nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad
Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Tänapäevani on Eestis olemas inimesi kes peavad end nõidadeks, teaduslikku kinnitust sellele ei ole. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad
vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Eestis on tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti hingedepäeval, mil vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks. Õnneks ei ole ka noored neid tavasid ja
asustuste algsest olemusest seega tuleb palju infot tsivilisatsiooni tekkest tänu väljakaevamistele,kuid õnneks arenes ka tsivilisatsiooniga koos kiri,ning hilisematest ajajärkudest on säilinud kirjalikke tekste.Ühiskonna arengus oli oluline roll ka materjaalsel kihistumisel ,enam-vähem ühel materjaalsel tasemel olid põlluharijad ja karjakasvatajad,nemad aga elasid väga jõuka ülemkihi juhtimise all,sellest räägivad ka arheoloogilised leiud suurte juhtide matmispaikadest ,mis on sisaldanud rohkest väga palju väärtuslike esemeid.Samuti võib näha suurte juhtide mõjuvõimu vanaegsetelt hiigelehitistelt mille ehitamiseks pidi koondama meeletult tööjõudu ja suuri ehitustöid kordineerima. Kindlasti on ka suur tähtsus asustuste tekkimisel usk jumatesse või taevasse,kuna oma edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki ja kui jumalad ühtesid soosivad hakkavad ka teised jumalate poole vaatama
rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti hingedepäeval, mil vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist
küüntes. · Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. · Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks komme mitte nimetada loomi nimepidi vaid kasutada erilisi sendusnimesid. · Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. · Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. · Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. · Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Ralf 15
hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurendada.Usuti ka vaimudesse ja haldjatesse. Mõnede näited võib tuua kodude kaitjsa Tõnn ( Pärnu- ja Viljandimaal), taeva- ja äikesejumal Uku ning saarlaste peajumal Tarapita. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad.Üldiselt oli kultus tõenäoliselt perekeskne ja praktilise iseloomuga, kutselisi preestreid ja keerukat mütoloogiat polnud. Loomismüütidest võib jälgi leida 5 rahvalauludest. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba ümber, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. Tähtsal kohal oli ohverdamine
tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib. Tõeliseks sammuks leivaküpsetamise ajaloos oli aga leivaahjude ehitamise algus. Need püsisid kauem soojana ning leivale moodustus õhem ja rabedam koorik, sisu aga valmis aeglasemalt ja ühtlasemalt. Eelmise sajandi 80. aastatel leiti Berni lähedalt maailma esimene hästi säilinud rukkileib, mis oli küpsetatud viis sajandit tagasi. Egiptuse matmispaikadest on leitud säilinud nisu- ja rukkiteri, 3500 aasta vanust hästi säilinud nisuleiba hoitakse aga New Yorgi Metropolitani kunstimuuseumis. Meie rukkileiva ajalugu algab 11. sajandist ja on seotud rukkikasvatuse ja -töötlemise arenguga meie piirkonnas. Rukkileiva valmistamine on traditsioon, mis on kujunenud sajandite vältel ning põlvkonnalt põlvkonnale kogemuste ja teadmistega edasi antud. Leivaküpsetamise areng on toimunud koos inimkonna arenguga,
Eestlaste relvastus aastal 1200 Eesti muinasaegsetest linnustest ja matmispaikadest on kogutud sadu 12.- 13. sajandi vahetusest pärinevaid relvi: oda- ja nooleotsi, mõõku ning sõjakirveid. Muid sõjariistu ja nende osi on leitud vähem. Mõningaid andmeid relvade kasutamise ja eestlaste sõjanduse kohta pakuvad ka tolleaegsed kirjalikud allikad, eelkõige Henriku Liivimaa kroonika. Relvastus Eesti sõdalase käsutuses olid 12.-13. sajandi vahetusel nii kaug- kui ka lähivõitluse relvad, nii ründe- kui ka teatud kaitserelvastus. Lahingus kasutatava relvastuse
endasarnaseid olevusi. (Toomet, 1997) Mõla nukud on nukud Vana Egiptusest. Arvatakse, et mõla nukud on ühed vanimad nukud ajaloos. Need on puust nukud, mis on naise kehakujuga, millel on rõhutatud puusi ja juukseid. Tavaliselt on need kaunistatud geomeetriliste kujundite ning täppidega. Ühe Foto 1. Mõla nukk teooria järgi on mõla nukud viljakuse sümbolid ja kuna neid on leitud Vana Egiptuse matmispaikadest, arvatakse ka, et need sümboliseerivad uuestisündi. Teine teooria ütleb, et nukkude rolliks oli olla lahkunule kaaslaseks teispoolsuses ja pakkuda neile kaitset ning meelelahutust. (History of Dolls) Maisikoore nukk on Ameerika pärismaalaste nukk ja traditsiooniliselt puudub sellel nägu. Maisikoore nukk on
olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Üldiselt oli kultus tõenäoliselt perekeskne ja praktilise iseloomuga, kutselisi preestreid ja keerukat mütoloogiat polnud. Loomismüütidest võib jälgi leida
aluseid kalmeid. Selliseid kalmeid leidub lisaks Mäla külale Kallaste, Raegma, Ridasi, Rootsivere, Tupenurme ja Viira külas. Muhu vanimad külad, kus inimesed elavad juba 2000 aastat, on Kantsi, Päelda, Külasema. Sellest ajast on Muhus ka kive, mille pinnale on uuristatud väikesed augud. On ka selliseid kive, mida nimetatakse moaljakivideks, millele toodi ande ehk ohvreid ja mille juures käidi tõbesid arstimas. Muistsetest matmispaikadest on leitud ehteid ja esemeid, mis surnuga hauda kaasa pandi. Tänu nendele esemetele saame me ühtteist teada ka selle kohta, kuidas inimesed nendel kaugetel aegadel elasid. LOODUS TAIMESTIK Muhu saare taimkate on ala noorusele vaatamata küllaltki vahelduv ja liigirikas. Kõige iseloomulikemateks taimekooslusteks Muhus on loopealsed ja lookadastikud, mis võtavad enda alla viiendiku saare pindalast. Loopealsed on õhukese mullakihiga paepealsed alad, kus
Marinov Bulgaarias Varna matmispaigas välja maailma vanima aarde, milles oli enam kui 3000 eset. Väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Juba 1973. aastal asus aarde esemetest koostatud väljapanek ümber maailma rändama. Aarde ülejäänud esemed on Varna ajaloomuuseumis. Kaevamised Varnas lükkasid 5 ümber teooria tsivilisatsiooni hällist, kuna see paik on Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaikadest märksa vanem. Varnast 10 km kaugusel asub Pobity Kamni tõeline kivide mets, millesarnast ei leia terves maailmas. 50 km² suurusel territooriumil on üks suur Pobity Kamni keskne kivide mets ja veel 15 väiksemat kivide metsa, mis on kõik saanud rahvusvahelisteks turismiobjektideks. Geoloogid tervest maailmast külastavad seda paika ning püüavad kivide saladusele jälile jõuda. Bulgaarlaste sõnul on Kivimets koht, kust kiirgub tugevat energiat.
12000 aasta tagusesse perioodi, on vanem kui meie ajaarvamine. Joogi algkodu jääb oletatavasti Kesk-Aasiasse, tänapäevase Iraagi maile, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Seda, et veini oskasid vääriliselt hinnata araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi
aasta tagusesse perioodi, on vanem kui meie ajaarvamine. Joogi algkodu jääb oletatavasti Kesk-Aasiasse, tänapäevase Iraagi maile, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Seda, et veini oskasid vääriliselt hinnata araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. 8
mihrab). Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või rohkem kõrget torni minaretid. Tarbekunst. Iseloomustab peen tehniline töötlus ja armastus ornamentika vastu. Rikkalikult ornammeeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib pidada maailma tekstiilikunsti tipuks. Rändrahvad, viikingid, merovingid, karolingid Sküütide (elasid 7. saj. e.m.a. kuni 2. saj. m.a.j. Lõuna-Euroopas) matmispaikadest ehk kurgaanidest on leitud fantaasiarikkaid loomadekujulisi filigraantehnikas kujutisi, nii ehetena kui ka puidul ja tekstiilil. Keldid, kes elasid 4. 3. saj. e.m.a. Kesk- ja Lääne-Euroopas, omasid loomade või inimeste kujutistega väänleva joonega paelornamenti. Viikingid, kuulsad meresõitjad Skandinaavia maadelt, on jätnud kunstipärandi 8. 10. saj. laevakujutiste ja ruunikividega. Haudadest on leitud igapäevaseid esemeid, saane, vankreid, vaipu, puukujusid jpm
aasta tagusesse perioodi, on vanem kui meie ajaarvamine. Joogi algkodu jääb oletatavasti Kesk-Aasiasse, tänapäevase Iraagi maile, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Seda, et veini oskasid vääriliselt hinnata araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi
elanud (soomeugrilased), on siinset loodust kõige paremini tundma õppinud. Neil on uhkemad ka elamud. Need avastused on tehtud soodest võetud turbaproovidega, millest on eristatud kultuurtaimede suira. Kultuurtaimed on Eesti territooriumil levinud väga pikka aega: kaer 4000eKr, oder 3900eKr ja nisu 3500 eKr. Ka vaimne maailm oli arenenum - on leitud matmispaiku, vahel maeti põranda alla. Surnutele pandi kaasa väikseid luust näokesi, maske. Neid on just leitud asulasisestest matmispaikadest. Kõikidele ei pandud asju kaasa. Võib-olla pandi vaid pealikele ja samaanidele, tähtsatele inimestele. Neid kasutati ka ehetena. Ka merevaigust ehted olid olemas. Merevaiku lihviti ning sellesse puuriti auke, tehti nööpe, helmeid. Kolmas neoliitiline kultuur on nöörkeraamikakultuur, mis haarab enda alla suure osa Põhja-Euroopast. Seda on nimetatud ka sõjakirveste kultuuriks (valmistati suuri ilusaid ja lihvitud kirveid), venekirve kultuuriks (vene paadi moodi)
Sellest ajast pärinevates hauapanustes peale ehete mingeid (tarbe-)esemeid ei leidu. Surnute põletamise komme kestis Eesti aladel ligikaudu paar tuhat aastat ja lõppes ajaloolise aja algusega. Eestlaste muistseteks matusepaikadeks olid kivikangrud ja hiied. Haudadele kivide kuhjamine või puude istutamine arvatakse olevat seotud uskumusega, et surnu võib hauast välja tulla. Selle takistamiseks oli haud vaja koormata raskusega. Kollektiivsetest matmispaikadest said ajapikku kivikangrud ja hiied. Vanim säilinud matusepaik Eesti aladel asub Tamulas ja pärineb nooremast kiviajast. Selles leiduvad hauapanused viitavad samuti kujutlusele hauatagusest elust. Esimesel aastatuhandel eKr hakkasid tolleaegsed eestlased oma surnuid matma maapinnale kuhjatud kivivaredesse -- kivikalmetesse. Sinna maeti laipu nii põletatult kui ka põletamata. Rooma rauaajal kujunes Kirde-Eestis välja nn tarandkalme -- mitmeosaline nelinurkne kivikonstruktsioon
annaabi.ee 
