Viskoos 1894- patenteerisid 3 briti leiutajat meetodi kunstsiidi tootmiseks, mida hakati nimetama viskoosiks. · Edukateks osutusid teised keemikud inglased Gross ja Bevan, kelle uuringute põhjal töötati välja 1892 a tänapäeval kasutatav viskoosi tootmismenetlus viskoosi ekstraheeriti tsellofaani saamiseks · 1905 Inglismaal 1. viskoositehas · 1942 - kiunimetus - viskoos Tooraine- kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloos. Värvus- läbipaistev, kollakas, klaasja läikega. -talub kuumust - põleb sarnaselt puuvillaga -märgub kiiresti, kuivab aeglaselt -märjalt nõrk, rebeneb -väheelastne - kortsub kiiresti - viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev - puuvillast odavam tootmine SEGUD: Viskoosi kasutatakse tihti koos puuvilla ja polüestriga, et parandada kanga vormihoidmist. Villa + viskoos parandab villa vastupidavust, vähendab vanumise ohtu Puuvill + viskoos puuvillal parema ...
Sissejuhatus...............................................................................................3 I Butüüni saamine.......................................................................................4 II Butüüni omadused.................................................................................5-6 - Füüsikalised omadused...........................................................................5 - Keemilised omadused...........................................................................5-6 III Butüüni kasutamine.................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................8 Kasutatud materjalid....................................................................................9 Lisad......................................................................................................
1. TÖÖ EESMÄRK Esimesel nädalal määrasime korrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali...
Alkaanid- süsivesinikud, milles kõikide süsinike vahel on ühekordne sideCnH2n+2 Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid , nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem C nH2n, n>2) .ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSEDKuna alkaanid kuuluvad küllastunud süsivesinike alla, siis saavad nende keemilised reaktsioonid kulgeda ainult läbi olemasolevate sidemete katkemise ja uute tekkimise. Sidet süsiniku ja vesiniku (CH) ning süsiniku ja süsiniku (CC) vahel loetakse mittepolaarseks. Nende sidemete katkemisel jagatakse sidemel ole...
INFOKIRJAOSKUS Koostajad: SISSEJUHATUS ME LIIGUME TEADMISTEPÕHISE ÜHISKONNA SUUNAS, SELLEKS VAJAME OLLA VARUSTATUD KÕIGE UUSIMATE TEADMISTE JA OSKUSTEGA! · Infokirjaoskuse olulisus · Millal me vajame infokirjaoksukst? · Infokirjaoskuse mõiste mida see tähendab? · Millised on infokirjaoskuse komponendid? OLULISUS INFORMATSIOONI HULK INFOEDASTAMIS VÕIMALUS · Arenenud kiiresti · Parem · Info ja juurdepääsuvõimalus kommunikatsioonitehnolooga areng · Pidev infovoog · Andmehulkade säilitamise võimalused MILLAL ME INFOKIRJAOSKUST VAJAME? TÖÖÜLESANNETE TÄITMISEL ISIKLIKUS ELUS ÕPINGUTES MUDELID JA DEFINITSIOONID · In...
Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe ...
1.Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suu...
Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. ai...
Materjaliõpetus A. LUKASIN Sissejuhatus, materjalide liigitamine Tehnikas kasutatavad materjalid tahked, vedelad, gaasilised. Tahked materjalid liigituvad: kristallilised (metallid jm), amorfsed (mittemetallid). Metallid omakorda jagunevad: Mustad (raua sulamid), Värvilised (vask, alumiinium, volfram jm). Materjalide klassifikatsioon Materjale kasutusala on määratud nende omadustega. Selle omaduse järgi liigituvad materjalid: konstruktsioonilisteks eriotstarbelisteks. Konstruktsioonilisi materjale kasutatakse korpuste, kinnitus-, kande- ja montaazi elementide valmistamiseks. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt kasutusvaldkonna nõudmistele. Näiteks elektrotehnikas elektrimasinate, aparaatide ning muude seadmete tootmiseks kasutatavatel materjalidel peavad olema teatud elektrilised ja magnetilised omadused. Neid nimetatakse elektrimaterjalideks. Materjalide klassifikatsioon Elektrimaterjalid liigitatakse vastavalt...
docstxt/1318705066120334.txt
METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas. Tegelikud pinged · Plastsetel materjalidel on lubatav pinge tugevusvaru võrra väiksem kui selle materjali voolavuspiir v · Vastavalt detaili vastutusrikkus...
Alustatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:46 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:48 Aega kulus 2 minutit 31 sekundit Hinne 12,00, maksimaalne: 13,00 (92%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodiga määratakse materjalide: Vali üks: 1. kõvadus 2. tugevus 3. sitkus Tagasiside Õige vastus on: kõvadus Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Al-sulami normaalelastsusmoodul on 70 GPa, terasel 210 GPa. Kumb materjal on elastsem? Vali üks: 1. Al-sulam 2. teras Tagasiside Õige vastus on: Al-sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on materjali võime purunemata taluda koor...
Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused 1.Kasutamine: Ehitus materjale jaotatakse *seinale *katusekatte *sooja isolatsjooniks *akustilisteks *põrandakatteks *viimistlus *hüdralatsiooniks *side ained jne materjalid 2.Toormaterjalid *päritolu järgi *looduslikud *tehislikud *keemilise koostise järgi *mineraalsed või orgaansed *lähte materjali järgi kas(puit,keraamilsed,klaas,metallsed) jne materjalid 3.tootmis tehnoloogja järgi: *looduslik *tehislik *põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne... *rullmaterjalid(katuse,põranda,tapeedid) *puiste materjalid:(tsement,soojustusvillad,betoon,täite materjalid) *vedelad materjalid (värvid,lakid,mastiksid) *pulbrilised(portlend tsement,lubi,ehitus kips) 5.materjali moodustatakse ainete järgi: *kristallsed ained(ehitus kips,looduslikud,ning tehislikud materjalid ehk betoo...
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
Pilet nr. 1 1.Materjalide struktuur ja omadused Materjalide põhiliseks struktuuri ühikuks on aatomi , mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektroonkattest. Materjali vastupanu deformeerimisel ja purununemisele iseloomustavad materjalide mehhaanilised omadused : tugevus , kõvadus , plastsus ja sitkus. 2.Mis on teras , mis malm ? Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne ) kõrval sisaldab kuni 2,14 % süsinikku. Kui rauasulam mis on üle 2,14% süsinikku nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus : teras on võimalik plastselt deformeeruda, kuid malmill jääkdeormatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 3.Plastide üldised omadused. Plastid ehk plastmassid on looduslikud või tänapäeval peamiselt sünteetilised polümeermaterjalid, töödeldavad. Nendest on võimalik valmistada väga keerulise kujuga tooteid. Pilet nr. 2 ...
Materjalide mehaanilised omadused ja deformatsiooni liigid Materjali vastupanu deformeerimisele ja purune¬misele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust. Metal¬lide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinnal saadava jälje suuruse hindamisega. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist ...
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED STANDARDID JA SERTIFIKAADID • Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomul...
Ehitusmaterjalid ja-konskursioonid Standardid ja sertifikaadid · Standardid on riiklikud dokumendid,milledega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. · Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-...
Variant 1 - 40 1. Austeniit on raua tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus tsementiidis on 2,14% 3. Teras sisaldab 0,7% Mn 0,4% Si 4. Malm sisaldab 0,15% P ja 0,1% S 5. Ledeburiitstruktuur toatemperatuuril on eutekukum 6. Süsinuku sisaldus perliidis on 0,8% 7. Keevterase tunnuseks on teras mida deoksüdeeritakse ferromangaaniga 8. Terase struktuur tekib külmsurvetöötlemisel 9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. V...
Enamlevinud termoplastsete polümeeride reoloogiliste omaduste võrdlus Karin Erimäe MT-3 Mis on reoloogia? Reoloogia on teadus deformatsiooniprotsessidest. Polümeeride reoloogias käsitletakse eelkõige sulapolümeeride voolamisest tingitud deformatsiooniprotsesse, kus mehaaniline energia hajub sisehõõrdumise tulemusena soojusena. Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis Korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad, seega on taaskasutatavad; Jõu mõjul voolavad; Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised; Enamlevinud termoplastsed polümeerid PE (polüetüleen) - omadused sõltuvad peamiselt molaarmassist ja ahelate hargnevus...
Ehitusmaterjalide üldomadused. · Erimass- on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumi...
View Attempt . 1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused Started: Wednesday 14 February 2007 14:18 Submitted: Wednesday 14 February 2007 14:25 Time spent: 00:06:57 Total score: 89/100 = 89% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 154 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Value Correct Answer Answer: 715,4 70% 715 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missug...
Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik...
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugeva...
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
Teooria küsimused Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) ...
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistami...
Tallinna Polütehnikum Materjaliõpetus Õppematerjalide mapp Rühm: Nimi: 2010/2011 Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 pol...
Puidu kuivatamine Marco Oolo KAOB21 Tasakaalu niiskus Puidu kuivatamisel muutuvad materjali omadused, ning võivad tekkida suured pinged mis omakorda viivad puu lõhenemiseni. Joonis . Lõhed- 1-liitsäsilõhe, 2-säsilõhe, 3-kuivalõhe Niiskusdeformatsioonid Niiskusdeformatsio oni mõjul muutuvad puidu mõõtmed, mis võivad muutuda segavaks ehitusel. Seda on võimalik vältida termotöödeldes. Puidu kuivatuse vajalikkus Kuiva ja märja puidu mehaanilised omadused on vägagi erinevad. Arvestades, et puidu tihedus sõltub niiskusest, siis on teada, et pui...
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
Lisandid, katted, nanotehnoloogia 1. Mida nimetatakse säilitusaineks? Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist - lagunemist mikroorganismide toimel. 2. Milline lisaaine on antimikroobne? Antimikroobne lisaaine on aine, mis tapab mikroorganisme või pärsib nende kasvu. 3. Kuidas jagatakse antimikroobsed ained? Antimikroobsed ained jaotatakse vastavalt nende struktuurile orgaanilise ja anorgaanilise rühma järgi. 4. Mida teevad antimikroobsed ained materjali sees? Materjali sees - takistab materjali bioloogilist lagunemist. Materjali pinnal - takistab mikroobide kinnitumist materjali pinnale. 5. Kuidas töötab hõbe antimikroobse ainena? Niiskuse olemasolul vabaneb antimikroobsest lisandist järk-järgult hõbeda ioone. • Hõbedaioonid on võimelised tugevasti seonduma mikroobide rakulise ensüümiga ja inhibeerima rakuseina, membraani ja nukleiinhapete ensüümi aktiivsust. • Kuna mikroobidel on ...
Materjaliõpetus Ranner Alasild EL108 Õpetaja: Märt Varul Õppeaasta: 2008-2009 Sissejuhatus Sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendab ainet. Materjalid mis on märit loodusest on looduslikud materjalid. Tehnikas kasutatakse materjalid tehnomaterjalid. Metall, plast, keraamilised ja kamparitmaterjalid on peamiselt masinates ja aparaatides. Enam levinumalt on kasutusel vähemalt 400. Sorti teraseid, üle 200. Liigi plaste. Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomistruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb põhiliselt laetud tuumast ja seda ümbritsetavatest elektronkattest. Aatomit...
Title: Test nr.1 Materjalide mehaanilised omadused Started: Thursday 23 September 2010 13:15 Submitted: Thursday 23 September 2010 13:30 Time spent: 00:14:53 Total score: 92/100 = 92% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui v mm2 ja jõud on 6 203 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning Student Response Value Answer: 620,3 70% 620 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. M toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 Student Correct Value ...
Vaido Vahter PLASTIDEST KATUSEKATTEMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Sirle Suviste Esitamiskuupäev:12.10.2015 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 Sisukor SIS...
Kodutöö(ehituse alused) 1. Erimassiks nim tinglikult 1cm3 absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1cm3 vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järg...
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. Pöörata erilist tähelepanu metallide kasutamisele ja selle muutusele. 2. Metallide ja sulamite liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, keemilise aktiivsuse järgi. 1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ...............................................................................
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas(vt. joonist), kui varda ristlõige S= 10 mm2 ja jõud 4 625 N. Student Response Value Correct Answer Answer: 462,5 70% 463 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Correct Value Feedback Response Answer A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct Value Feedback Response Answer deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb. C. Var...
Materjalide kasutamine ajaloos- 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld. See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus.Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergs...
Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Margus Rebane AT- 207 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2009 Sissejuhatav loeng Konstruktsioonimaterjalid on materjalid, millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi. Vanimateks Inimkonna kasutuses olevateks konstruktsioonimaterjalideks olid kivid ja puit. Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Osk...
1. Mis on aine? Aine on osake, mis omab massi ja mahtu 2. Mis on materjal? Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi 3. Mis määraab ära aine omadused? Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). 4. Defineerida materjaliteaduse mõiste? 5. Defineerida materjalide tehnoloogia mõiste? 6. Mis on materjali struktuur? 7. Materjali struktuuri erinevad astmed? 8. Mis on materjali omadus? 9. Materjalide klassifikatsiooni alused? Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse 10. Mis on metallid? 11. Metallide üldiseloomustus? 12. Mis on sulamid? 13. Mis on komposiidid?- lihtne kombinatsioon mitmest ...
Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kao...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1.Metallid.............................................................................................................3 1.1 Metallide füüsilised omadused.......................................................................3 1.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................3 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused..............................................................3 2.Metallid..............................................................................................................4 2.1 Füüsikalised om...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Erinevad materjalid autokerede juures Referaat Juhendaja : Ülvi Paas VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid. Kasutatud allikas: http://gmotors.co.uk/news/wp-content/uploads/2010/12/frame.jpg 2 Autokerede ehitus Sõiduautod konstrueeritakse kandekerega, mis on lihtsam...
annaabi.ee 
