislike ja psüühiliste probleemida taga tihti probleemid peresüsteemis
SOO JÄTKAMINE, KULTUURIPÄRANDI EDASTAMINE, LASTELE SOTSIAALSE SEISUNDI ANDMINE, EMOTSIONAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMINE, MAJANDUSLIKU TOETUSE PAKKUMINE. SEST SIIS ON ALATI OLEMAS INIMESED, KES ON TOEKS JA ABIKS NII NÕU KUI KA JÕUGA 97. Nimeta erinevaid perekonnatüüpe mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, horisontaalne ja vertikaalne laiendatud perekond, traditsiooniline ja modernne laiendatud perekond, patriarhaat, matriarhaat, patri-, matrilineaarne perekond, patri- matrilokaalne perekond, sümmeetriline perekond, homogaamne ja heterogaamne perekond, eksogaamsed ja endogaamsed abielud, taasloodud ehk kärgpere, üksikvanemaga pered) LAIENDATUD PERESÜSTEEM SUUR ÜKSUS, MIS KOOSNEB MITMETEST SUGULUSES OLEVAS MAJAPIDAMISEST PEREKONNATÜÜBID: · MONOGAAMIA - ÜKS MEES ABIELUS ÜHE NAISEGA. KAASAEGSES SEERIAMONOGAAMSUS EHK ÜHEST MONOGAAMSEST SUHTEST MINNAKSE TEISE
määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt; 4) Perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise; 5) Perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm. 95. Nimeta erinevaid perekonnatüüpe mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, horisontaalne ja vertikaalne laiendatud perekond, traditsiooniline ja modernne laiendatud perekond, patriarhaat, matriarhaat, patri-, matrilineaarne perekond, patri- matrilokaalne perekond, sümmeetriline perekond, homogaamne ja heterogaamne perekond, eksogaamsed ja endogaamsed abielud, taasloodud ehk kärgpere, üksikvanemaga pered). Tuumik- ehk nukleaarperekond koosneb abielupaarist ja nende alaealised lapsed, omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale.
Enamasti kehtivad mõlemad valikuprintsiibid sõltuvalt sellest, kui suurt gruppi me vaatleme. Elukoha valiku reeglid Kus uus abielupaar elama hakkab: 1. Patrilokaalne mehe sugulaste juurde 2. Matrilokaalne naise sugulaste juurde 3. Neolokaalne uude kohta, omaette Inimesed on võrreldes lähedaste loomaliikidega patrilokaalsemad Põlvnemisreeglid 1. Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi 2. Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. On arvatud, et selline suguluse arvestamine on eelkõige levinud promiskuiteetsetes kultuurides, kus lapse bioloogiline isa pole tihti teada. Last kasvatab eelkõige ema vend (onu). 3. Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi Perekonna teoreetilised käsitlused Funktsionalistlik teooria
suuremate üksustena, kus laste ja majapidamise eest hoolitsemine on teatud määral tsentraliseeritud ning sellega mitte hõivatud naised tegelevad küttimise, koriluse jm töödega. Enamikele püügimajanduslikele ühiskondadele on iseloomulik, et lapsi sünnib hoopis vähem, kui viljelusmajanduslikes ühiskondades (mitte ei sünni palju ja sure palju, nagu varem arvati). Sellistele ühiskondadele on sageli iseloomulik matrilineaarne ehk emajärgne pärilussüsteem, tihti ka matrilokaalsus (mees kolib abielludes naise juurde elama). Ka sellistes ühiskondades ei saa siiski rääkida otseselt naiste võimust (matriarhaadist). Pealikud on peaaegu alati mehed, kuigi pole välistatud ka naispealikud. Abielud on taolistes ühiskondades enamasti üsna ebapüsivad ning inimesed abielluvad elu jooksul mitmeid kordi. Abielu kui institutsioon eksisteerib ja on reglementeeritud siiski
· Elukoha valik o Patriolokaalne mehe sugulaste juurde o Matriokaalne naise sugulaste juurde o Neolokaalne asutakse elama uude kohta, omaette · Suguluse arvestamine o Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui ka isa poolseid suguluasi o Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi o Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult emapoolseid sugulasi. Avunkulaat . ema venna tähtsus lapse kasvatamisel (onu) · Funktsionalistlik teooria Perekonna funktsioonid tänapäeval: uute ühiskonnaliikmete bioloogiline tootmine; laste sotsialiseerimine; seksuaalkäitumise regulatsioon; emotsionaalse toetuse pakkumine ühiskonnaliikmetele. Perekonna funktsioonid vanasti majanduslik tootmine, kaitse pakkumine, laste õpetamine.
Kultuuride sageduse ideaalse elukoha valiku järgi: · Patrilokaalne 64% · Matrilokaalne 25% · Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine · Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi · Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi. Kui laps sünnib, siis last tuleb vaatama vaid isa poolsed sugulased · Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. Avunkulaat ema venna (st. onu) tähtsus lapse kasvamisel. Selles kultuuris kasvatavad last õed- vennad. Mees kasvatab oma õe lapsi. · Kultuuride sagedus ideaalse suguluse tüübi järgi - Bilateraalne 38% - Patrilineaarne 46% - Matrilineaarne 16% Religioon · Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid
rändavad grupist välja. Matrilokaalsed liigid (enamus imetajatest) isased rändavad grupist välja) Kultuuride sagedus elukoha valiku järgi (andmebaas World Ethnographic Atlas): Patrilokaalne 64 % Matrilokaalne 25% Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine: 1. Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi. 2. Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulaseks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi 3. Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. Avunkulaat ema venna (st onu) tähtsus lapse kasvamisel. Kultuuride sagedus ideaalse suguluse tüübi järgi (andmebaas World Ethnographic Atlas): Bilateraalne 38% Patrilineaarne 46% Matrilineaarne 16% RELIGIOON Religioon on sotsioloogia jaoks üks klassikalisemaid uurimisteemasid. Teoloogia arutleb religiooni üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust
Paljudes ühiskondades on isa liinil suurem tähtsus, näiteks nime edasi andmine. Feminismi tõttu pole enam nii täpselt määratletud. PATRILINEAARNE PÕLVNEVUS Pärimisõigus liigub meesliini pidi. Abielud organiseeritakse kahe isa poolt. Pojad vastutavad pere tuleviku eest. Värskelt abiellunud noored asuvad elama mehe majapidamisse. Naised jäävad selles ühiskonnakäsitluses tahaplaanile. Mehe ego lubab abielluda oma nõoga. MATRILINEAARNE SÜSTEEM Mehed teevad poliitilisi otsuseid ja kontrollivad majandusressursse. Võim kandub mehelt mehele, ka näiteks ema vennale. Ema vend elab väljaspool majapidamist, perepea on kohustatud hoolitsema oma õe eest, kes elab ka majapidamisest väljaspool. ERINEVUSED SÜSTEEMIDE VAHEL Pärimine, enamasti õigused kinnisvarale, käivad enamasti meesliini pidi. Patrilineaarses ühiskonnas isalt lapsele, tavaliselt pojale. Matrilineaarses emalt pojale või tütre pojale.
ühiskonnas pole. Suguluse arvestamine: - Kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine. - Bilateraalne 20 - Patrilineaarne (ema suguvõsa pole lapsega seotud) · Grupidünaamika uuringud gruppide teke ja - Matrilineaarne (isa suguvõsa pole seotud). funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Religioon on üks klassikalisemaid sotsiaalseid teemasid. · kahjulik mõju: deindividuatsioon ja sotsiaalne looderdamine Teoloogia arutleb religioonis sisu üle, eeldab üldiselt · kasulik mõju: sotsiaalne soodustamine ja religiooni tõeke vastavust
Morgan leidis, et sugulus peaks olema keskne inimteadvuse uurimine. Otsis seoseid sugulusterminoloogia, tehnoloogilise arengu ja ühiskonna ülesehituse vahel. Tal oli oluline mõju Marxile ja Engelsile. Tema teooriatele on viidanud ka Freud ja Darwin oma töödes. Morgani erinevad perekonnatüübid - Jagas perekonnatüübid nelja erinevasse kategooriasse: 1) Kommunaalne ehk Havai tüüpi rühmaabielu vorm, mis oli levinud Havai saartel 2) Barbaarne/matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse emapoolseid sugulasi. Isa ei kuulu samasse rühma. 3) Patriarhaat perekonna peaks on mees 4) Tsiviliseeritud perekond kaasaegse perekonna mudel Deskriptiivne sugulusterminoloogia - viitab suhtetüübile, aga ei erista inimesi (isa, isa vend sama nimetusega) Klassifikatoorne sugulusterminoloogia - lineaarsed (eelnevad, jätkuvad) ja kollateraalsed (samaaegsed, õed-vennad, nõbud) suhted
Korraga lubatud Üks (monogaamia) või mitu Üks (monogaamia) abikaasade arv (polügaamia). Polügüünia - mitu naist Polüandria - mitu meest Abikaasa valik Vanemate valikud perekonnavõimu Suhteliselt vaba valik tugevdamiseks Põlvnemisliin Patrilineaarne Mõlemast võrdselt (bilateraalne Matrilineaarne sugus) Abielupaari kodu Patrilokaalne (mehe perekond) Oma kodu (neolokaalne) Matrilokaalne (naise perekond) Võimusuhted Domineerivad mehed (patriarhaat) Suurem võrdus (egalitaarne) Perekonna Kõikehaarav - kaitsta sugulusgruppi Spetsialiseerunud - kaitsta funktsioonid tervikuna, tagamaks laste perekonda kasvatamiseks ja emotsionaalseks
Üksikvanemaga pere last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus, kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne Perekonna eluase patrilineaarne, matrilineaarne, neolineaarne Perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisnormid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus, aga seda võib vaadelda ka kui ühiskonna normidest ja kultuurist sõltuvat. Perekond on ühiskonna struktuuri allsüsteem. Perekonnasuhted on keerulised, sest neid ei määrata mitte ainult selle liikmete poolt, vaid ka ühiskondlik-majanduslike, ajalooliste, poliitiliste ja rahvuslike tingimustega. Vaatamata sellele, et perekonna