uut elu, hävitavad iseend. See on samuti sellepärast, et nad keelduvad olema need, kes nad on. Inimesed, kes ei ole saavutanud edu ja võimalust olla seeläbi rikas. Soovides olla see, kes nad pole, alustavad nad teiste inimeste hävitamist. Õigustamatud hävitamist. Inimene peab leppima iseendaga, leppima oma elujärjega, nii nagu ta ise seda on suutnud omale tagada, hävitamata sealjuures teisi ja iseennast. ,,Kes on mässaja? See on inimene, kes ütleb ei. Ent ehkki ta keeldub, ei anna ta alla: astudes eismese sammu mässu teel, ütleb ta samas jah. Ori, kes on terve elu käske täitnud, peab akitselt vastuvõetamatuks uut korraldust. Mis on selle mässu sisu?" (A.Camus ,,Mässa inimene" lk. 27) Edasi toob Camus väja lausekatked, mis kuuluvad mässaja ,,ei" juurde ,,köik see on kestnud liiga kaua", ,,siiani jah, ent edasi ei", te lähete liiale" või siis ,,sellest piirist ei tohi te üle astuda"
Mässaja rukkis. Käisime Tallinna Lilleküla Gümnaasiumiga vaatamas filmi "Mässaja rukkis", mis põhines Jerome David Salingeri elulool. Film rääkis sellest, kuidas Salinger tahtis üle kõige kirjanikuks saada. Ta käis erinevates koolides, kust ta välja visati. Salingeri ema oli ta soovide ning unistust poolt, kuid ta isa tahtis, et poeg oleks edukas ning ta ei uskunud, et kirjanikuna on võimalik edukas olla. Mina usun, et sa saad olla edukas kõiges, kui sa teed seda piisavalt hästi ning kui sa ei kaota usku. Salinger andis enast alati parima ning ei andnud alla
Tasuja Eduard Bornhöhe Kuidas ja miks sai Jaanusest Mässaja/Tasuja? Jaanus oli Tambeti poeg. Ta oli väga tark kuna käis kloostris koolis ja luges palju. Jaanus oli hea mees. Ta hoolitses teiste eest ja ta oli salaja armunud Emmase. Kuigi Jaanus elas pealtnäha tavalist elu sai temast mässaja. See tõstatab küsimuse kas Jaanus oli tegelikult ka hea ja miks ta niimoodi muutus? Jaanuse muutumine ei toimunud ilmselt üleöö. Muutuste algusele andis tõuke hommik, mil rahulikult elava Jaanuse akna alla tuli talupoeg Maanus. Jaanus võttis Maanuse enda hoole alla ja hoolitses tema eest. Jaanus andis talle süüa ja vett, mis näitas, et Jaanus oli väga hooliv. Oodo (kes oli varasemast vaenlane) kuulis Maanusest ja läks kohale. Nad võitlesid pikalt
Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Holdeni lapsepõlv on igaveseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda. Suured inimesed on tema arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Läbi lapse silmade paistavad paljude suurte inimeste tegevused mõttetud ja absurdsed. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Holden on mässaja, aga armas mässaja. Seda näitab suur õrnus, mida ta tunneb laste vastu. Holdenil puuduvad otseselt lähedased sõbrad,keda ta usaldaks. Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Enamasti usuvad väikesed lapsed kõike,mida neile räägitakse, ja arvavad täiesti siiralt,et kõik on nii nagu paistab. Nad armastavad oma vanemaid
Stepihunt Hesse Nagu öeldud, Harry Haller on hingelt mässaja. Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks
Need on näiteks inimesed, kes ei näe oma unistuste armsamat vastassoost partnerina ega riietes, milles justkui üldsus käsib tal olla. Maailma normidega täidetud keskkonnas võib olla raske üles kasvada, sest on niigi raske elada teadmatuses ja pideva küsimusega, kes ma olen, mille teeb raskemaks ühiskonna üldarusaamad ning olekud. Nähes neid arvamusi iga päev ja igal pool loob valemõtte nagu kõik muu, mis ei ühti üldsusega on vale. Erinevus mässaja ja vikerkaare lipu all sündinud inimese vahel on ühiskonna arvamus neist. Alati on olnud omamoodi normiks teisitimõtlejaid kiusata või isegi vihata ning kuigi elame kahekümneesimesel sajandil, pole paljud veel harjumusest teistsuguseid arvustada lahti saanud. Niiöelda mässaja võib saada halvustava kohtlemise, kuid mittehetero jääb tihti nii halbade kommentaaride kui ka mõttetu viha kannatajaks. Vihkajad ei taha aru saada, et keegi ei ärka üleöö mõttega, et nüüd on
ise viga, teeb Anna süütundest enesetapu. Selline teguviis oli äärmiselt egoistlik. Igal inimsel on küll omad motiivid elu lõpetamiseks, kuid tuleks mõelda ka lähedaste tunnetele. On ju Sokrateski öelnud, et parem olla lahkarvamusel kogu maailmaga, kui üksi olles iseendaga. Tänu oma kindlameelsusele on feministid jõudnud peaaegu eesmärgini, mille nimel on kaua võidelnud. Ülejäänud rahvas, eelkõige mehed, on sunnitud liiga kindlameelse loomu tõttu elule alla vanduma. Inimese mässaja hing ei aita elus edasi jõuda, vaid sunnib tihtipeale alistuma.
Popkultuuri enesekäsitus seotud revolutsiooni mõistega. Revolutsioon ja mäss. Revolusitsiooniliseks on teinud pöörded/nihked, mis seotud ühiskonnas levinud ideedega, mille tagajärjel maailma muudeti kuidagi. 60ndatel muutus rokkmuusika ühiskondlikult kasulikuks. Loomult poliitiline. Mässumeelsus osutab suunale, mis pole maailma ebaõigluse vaid teatava demokraatliku tasakaalutuse vastu. · Revolutsionäär saab õndsaks teistega koos, mässaja nõuab rahuldust iseendale · Revolutsionäär on enesevalitsemise idee, mässaja idee on lubada oma instinktid vabaks · Rev püüdleb uut korda, mässu idee on püüelda kaost · Revolutsioon viiakse ellu tuleviku nimel, mäss on oleviku nimel: kohe ja praegu. Peegeldub aktiivne ja reaktiivne jõu kasutus Afroameerika kultuuri tähendus lääne kultuuriruumis. primitiivsuse kategooria
emotsioonidele, ärkamistele ja vihale. Holden vihkab ju samasuguse jõuga seda kui kõik talle kasvuraskustest räägivad ning muudkui korrutavad, et see on ajutine ja mööduv. Holden murrab ju sellest hoolimata pead... see,et see üle läheb ei vähenda Holdeni hingevalu. Ta tahab ju tõepoolest vaid ühte. Ta tahab mängide kurttumma, et ei peaks suhtlema silmakirjalike ja valelike inimestega. Abielluda ilusa kurttumaga, saada lapsed ja need siis kurja maailma pahede eest ära peita! Ta on mässaja. Mässaja hinges. Väliselt vaikija. Vaikija, kes vihkab ja samas kardab rusikavõitlust, sest ta ei suuda iial vastasele silma vaadata. Kuidas saabki lapsi jumaldav noormees olla agressiivne mässaja? Ei saagi ju! Ta tahab ju vaid paremat paika, paika kus kõik oleks hea ja õiglane, kus täiskasvanud ei kõneleks vaid rahast ja võimust. Ning viimaks on ta kuri, sest keegi ei mõista ta muret. Täiskasvanud peavad seda psühhika häireks ja saadavad ta psühholoogi juurde, sest
Head, töökad! Vivat et respublica et qui illam regit! Elagu ka vabariik & kes seda valitseb! Vivat nostra civitas, Maecenatum caritas, Elagu meie rahvas, Metseenide heldus, Quae nos hic protegit! Mis meid siin hoidab! Pereat tristitia, pereant osores! Kadugu kurbus, kadugu vaenlased! Pereat Diabolus, quivis antiburschius, Kadugu Kurat, iga mässaja Atque irrisores! Ja viriseja!
,,Aheldatud Prometheus" ,,Aheldatud Prometheus", lugu inimkonna vabastamise nimel peetud võistlustest on läbi aegade tuntuimad antiiktragöödiaid. Prometheus mõjub romantilise mässaja ja lunastaja sümbolina ning on seetõttu avaldanud mõju ka uusaja kirjandusele. Zeus tahab inimsoo hävitada, kuid titaan Prometheus päästab inimesed hukust, tuues neile taevast tule. Zeus laseb karistuseks Prometheuse kalju külge aheldada. Prometheus trotsib uhkelt oma saatust ning keeldub alistumast: ,,Sai tea ,et iialgi ei vahetaks / ma oma piinu vangipõlve vastu." Kogu loodus tunneb kangelase saatusele kaasa. Zeus saadab tormi ja Prometheus langeb koos kaljuga allmaailma. ,,Medeia"
aastal Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas. Ta oli koolmeistri poeg. Jaan Oks oli Eesti kirjanik, kes kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat. Tema põhiline loomeaeg oli aastatel 1906-1910. Ta kirjutas ka palju ühiskondlik-poliitilisi küsimusi käsitlevaid kirjutisi ehk publistikat. Enamik ta teostest on tänaseks hävinenud. Lisaks kirjutas ta ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan Oksa iseloomustab veel ka see, et ta ei viimistlenud oma loomingut. 1898 aastal läks ta õppima Kaarma Õpetajate Seminaris. 1902.aastal lõpetas ta Kaarma seminari. Peale seda, aastatel 1903-1904, töötas ta Hiiumaal Pühalepa koolis asekooliõpetajana. 1905-dal aastal sai ta õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis ja aastal 1907 oli Jaan Oks Samara kubermangu Bõkova Eesti asunduses
Maaildel ei tohi lobiseda. Tähtis on fantaasia. Romantsimil oli palju viljelejaid. Vaadati keskaega, neid huvitas religioon. Uus teema oli surm (õilis on surra)- tuberkuloos. PRANTSUSMAA- Theodore Gericault/ Eugene Delarix. Gericault suri noorelt- ei kujun välja. Oli akad hariduse saanud. Taastas 17 saj maali trad. Oluline oli üldistus ja dünaamilisus. Hobused olid lemmikud. Eeskujud- Rubens, Michelangelo e monument, dünaamilisus, värv. Avaldas ka kirjutisi. Järsud väljaütlemised, oli mässaja. Teda huvitas Dante, Byron, Pr revuluts, antiik müt ja idamaad. Pintsli käsitlus oli vaba- kohati jäi mulje nagu pilt olex lõpetamata. Efektsed valguse ja varju kontrastid. "Dante ja Vergilius", "Chiose veresaun", "Lõvijaht". GOYA- (1746-1828) Pärit vaesest perest. Õppid kohaliku meistri juures. Omandas akad maalimise oskuse. Siirdus Madridi ja Itaaliasse. Õppis Parma akad. Tegutses Hip kuninga õukonnas- tegi kavandeid gobeläänidele. Kasutas tum värve. Oli haige ja jäi kurdiks
,,Oliver Twisti seiklused" 1. Miks hakkas Oliver Twist mässama? Oliver Twistist sai juba üheksa-aastaselt mässaja, sest ta oli julgenud vaestemajas paluda lisaportsu körti, mille tagajärjel otsustati, et kauemaks ta vaestemajja ei jää ning ta saadeti kirstutegija juurde õpipoisiks, kus ta vähese aja möödudes jälle mässama hakkas, sest üks vanem poiss ütles ta ema kohta inetusi ning Oliver astus ema mälestuse kaitseks välja. 2. Kuidas mõjutab keskkond Dickensi kangelaste kujunemist? Dickensi kangelaste kujunemist mõjutab keskkond näiteks vargajõugu liikme Kavala
Merriem-Websteri sõnastikku T-särk Teisemaailmasõja ajal kuulus T-särk Ameerika mereväelaste standardvarustusse T-särki peeti algul aluspesuks T-särk sai populaarseks kui filminäitlejad Marlon Brando ja James Dean kandsid filmilinal neid särke James Dean muutis aga filmis ,, Põhjuseta mässaja" T-särgi mässumeelsete noorte sümboliks. https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images? https://polaroidsonsidewalks.files.wordpress.com/2011/03/annex-dean- q=tbn:ANd9GcRGh79gplCoJOvSmH7MQOxYULyAP7CDBTsjvpSbPbukkYrtyrdv james_nrfpt_361.jpg T-särgi uus hingamine T-särgist sai sõnumikandja ja meedium, kasutati ka enda väljendamiseks, valimisreklaamiks Tuntuimad brändid: Tommy Hilfiger
aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Camillega - isa jättis Claude varandusest ilma; maalis vabas õhus; oli
Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Kas sünnijärjekord, kui kronoloogiline positsioon perekonnas avaldab mõju meie isiksuseomadustele? Väga kerge oleks inimese isiksust kirjeldada vaid läbi erinevate sünnijärjekorda käsitlevate teooriate, kuid kuigi paljude perede vanimast lapsest on saanud juht, keskmisest mässaja ja noorimast hellik, ei määra sünnijärjekord üksi inimese isikuomadusi. Oma osa isiksuse kujunemisel on vanemate suhtumisel lastesse, lastele esitatud nõudmistel, neile pühendatud ajal ja tunnetel. Esimene laps Esiklaps saab väga suurel hulga vanemate tähelepanu ja seda hetkeni kuni perre saabub teine laps. Esimese lapse märksõnad on järgnevad: · tõsine · kohusetundlik · eesmärgikindel · eeskujulik, järgib reegleid · kõrgete saavutustega
Tänaval kõndides märkab ta silti: ,,maagiline teater- sissepäss mitte kõigile", veel on lisatud ,, ainult hulludele". Uks küll ei avane, aga ta saab enda käsutusse Stepihundi traktaadi. Selles brozüüris on kirjas täpselt, kuidas Harry ennast stepihundina tunneb. Brozüür räägib inimesest, kes on pool-inimene, pool-stepihunt ning kes vihkab väikekodanlase elustiili, kes aga ei suuda samal ajal ennast allutada meelte mõnudele. Tegelane on allaandja mitte mässaja , ,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma!" kuidas sellest Hesse valguses aru saad ?
haridusteekonna kõige suurem väljakutse. Haridusteega paralleelseks väljakutseks on kujunenud oma identiteedi säilitamine kooliühiskonnas. Igas koolis on aktiivsed inimesed, kellest eeskuju võetakse. Eeskuju siis sel moel, et kõik mis antud grupp inimesi teeb on kui püha ja kui keegi otsustab neile vastu hakata, mitte nende moodi käituda, nende ideoloogia vastu olla või enda peaga mõelda, tembeldatakse mässaja inimeseks, kelle peale tuleb halvasti vaadata. On inimesi, kes on piisavalt tugevad isiksused, et sellest üle olla, kui on ka neid, kes hirmust üksinda olla sellisele massiajupesule anduvad. Peale ülikooli lõpetamist kerkib iga noore jaoks üles elu kõige raskem väljakutse õige töökoha leidmine. Oma unistuste töökohta on väga raske leida. Eriti kui noor visatakse vanemate kaitsva tiiva alt äkki laia maailma, kus ta peab äkki ise hakkama saama: tuleb leida
Jaan Kross ,, Taevakivi" "Taevakivi" on Jaan Krossi 1975. aastal ilmunud jutustus. "Taevakivi" jutustab ühte lugu kolme inimese Otto Wilhelm Masingu, tema naise Cara ja Kristjan Jaak Petersoni silmade läbi. Tegevus toimub 19. sajandil. Raamatus kohtuvad 1821. aastal vana ja juba tuntud Masing ja noor Peterson, kes oma tunnustuse leiab alles sada aastat hiljem. Lugu on üles ehitatud Masingu ja Petersoni vastasseisule, vana ja konservatiivse ning noore mässaja vahelisele konfliktile, kus põrkuvad elu- ja loomingustiilid. Peategelasteks ongi Masing, Peterson ning Cara. Jutustuse keskseks tegevuseks on Masingu taevakivi otsing, selle leidmine ning uurimine. Ühe talumehe põllule on kukkunud meteoriidi tükikene, mida kogu küla imekiviks peab. Masing, kes on tuntud kui talurahva seast kasvanud haritlane, tahab kindlaks teha, kas nn "imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene. Talumees Tõnis avaldas Masingule arvamust, et
3. Probleemid: Holden näeb igas inimeses halba, talle ei kangsatu inimestes midagi head vaid talle jääb nendest inimest ainult halb asi meelde. 4. Tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja 5. Peategelase käitumine: Peategelane-Holden on mässaja.Mitte otsene maailmakorralduse, vaid inimeste vastu mässaja. Samas väärtustab ta inimlikke vajadusi- ta hoolib oma õest ja emast, kuigi vahepeal nende juurest ära joosta kavatseb. Ta tahab leida endas olevat täiskasvanut, kuid ei suuda leppida sellega kaasneva vastutuse ja rolliga. Ta ainus tahe on olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest 6. Autori arvamus: Kuristik ei paista Holdenile enam nii sügav ega sinna kukkumine nii suur õnnetus:
teiste muredele läbi sõrmede vaadata. Ta ei kõhelnud kunagi, kui tuli valida enda heaolu ning võõra või veel enam sõbra, kordaläheku vahel. Alati tuli võitjaks teine. See piinas ta hinge kohutavalt ning karistas teda kogu ta elu. Ta oli ühe jalaga sobivas elus ühiskonnas ellujäämiseks ja teisega talitas nii nagu süda õigeks pidas. Kahevahel olek viib aga hukatusse. Kuid kui peaks hingesügavuses kripeldav mässaja nõnda tugev olema, et seda pole võimalik kontrollida või selle kontrollimiseks ei tundu enam põhjustki olevat, on peitmine kasutu ning isegi ennastkahjustava alatooniga. Raske on vaimselt end kahjustamata seista vastu pulbitsevale soovile pääseda vabaks ühiskonna ahelaist. Sellisel juhul jääb enese säästmise eesmärgil ainsaks valikuks vastuhakk. Muutuda kardinaalselt, lõpetada elamine teistele ja alustada elamist ainult enesele
sellest võib järeldada, kui vähe ta enda elust lugu pidas. Faust armus Margaritasse ja näitas, et temas on ka rüütellikust, kui läks neidu vanglast päästma. Faust oli ka arg või lihtsalt mõjutatav inimene, sest kui nad oli Valentiniga rüseluses ja Faust ta tappis ei jäänud Faust sinna oma tegudele vastust anda, vaid kuulas Mefistofelese nõuannet ja läks minema. Faust ei ole ei kurjategija ega ka tigestunud mässaja. Pigem on ta valgustaja ja utopist, kes usaldas loodust, kuid ei osanud tunnetada iseennast ja oma jõudu. Mefistofeles nimetab Fausti irooniliselt Maa pojaks. Mefistofeles ütleb: Ta saatuselt sai vaimu haruldase, mis peatumatult tungleb edasi ja maiseid rõõmusid ei lase tal rahus maitsta iialgi. Kui teda oma ringi veab
iseseisvusest ja vabadusest. Pärast kolme aastat ära olnud, naaseb inglismaale, abiellub, ei klapi ja abielu ei kestnud aastatki. Tal tekkisid suhted oma poolõega isa esimesest abielust. Selle pärast ka teda kritiseeriti. 1816 lahkub inglismaalt jäädavalt ja ei pöördugi tagasi. Loomingu koha pealt jõuab inglismaal avaldada mitmeid poeeme. Neid kutsutakse idapoeemideks. Üks pealkiri on ,,Gjaur". Seal kesksel kohal romantiline kangelane, vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest. Trotsib maailma pahesid, kuid selle juures pessimist,etei ole usku ja lootust. Euroopas ringi, peatub Sveitsis, kus tutvub perekond Shelly, kes oli teine tuntud romantismi aja luuletaja. Seal ta kirjutas ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Bairon käis ka Itaalias ja teda hakkas üha rohkem huvitama kreeklaste käekäik. Kreeklased olid tol ajal türgi impeeriumi võimu all ja ta hakkas toetama kreeka vabadusvõitlust
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk
Kui Carmen surnuna maha langes, oli Jose oma tunniksese laiba juures ning mattis ta siis maha. Peale seda läks ta Cordobasse ja andis end Carmeni mõrva eest üles. 5. Tegelased. Don Jose- Blondid juuksed, sinised silmad, suur suu, ilusad hambad, väikesed käed, peenest lõuendist särk. Noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga, kareda häälega, äkiline, kuid siiski hea iseloomuga, hella südamega. Carmen- väga kaunis, tumedad silmad ja juuksed, liiderlik, mässaja, elava loomuga, kirglik, kuid hukatuslik. 6. Teose idee. Naise hing kuulub naisele ja et vabaduse eest oleks Carmen nõus oma elu andma. Armu- kadedus viib suurte asjadeni. 7. Lugejapoolne hinnang koos põhjendusega. Alguses tundus teaos igav aga mida rohkem süvenesin, seda huvitavamaks läks. Ma arvan, et see kuidas raamat meeldis on süvenemise asi, sest kui ma ei süvene siis ei saagi teada kuidas see mulle meeldis, sest ma lihtsalt ei mäletaks seda pärast lugemist
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused,
Mis oleks erinevat, mis sarnast? Saab ikka, aga tänapäeval ei ole seal kajastatud probleemid enam nii intrigeerivad kuivõrd tavapärased. Inimsuhted jääksid sarnaseks, kuigi homo-, ja transseksuaalsus on vähemtaunitavad. · Mida Holden vihkab? Holden vihkab paljusid asju, talle ei meeldi kino, pidavalt kritiseerib romaanis oma klassikaaslasi, vihkab ja kardab ka homoseksuaale. Ta näeb võltsina inimesi, kes üritavad käituda teiste järgi. · Milline mässaja Holden on? Lapsik, kes ei taha kasvada täiskasvanuks. Mässab nii teiste kui iseendaga. · Võrdle teisi mässajaid Holdeniga. Keda teisi? · Iseloomusta Holdenit. Holden on probleemne laps, kes välja langenud neljast koolist, tal väljendub täielik apaatia oma tuleviku suhtes, on raskusi teiste inimestega suhtlemisel ja novelli jutustamise hetkel viibib vaimuhaiglas psühhoanalüütiku pideva järelvalve all.
Antiik tragöödia Skeene- stseen Katarsis- puhastus kunsti kaudu Orkestra- tantsuväljak Tragöödia- sokulaul Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod Thespis- dialoogi Looja OTTO protagonist- esinäitleja Aischyos- Oresteia Mükeene kuningas Agamemnon võtab sõjast kaasa Kassandra. Agamemnoni naine klytaimestra ja tema armuke Aigisthos tapavad nad. Orestes( poeg) tapab omakorda ema ja ema armukese. Aheldatud Prometheus- titaan, mässaja, varastas jumalatelt tule, aheldati Zeusi poolt, et linnud saaksid teda nokkida. Euripides- Medeia Iasoni ja Medeia armastus pöördub halastamatuks vihkamiseks. Sophokles Antigone, Oidipuse tütar, Kreon nõuab valitseja (enese) käsu täitmist, kuid Antigone kuulab südant ja matab oam venna kombekohaselt. Kuningas Oidipus- Laios ei võinud saada last, sest see oleks tapnud isa. Laps ikkagi sünndis. Oidipus sai teada, et talle oli määratud isa tappa ja abielluda emaga
bonae, laboriosae. head, töökad. Vivat et res publica et qui illam regit! Elagu ka vabariik ja kes seda valitseb! Vivat nostra ćivitas, Maecenatum ćaritas, Elagu meie rahvas, metseenide heldus, quae nos hic protegit! mis meid siin hoiab! Pereat tristitia, pereant osores! Kadugu kurbus, kadugu vaenlased! antiburschius < “bursch” (saksa k) – ülikooliseltsiliikmed > seltsivastased Pereat Di´abolus, quivis antiburschius, Kadugu Saatan, iga mässaja, irrisor < “risor” – lõbutseja > lõbutsemisoskamatu atque irrisores! ja irisejad! Autorita. Sõnad vagantide (eks-mungad/üliõpilased, kes hakkasid 11-12.saj rändlaulikeks, käies Euroopa kõrtsides) luulest. Käesolev pärit 18.saj Saksamaalt, kus tekkisid esimesed üliõpilasorganisatsioonid. Praegu on see üliõpilashümn. Aeneis Peategelane troojalane Aeneas, Veenuse poeg. Nii tuletavad roomlased end jumalaist. Jumalad valivad
Raamatu tegevus toimub ajal, mil perepoeg Indrek on lõpetanud gümnaasiumi ja püüab teha üliõpilase eksamit. Peamiseks tegevuskohaks on linnas (tõenäoliselt Tallinn, kuigi kordagi otseselt ei mainita seda). Käimas on revolutsioon ja ajad on segased. Indrek jõudnud linna otsib endale elupaika ja leiab selle Lohu pere juures. Ta üürib neilt tuba ja teeb peagi tutvust peretütre Kristiga, kes on tõsimeelne revolutsionäär. Indrekust saab vaikselt mässaja. Kusjuures võib lugedes mulje jääda, et ta suurema osa ajast ei saa päris täpselt aru mis toimub, enne kui on hilja. Raamatu alguses kohtab ta vana koolivenda, Otstaavlit, kes ise politseis töötab aga sellegi poolest veab Indreku ühele koosolekule kaasa. Seal saab ta esimese kokkupuute revolustiooniga. Asjade arenedes, saavad Kristi ja Indrek lähedamadeks sõpradeks: nad käivad koosolekutel, arutavad
Ikke all inimeste südamed kalestuvad. Need aga ei taha midagi kuulda ega näha... Nad toituvad oma alamate õnnest, varandusest ja verest, kuid ei saa iial täis." 2. Kogu ,,Fausti" probleem jäi kogu eluks Goethele samaks. See oli ennekõike kuuluvuse probleem: Mina inimese olemuse ning identsusese küsimus. Kui Goethe arusaam maailma olemusest muutus, siis muutus ka Fausti nägemus inimesest. Mina tunnetus avardus. Goethe jäi arusaama juurde, et inimene peab olema mässaja, kes tõuseb üles inertse maailma vastu. See leiab kinnitust ka ,,Noore Wertheri" kannatustes" (1774). Werher peab lugejaid veenma, et tunde erk inimene on palju nõrgem, kui arvestav ja kaalutlev tüüp ehk siis terve mõistuse kummardaja, kes käitub alati nii, nagu talle kasulikum on. Tunderikas inimene saab jagu oma egoistlikest huvidest ja suudab tõusta ning arendada endas eeldusi, mis loodus on talle kaasa andnud.
teated jne anti edasi teatepulga meetodil. Riik oli sõjaliselt võimas. Selle kindlustas 20 25 a meeste kohustuslik väeteenistus. Oli olemas ka kutseline eliitvägi, kuhu valiti mehi lapsena ja see oli keisri ja kõrgemate ülikute kaitsevägi. Kolm keeldu: ära laiskle, ära valeta, ära varasta. Kogu elu võeti sinna kokku. Karistussüsteem: kõigepealt tehti suusõnaline hoiatus, teise eksimise puhul juba ränk ihunuhlus, 3 eksimine või ränk kuritegu oli surmanuhtlus. Vangla mässaja pandi keldrisse, kui ta 24 h jooksul ellu jäi, siis oli ta vaba mees, AGA see kelder kubises mürgimadudest jt. Kõrge seisuse jaoks rakendati kõikidest privileegidest ilmajätmist ja orja seisusesse panemist. Inkadel polnud kirja millegi ülestähendamiseks. Kirjadust jt esitasid pidudel erilise mäluga inimesed. Inkad ei kasutanud ratast ega pottsepaketast. Nad tundsid aga ei kasutanud! Miks? Ei teata, vb nt seepärast, et seal polnud õigeid veoloomi.
Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal tööd ,,laevakokk" (John Silver), kes tegelikult oli piraat ja mässaja ning kavatses laeval koos oma käsilastega mässu korraldada. Kõigepealt palkas ta paar meest ning laevakapteni, hiljem sattus ta ,,laevakoka" (John Silveri) otsa ning see lubas tuua veel omakorda head kohusetundlikud ja kõvad meremehed (tema käsilased) laevale ja skvaier nõustus sellega, tänu kokale oli tal ka meeskond ruttu koos. Arst (dr. Livesey): Väga arukas ja tark mees, kes oli väga tähtis selles loos. Tema omas
Popkultuuri enesekäsitus seotud revolutsiooni mõistega. Revolutsioon ja mäss. Revolusitsiooniliseks on teinud pöörded/nihked, mis seotud ühiskonnas levinud ideedega, mille tagajärjel maailma muudeti kuidagi. 60ndatel muutus rokkmuusika ühiskondlikult kasulikuks. Loomult poliitiline. Mässumeelsus osutab suunale, mis pole maailma ebaõigluse vaid teatava demokraatliku tasakaalutuse vastu. 1. Revolutsionäär saab õndsaks teistega koos, mässaja saab rahuldust ainult iseendale. 2. Revolutsionääri idee on enesevalitsuse idee, mässaja idee lasta oma implusid vabaks. 3. Revolutsioon püüdleb uue korra poole, mässaja idee kaose poole püüdlemine. 4. Revolutsioon viiakse ellu tuleviku nimel, saabuva paradiisi nimel, mässu idee rahuldus nüüd ja praegu. Battaille 18971962. Suverään mõiste viitab aristokraatiale. Inimesel loomupoolest tung millegi kõrgema poole.
Suri tormiga merel. ,,Islami ülestõus" poeem , mille peategelased on vend ja õde, kes korraldavad ülestõusu õela türanni vastu. Kuid valitseja põgeneb välismaale ja koondab enda ümber väed ning tagasi tulles laseb mässajad hukata tuleriidal. Loodus on hingestatud ja kajastav tegelaste tundeid. Lõpp on positiivne, kuna peategelased rändavad vaimumaailma, vabaduse idu jääb püsima. ,,Vabastatud Prometheus" näidend. Prometheus mässaja, kes astub üle Jupiteri keelust ja tagastab inimestele tule. Ta aheldatakse kalju külge, aga ta ei alistu. Lõpuks Herakles vabastab ta. Seda kujutatakse ülestõusuna türanliku vabaduse vastu. Lõpplahendus on mõistuse võidukäik iganenud võimu vastu. Autor õhutab inimesi ebaõiglusele vastu hakkama ja vabaduse eest võitlema. Kirjutas ka luulet: armastusluuletusi, loodusluulet, ühiskonna kriitilisi luuletusi. Tähtsaim teema: vabadus
Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!)
armu. Kui paavst ei andesta, siis Tannhäuser on lindprii. Paavst ei andesta ja Tannhäuser tahab tagasi minna Veenuse riiki. Eemalt kostab leinalaulu -- leinarongkäik kannab Elisabethi surnukeha, kes lunastas oma surmaga Tannhäuseri süü. Palverändurid teatavad imest -- paavsti kepile kasvasid rohelised lehed. Ooper on särav, tegevusterohke, efektsem ja teatraalsem kui "Lendav Hollandlane". Tannhäuser on ühelt poolt mässaja, kes ei tunnista reegleid, silmakirjalikkust; teiselt poolt elumõnude nautija, kellele saab saatuslikuks eetika reeglite eiramine. See rahutus on omane 1848 -- 49 aasta Saksamaa noorusele, revolutsiooni sündmuste keerises. Eelpool nimetatud 3 ooperit lavastusid mitmel pool Saksamaal -- Dresdenis, Berliinis, Hamburgis ja ka Riias. Edu oli näiline. Nende lavastustega kasvas Wagneri veendumus: uued kunstilised suunad ja mõtted vajavad uusi
aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Camillega - isa jättis Claude varandusest ilma; maalis vabas õhus; oli
Sellel ajal valmib tal rida nn ida-poeeme. Valmib rida poeemide sarju 1813-1816. See poeemide tsükli nimetus on tinglik ,,Ida-poeemid" sest poeeme ühendab eksootiline temaatika. Ta ei räägi ainult idamaade temaatikast vaid pöördub ka lõunamaade poole. Byron vastandab nendes poeemides kogu Euroopat ja idamaa temaatikat. Ta vastandab teistsugust elutunnetust. Just nendest nn Ida-poeemides võttis selgema kuju ka Byroni romantiline kangelane- see kangelane oli uhke üksik mässaja. Lisaks veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest ja pigem on tema romantiline kangelane pessimistlike vaadetega, sest see kangelane peab koguaeg taluma orjalikku massimoraali. Ka byronism on tuletatud Byroni romantilisest kangelasest mis iseloomustab romantilist maailmavaadet. ,,Korsaar" Siin arenevad sündmused Egeuse mere piirkonnas kus võimutsevad türklased. Poeemi sissejuhatused esitab autor piraatide laulu milles ta ülistab vaba ja metsikut ja
Mõisnikuga oldi räägitud, kuid too ei teinud muud, kui mõtles. Lõpuks põletati mõisaid ja saksad surid. Kandimehe pere hakkas juba õnne tundma, kuid teisel päeval tuli sõjavägi, kandimehe vend poodi üles, kaks meest lasti maha, teistele anti 200 piitsahoopi. Mitmed on siiani kinni samuti ka kandimees. Kogu õhtu kuulas Remmelgas kandimehe kurba juttu maast, mis jääbki saamata. Remmelgas oli vanglas ka sellepärast et ta oli "Mässaja". Nimelt oli ta tahtnud teha palju asju, kui koolmeistriks sai, kuid ei saanud teha, kuna igasugused keelud olid peal ning siis otsustas ta ka teist teed pidi oma tahtmist saada ja nii ta vangi sattuski.Mõne aja möödudes toimusid ka muutused Remmelgas, kes armastas vabadust ja valgust, saadeti kaugele põhja poole. Ka kandimees pääses vanglast ning sai oma kauaigatsetud maa.
Näited : o Jumala poole pöördumine o Üles tunnistamine, et Juss teda noaga lõi. o Krõõda surm. Andres jäi üksikuks, ei öelnud kellelgi midagi. o Kohtus käimine näitamishimu, et tema on Pearust parem. ,,Tõde ja õigus" II osa Peategelaseks Andrese poeg Indrek. Vahelüli linnatsivilatsiooni ja maaelu vahel. Eesti intelligentsi ja kultuuri maalt väljakasvamise sümboliks. Jumala olemasolu kahtleja. Mässaja tüüp. Iseloom : · hella hingega(kahe talu mõistmatus) · mõistlik(ei hakka Pearuga võistlema) · isepäine(oma ideedes kinni) · emotsionaalne(süütunne visatud kivi vastu Mari puusa) Mauruse kool kooljuhi Mauruse ainuvõim, väliselt suurejooneline, tegelikult valelik,silmakirjalik. Jumalat ei tohi tappa ( tahab jääda Vene kotka tiiva alla). Näiliselt vagane. ,,Keegi ei armasta eestlast, eestale isegi ei armasta, venelane armastat venelast, sakslane
Esiteks on mulle vastumeelt juba see, et riik seab oma huvid inimeste omadest tähtsamaks, kuna võtab enamiku talupidaja tulust endale, ning kui keegi seda ei poolda, küüditatakse ta lihtsalt ära. Nõukogude võimud ei küsinud kellegi käest, kas nad tegelikult sellist korda soovivad ning kasutasid ära oma võimu, tehes seda üksikisiku õiguste ja vabaduse arvel. Teiseks ei kujutanud ta endast sellist ohtu, mis oleks olnud võrdväärne tema karistusega. Taavet polnud mingi mässaja ega dissident, ta pidas rahulikult oma talu ning ei teinud kellelegi halba. Pealegi ei kasutanud ta pooli oma valduses olevaid maid, suurem osa põldudest seisis söötis ja majanduslikult oli nende talu üldse halval järjel. Aniluige viimasele talupidajale oligi jäänud vaid tema puhas süda, eneseväärikus ja ausus, kuid need ei maksnud midagi, kui teda konarlikul külavaheteel minema loksutati. 8)Romaani põhjal võib öelda, et autor suhtub eestlastesse lugupidamise ja austusega
cure-all imerohi, ravima kõiki reflection peegelpilt, peegeldus reveal paljastama, avalikustama, avalikuks tegema sibling õde, vend, järglased wound up haavama, likvideerima decade of prudence mõistlikuse aastakümme Lk 33 generously heldelt, suuremeelselt plenty rikkalik, rikkalikult palju discern tajuma, tähele panema, eristama concur koos esinema, samal arvamusle olema renegade mässaja, renegaat, põhimõtetest taganeja affluent rikkus, küllus frugal säästlik, kokkuhoidlik divide up jaotuma, jagunema overlap üle kattuma, ülekattumine anticipation prognoosimine, ennetamine, ettejõudmine Lk 36 offspring järeltulijad vital concern rahvastiku koondis brief tellimus, kohtuasja lühikokkuvõte, tellimus mature aeguma, tasumisele kuuluv, tähtajale lähenema
) Byron tahab selle poeemiga rõhutada vägivalda, mida sünnitab võim. Värssdraamad ,,Manfred". Selle värssdraama peategelaseks on noor mees Manfred. Tema otsib elu mõtet (nagu Faustki). Ja ka temal on võime vaime välja kutsuda. Ta otsib vastust oma küsimusele ent kuidagi ei leia seda. Ta on ka aru saanud, et vaga ja kuulekas elu, mida tavainimesed elavad, pole tema jaoks. Temasugust inimest ei suuda usk, kirik ega ka vaimud rahuldada. Nüüd põrguvaim, kes näeb milline mässaja Manfred on, näeb temas kerget saaki. Põrguvaim tuleb nõudma Manfredi hinge. Näident lõpeb aga nii, et Manfred ei allu ka põrguvaimule. Manfred sureb ja me ei saagi teada, mis tema hingest sai. ,,Kain" Vanas testamendis Kain tappis oma venna Abeli. Byroni jaoks on see kõik liiga lihtne ja annab selle loo hoopis teistsugusena. Tema huvitab just Kaini saatus. Näiden ,,Kain" võtabki aluseks vana testamendi sündmused. Tegelased on: Kain, Abel, isa Aadam, ema Eeva, õed/naised Aada ja Silla
Nelson Rolihlahla Madiba Mandela Sisukord 3 Päritolu 4-5 Haridus (1925-1942) 6 - Poliitika (1942-1952) 7 Poliitika (1953-1964) 8 - Vanglas 9 Hr. President 10 Lisa 11 Kasutatud kirjandus Päritolu Mandela sündis Lõuna-Aafrikas. Rahvuselt on ta koosa, Thembu hõimu liige. Koosad kuuluvad bantu keeli rääkivate rahvaste hulka. Varem asustasid nad suurema osa Lõuna-Aafrikast. Pärast eurooplaste saabumist suruti nad aga Transkei ja Ciskei piirkonda (kagusse). Koosad on jagunenud väiksematesse alarühmadesse, üks neist hõimudest on Thembud. Ngubengcuka, Mandela vanavanaisa oli selle hõimu 1832. aastal ühendanud. Hiljem sai Mandela vanaisast Thembude kuningas. Mandela isast Gadla Henry ...
armastuse ja vabaduse eest. Draamad: ,,Manfred" ja ,,Kainis". ,,Manfred" tegevuspaigaks Alpid. Oma imetabaste võimete poolest vaime välja kutsuda ja nendega suhelda meenutab noor nimikangelane Fausti. Manfredi põhiküsimus on elu mõte. Olemise mõttetuse ängistus süveneb kangelases sedamööda, kuidas ta ei leia endale mingit vastust usus ega vagas kuulekas elus, mida elab enamik inimesi. Ta on uhke mässaja kõigi tavaarusaamade vastu. Et ta eitab jumalat, tuleb põrguvaim tema hinge endale nõudma. Ent Manfred ei allu talle. ,,Kainis" zanrimääratlus ,,müsteerium" tuleb sellest, et käsitletakse Vana Testamendi ainest. Tegelasteks Aadam ja Eeva, nende pojad Kain ja Aabel, tütred Aada ja Silla. Byron teeb Aadast Kaini ja Sillast Aabeli naise. Tegevus algab sealt, kus Milton oma ,,Kaotatud paradiisi" lõpetas:
keeles. Kritiseeris võõrvõimu vallutusi, oli aeg kus Napoleon vallutas Euroopat. Pöördus inglismaale tagasi pärast 3 aastat. Oli abielus kauni ja jõuka naisega, aga nende kooselu ei klappinud. Tekkisid tal suhted poolõega. Kriitika ja segaste suhete tõttu lahkus Inglismaalt. Jõuab avaldada Inglismaal poeeme, mida kutsutakse idapooemideks, sest temaatika on seotud idamaaga. ,,Gjaur" seal kesksel kohal on romantiline kangelane, keda seostatakse vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest trotsib maailma pahesid. Kuid kõige juures pessimist, sest tajub et ühiskonda ei saa muuta, sest mass on allaheitlik ja pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale, läheb mandri euroopasse. ,,Chilloni vang" räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Üha rohkem hakkas talle korda minema kreeklaste käekäik. Kreeklased olid Türgi impeeriumi ikke all. Aga Byronile olid
novembrit asusidki Paul-Rudolf Baumann ja Martin Kikas nendega Tallinna poole teele, kuid jõudsid kohale alles 1. detsembri ennelõunal, kui mäss oli maha surutud. Seepeale peideti relvad Raudalu lähedale metsa. Soomusrongidega Tallinnasse vägede toomise takistamiseks otsustati hävitada kaks raudteesilda. Dobrofloti tööline Jüri Lintrop, kes tundis hästi Mustjõe ümbrust ja oli oma korteris Söörensi 5-5 varjanud põrandaaluseid, sõitis mässu eelõhtul kahe Venemaalt saabunud mässaja, Voldemar Raeksoni ja Alfred Sommeriga rongiga Aegviitu, siis tulid nad raudteeliini pidi viis kilomeetrit tagasi Mustjõe silla juurde. Nad läksid 3-4 tunniks metsa peitu, ja peale kahe rongi möödalaskmist seoti raudteerööbaste külge kaks sõduri joogipudelist tehtud pommi, millesarnaseid oli ka kasutatud Tallinnas politsei ratsareservi ja sõjaministeeriumi ründamisel. Kell 5.20 õhati pommid, kuid siis saabus kohale poole
pidid andma) kottidesse mõned mehed pista ja neid nii lossi viia. Aga see anti ühe naise poolt ära, kelle poeg seal hulgas oli, selle palus tema vabaks, nii võeti teised kinni ja visati nad vangikeldrisse (mis oli üks väga sügav keller maa all), kus nad hukka said." Kui 1890. aastal ilmus Eduard Bornhöhe "Villu võitlused", hakati ka Viljandi lossivaremetes ühte osa Villu keldriks kutsuma. ""Ma kingin Sulle elu, mässaja," müristas komtuur hirmsa häälega. Samal silmapilgul hakkas vigur sepa silme ees liikuma, põrand vajus ta jalge all ja sepp tundis ennast maa alla kukkuvat. Kui Villu kohmetusest toibus, ei näinud ta kusagil enam vähimatki valguse kiirt. Sumbunud õhk ja mädahais panid teda läkastama. Enese all tundis ta poriga segatud põhku olevat ja kätega katsudes leidis ta enese nelja kitsa kiviseina vahelt. Ta kargas püsti ja sirutas ülespoole, aga sõrmed ei ulatunud lakke
annaabi.ee 
