Mässaja rukkis. Käisime Tallinna Lilleküla Gümnaasiumiga vaatamas filmi "Mässaja rukkis", mis põhines Jerome David Salingeri elulool. Film rääkis sellest, kuidas Salinger tahtis üle kõige kirjanikuks saada. Ta käis erinevates koolides, kust ta välja visati. Salingeri ema oli ta soovide ning unistust poolt, kuid ta isa tahtis, et poeg oleks edukas ning ta ei uskunud, et kirjanikuna on võimalik edukas olla. Mina usun, et sa saad olla edukas kõiges, kui sa teed seda piisavalt hästi ning kui sa ei kaota usku. Salinger andis enast alati parima ning ei andnud alla. Ta kirjutas lühijutte palju, kuid neid ei avaldatud pikalt. Tema parimaks sõbraks sel teekonnal sai tema õpetaja Whit Burnett, kes omas ajakirja, kus avaldati jutte. Pärast mitmeid keeldumisi Salingeri jutte avaldamast otsustas Whit ta loo trükkida. Hiljem juba avaldati teda ka mujal. Sellest sai Salinger aga tuule tiibadesse, kuna siis mõistet...
,,Kuristik rukkis" Jerome D. Salinger New Yorki on tabanud jõulumeeleolu, niivõrd siiras kui see suurlinna tuledes olla saab. Kogu selles saginas jalutab Central Parkis vaene perekond. Pere 6 aastane poeg astub kõnnitee kõrval ja ümiseb laulda: ,,Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad..." Terve tee kuula...
,,Kuristik rukkis´´ Holdeni ja tema eakaaslaste suhted täiskasvanutega Holden on saamas täiskasvanuks. Kuid ta kardab ja ei taha seda. Aga siiski valetab ta ennast vanemaks kui ta tegelikult on. Ta tahab proovida kõike seda mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jäää teda uskuma. Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Holdeni lapsepõlv on igaveseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda. Suured inimesed on tema arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Läbi lapse silmade paistavad paljude suurte inimeste tegevused mõttetud ja absurdsed. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Holden on mässaja, aga armas mässaja. Seda näitab suur õrnus, mida ta tunneb laste vastu. Holdenil puuduvad otseselt lähedased sõbrad,keda ta usaldaks. Holdeni ainuke...
"Kuristik rukkis" J.D.Salinger 1. Tsitaadid: "Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegipoolest. Peaaegu iga kord, kui mulle midagi kingitakse, teeb see mind kurvaks." ,,Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleks mingi seelikukütt või midagi taolist kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. Sest nad jätavad alati oma kuramuse kohvrid otse keset vahekäiku." ,,Ütlen alati ,,väga rõõmustav" inimesele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima." ,,Ainult mulle tundub, et t...
Salingeri "Kuristik rukkis" küsimused 12. klassile · Millele vihjab Caulfieldi nimi? ,,Holding caul" on embrüot kaitsev membraan, mis haakub metafooriliselt Holdeni ütlusega, et ta tahaks olla kui püüdja kuristiku serval keset rukkist, kes püüab kinni lapsed enne, kui nad jõuavad ,,kuristikku langeda" (saada täiskasvanuks). · Miks Holdenile täiskasvanud ei meeldi? Üks osa temast tahtis sarnaneda ja käituda täiskasvanulikult- valetades oma vanuse kohta, käies baarides joomas, omades seksuaalsuhteid, aga teine pool temast suhtus jälle sellesse vastandlikult ja soovis elada oma lapsikus ja sürreaalses maailmas (unistas elamisest puuonnis ja töötamisest seal lähedal olevas tanklas). · Kas Holden andis võitluses maailmaga alla v ei? Terve novelli jooksul Holden tunneb end ülejäänud maailmast kõrvaleheidetuna. Holden otsib võimalusi elada maailmas, kus ta ei tunne end kuuluvat. Isoleeritus on üks tema kaitseviise- ta ei l...
Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö, sündmustiku asjalik ja rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, kangelasteks harilikud inimesed, nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevat, kasutatakse tavalist keelt vältides liigset kunstipära. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Otsitakse ja leitakse uusi kujutamisvahendeid, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest. Realismile kui kir...
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
annaabi.ee 
