Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maroko rahvastiku üldiseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maroko, marokos, suremus, 2050, rabat, sündimus, enamvähem, jordaania, rändesaldo, eluaastat, rahvastikupüramiid, araabia, iraagis, kanada, iraak, afganistaan, paiknemine, jordaanias, tuneesia, rannikualad, etappi, elavate, tööjõud, berberi, suurriik, kordi, graafik, samasugune, rannikualadel, imikusuremus, oodatakse, vanemaks, burkina, nooresMAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38
Miniuurimus Aveli Vatt Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud. Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ning 2025. aasta oodatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ning suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. Aastast 2000 on Maroko rahvaarv tõusunud, kuid aastal 2009 langes see järsult. Ning seejärel on see taas stabiilselt tõusma hakanud.
2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Imikusuremus Väikelaste Oodatav keskmine Keskmiselt lapsi () suremus () eluiga naise kohta
(Joonis 2) 3 Population density Persons per sq km 2011 country ranks By Rank http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_0.html 3. LINNASTUMINE Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975. aastal oli linnarahvastiku osatähtsus 72,9%. Käesolevaks 2012. Aastaks on see tõusnud 78%le ja aastaks 2015 jõuab see 79%le. Selle näitaja poolest on maailmas 47. kohal 4. 2020. aastal ületab see prognoosi järgi 80% piiri ja 2050. aastaks tõuseb linnarahvastiku osatähtsus 87,3%le.5 Suurema rahvaarvuga linnad on Pariis (2 234 105), Marseille (850 602), Lyon (479 803), Toulouse (440 204), Nice (340 735), Nantes (282 047), Strasbourg (271 708), Montpellier (255 080), Bordeaux (236 725) ja Lille (226 827).6 Nagu näha (Joonis 3), paiknevad teed Pariisis üsna sektori kujuliselt. Linna ajalooline südamik on Cité saar. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Pariisi läbib Seine'i jõgi
· rändesaldo: 1 tuhande elanikku kohta · sisserändajate üldarv: 95 000 Peamised tegurid, miks Prantsusmaa rahvaarv kasvab on sündide arvu ületamine surmadest ja sisseränne. Põhjalikumalt Prantsusmaa sündimusest ja suremusest Sündimus on aastatel 1990 2009 püsinud peaaegu samal tasemel 13 sündi tuhande elaniku kohta, kuid prognoos 2030. aastaks näitab sündmuse langust. Oletatavalt sünnib 2030. aastal tuhande elaniku kohta 11 last. Suremus, käsitletus perioodil on stabiilselt 9 inimest tuhande kohta, kuid 2004 ja 2006-2008. aastatel langes ühe võrra - 8 inimest tuhande inimese kohta. Ometi prognoositakse suremuses 2030. aastaks tõusu, nimelt 11 inimest tuhande elaniku kohta. Üldiselt on riigi rahvastiku sündimus-suremusnäitajad üsnagi stabiilsed ning muutusi saame näha vaid väga pika perioodi vältel. Võrreldes maailma näitajatega jääb Prantsusmaa sündimus pisut alla keskmise, sest terves
võime ühendada ühise siduva joonega , mis on nad nii tihedalt asustatuks teinud . Kõik need linnad on tugeva ajaloolise väärtusega ning on seetõttu ka turismidele meelispaikadeks . Samuti on need kõik ka tihedamini asustatud , kui teised Rootsi linnad sest nendes asuvad suuremad haridus-, kultuuri- ja teadusasutused . vaata kaarti 1 Kaart 1 Rootsi rahvastiku tiheduse kaart 2000 aastal 3. LOOMULIK ja MEHAANILINE IIVE Rootsis on sündimus 10.18 promilli. Suremus seevastu , aga 10,2 promilli . Seega võime arvutada , et loomulik iive on nullilähedane ehk 0.02 promilli (6) . Sündimus on maailmas 188 ndal kohal. Võrreldes Nigeeriaga ,kus on sündimus 50.54 promilli . Kuid see , et nigeerias on sünde nii palju ei näita , et rahvaarv kasvab väga kiiresti , vaid seda , et tegu on arengumaaga ning , et Nigeeria on demograafilise plahvatuse etapis . Nimelt on Rootsi just seetõttu , et tegemist on arenenud maaga , väikesema sündimusega , kui Nigeeria
Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama. (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Net Number Rate of Net of natural Growth Number Births per Deaths per Migrants increase rate of 1,000 1,000 per 1,000 (percent (percent Migrant Natural Population
kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Rahvaarvu kasv Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus. Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt on Prantsusmaa naisel üks kuni kaks last ja see soodustab rahvaarvu vähenemist. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Crude Crude birth death rate Net Number
Alates 6. novembrist 1991 kuulub Nepal ka Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF). Kuna Nepal on väga vaene maa siis pole sealt ühtegi kuulsat rahvusahelist firmat pärit. 4 4) Rahvastiku üldiseloomustus 4.1 Riigi rahvaarv Nepalis elab ligikaudu 28,563,000 inimest. Rahvaarvu järgi on Nepal 45. kohal maailmas ning seetõttu kuulub Nepal keskmiselt suuremate riikide hulka. Nepali rahvaarv on võrreldav Usbekistani, Saudi Araabia ja Iraagiga, kus elab umbes sama palju inimesi. joonis 6. Nepali rahvastiku kasvutempo aastatel 2000 2050 allikas: Human Development Reports 2005. aastaks oli kasvutempo aeglustunud ning langenud 1,34% peale, kuid praeguseks on kasvutempo jälle kiirenema hakanud. Prognoosi järgi tõuseb kasvutempo 2015 aataks 1,79% peale kud päras seda hakkab enamvähem stabiilselt aeglustama ning 2050 aastaks on rahvastiku kasvutempo vaid 0,64% 4
asustatud Põhja-Holland. Enamik inimesi on koondunud linnadesse ja nende ümbrusesse, kuna seal on paremad tõõ- ja õppimistingimused (Ibid). 6 Joonis 7. Rahvastiku tihedus Allikas: Sotsiaalmajanduslik andmete ja rakendus keskus, 30. november 2008 7 4.3 Loomulik iive Hollandi loomulik iive on 0.2% (2007). Suremus tuhande inimese kohta on 8,7 ja sündimus 10,7. Rändesaldo on 2,6 tuhande inimese kohta. Hollandi iive on positiivne ja madal, sest elutingimused ja tervishoid on kõrgelt arenenud ning inimesed ise reguleerivad sündimust. Imikusuremus on 4,8, mis on väga hea tulemus. Ühe naise kohta on 1,66 last, mis on arenenud riikides tavaline (Maailma faktiraamat). 4.4 Keskmine eluiga Hollandlaste keskmine oodatav elu iga on 79,25 aastat. Naistel on see kõrgem 81,98 aastat ja meestel 76,66 aastat
Vaadates Poola sündimust saab kohe aru, et see on madal ja seda tõestab ka 195. koht maailmas. Maailma keskmine sündimus on 19,95 ja see on palju suurem Poola omast. Arvan, et see on väike sellepärast, et seal on suur kirjaoskus 99,7% ja inimesed tahavad raisata rohkem aega enda peale ning suur laste arv takistab seda. Veel üheks põhjuseks võib olla meditsiini areng. Nimelt suur osa naisi rasestudes mõtlevad lapse saamise küsimuse ümber ning teevad abordi. Teisest küljest, Poola suremus on väike ning ta on 63. kohal maailmas ja sellest järeldame, et näitaja on võrreldes teistega kõrge. See arv on väike tänu meditsiini arengule, mis võimaldab ravida isegi raskemaid haigusi. Arenguriikides, kus see võimalus puudub,näiteks Aafrikas, Türgis või Indias, on suremuse protsent suur. 6. Imikusuremus: 6,8 surma/1000 sündinu kohta Tüdrukud: 6,03 surma/1000sündinu kohta Poisid: 7,52 surma/1000 sündinu kohta Keskmiselt lapsi naise kohta: 1,28 last/1 naise kohta
65000000 60000000 55000000 50000000 45000000 40000000 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 Graafik 1. Prantsusmaa rahvastiku kasv vahemikus 1950-2025 2 Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv
Rahvaarvu kahanemisi sel ajavahemikl ei ole tähendatud, seega kasvab see arvatavasti veel ning aastaks 2025 ennustatakse sinna riiki inimesi juba 51, 42 miljonit. Rahvaarvu kasvutempo ei ole olnud väga suur. Aastal 1991 1999 on see jäänud 0,2 ja 0, 6 vahele. Aastatel 2000 2008 on kasvutempo jäänud 1,1 ja 1,7 vahele. Alates 2009. Aastast on näitajad jälle 0,4 0,9. See tähendab, et kasvutempo jääb tulevikus jällegi üha aeglasemaks. Alates aastast 2044 2050 arvatakse, et kasvutempo Hispaanias läheb hoopis miinustesse. (IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja
3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. Alates aastast 1950 on rahvaarv Hispaania kasvanud ligikaudu 20 miljoni inimese võrra. Kasvutempo on olnud üsna kiire. Iga 5 aastaga on tulnud juurde vähemalt 1 miljon elanikku, välja arvatud aastatel 1990-1995, mil rahvaarv kasvas 400 000 elaniku võrra. Kõige kiirem kasv on olnud aastatel 2000-2005 ja 2005-2010, neil aastatel oli rahvaarvu kasv olnud ligikaudu 3 miljonit. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Joonis: Rahvaarvu muutus 1950 - 2025 Total Midyear Population: Spain Yea Population r 1950 28,062,963 1955 29,318,745 1960 30,641,187 1965 32,084,511 1970 33,876,479 1975 35,563,535 1980 37,488,360 1985 38,534,853 1990 39,350,769 1995 39,764,708 2000 40,589,004
Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2012 2 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
Aastal 2013 on Bangladeshi rahvastiku kasvutempo 1,6%, kuid prognooside järgi on see aastaks 2025 langenud 1,4 protsendile. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. a) Koosta tabelid oma riigi ja kultuur-geograafilise regiooni rahvastiku andmete kohta. Andmed leiad: http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php või http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.htm Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon (2010-2015) Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
edasi) näitavad rahvaarvu kasvu aeglustumist. Peale seda langeb rahva arv veelgi. Aastal 2050 prognoositakse rahvaarvuks ligikaudu 37 miljonit, mis näitab, et kasvutempo langeb ka aastatel 2030- 2050.
3877386 3723153 3581239 3427409 3265126 Joonis 4. Norra rahvaarvu kasv 1950-2025. (United States Census Bureau Website) Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050 6364008 6266252 6154511 6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) 4 2.3. Norra rahvaarvu mõjutavad tegurid Norra rahvaarvu mõjutab suur hulk erinevaid tegureid (vt tabel 1): sündimus 12‰, madal suremus 8‰ ja samuti ka rändesaldo 7‰
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
Sotimaal, mis on mägine ja kus kliima on karmim ning inimestevaheline suhtlemine piiratum, paikneb rahvastik hõredamalt kui Inglismaal, Walesis ja Põhja - Iirimaal. 3. Rahvaarvu kasv Joonis 2. Suurbritannia rahvaarvu kasv aastas. Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Rahvaarvu kasvutempo Suurbritannias on aastatel 1950-2010 kasvanud 50127-lt 62348-le. Rahvaarvu kasvutempo on märgatavalt tõusnud. Prognoosi järgi jätkab rahvaarvu kasvutempo tõusmist, küündides 2050.aastaks 71 154-le. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 4 4. Rahvastiku andmed a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net
b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb: a) Tabelid: Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number 1,000 per 1,000 per 1,000 increase rate of
Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: euro Rahvuslik koosseis: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Usk: 79,3% katoliiklased, 19% ateistid http://www.eki
Sisemaal ei paikne rahvas küll nii tihedalt, aga on sellegipoolest palju inimesi. Tabelis on näha rahvaarvu muutumist kümne aastaste vahedega, üleval aastaarvud ning all rahvaarvu muutumine tuhandetes. 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 2040 2050 47,10 50,19 53,66 56,45 56,71 57,78 60,74 62,40 62,62 62,31 61,41 5 8 1 1 3 4 9 3 3 9 6 Rahvaarvu kasvutempo on selles vahemikus suurenenud. Algselt suurenes rahvaarvu kasv kiirelt. 2010- 2050 rahvaarv kõigub 61 ja ligikaudu 63 tuhande inimese vahel, mis tähendab, et suurt juurde kasvu ei toimu.
Aastal 2005 oli umbes 0,5%, 2010.aastal oli enamvähem veel samal tasemel, väikese tõusuga. 2. Aastaks 2015 on see langenud 0,4%. Aastaks 2020 juba 0,2 protsendini. 2025.aastaks on langenud juba 0% ning sealt edasi hakkab langema juba miinustesse ehk rahvaarv hakkab vähenema st, et surmasid on sündidest rohkem. Aastaks 2030 on langenud -0,1 protsendini, 2035. aastaks on -0,2%. 2040. aastaks on langenud juba -0,3 protsendini, 2045.aastaks -0,4% ning aastaks 2050 on rahvaarv vähenenud juba -0,5%. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. a) Rahvastiku keskmine tihedus on 138.99 inimest km2 kohta. Joonis 2. Hiina rahvastiku tiheduse kaart (78) b) 3 umbes sama rahvatihedusega riiki: Tsehhi 132.07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna- Hiina mere äärde rohkem, kus on ka Hiina suuremad linnad, sealhulgas Hiina pealinn Hong-Kong ja Shanghai
maailmas? http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_France Prantsusmaa on 21 kohal maailmas (u 6 563 692 inimest-2010 aasta seisuga) Rahvaarv hetkel kasvab umbes 0,4% võrra kuid rahvaarvu kasv aina väheneb. Ennustuste kohaselt aga jääb see püsima kuskil 0,3 % peal. Rahvaarv on langenud Prantsusmaal sõdade ajal kuid pärast sõja perioodi kohe hakanud kiiresti kasvama. Rahvaarv kasvab kuna Prantsumaal on üsna suur sündimus võrreledes mujal maailmaga ja sündinute arv ei oel suur mitte immigrantidel või vaesetel vaid just nimelt jõukamates peredes on rohkem lapsi. Riik annab ka lastetoetusi, mis kindlasti aitavad sellele kaasa 2.Iseloomusta rahvastiku paiknemist riigis ja lisa juurde ka kaart. a) keskmine rahvastiku tihedus-100,08 inimest/km² b) rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikide ja Eestiga- · Naaberriikidega-Saksamaa, madalmaad, Suurbritannia ja Itaalia on kindlasti
Ennustatavalt 0,6%-ni. Joonis 2. Brasiilia rahvaarvu muutus Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. b) Brasiilias on sündimus natuke väiksem kui Lõuna-Ameerikas. Rändesaldo on palju suurem kui mujal Lõuna-Ameerikas. Loomulik iive ning rahvaarvu muutus on samuti mitu korda kõrgemad. Imikusuremus on palju kõrgem ja oodatav eluiga madalam kui mujal Lõuna-Ameerikas. Suremus ning rahvaarvu kasv on nii riigis kui ka regioonis sarnased. c) Rahvaarv kasvab sel juhul, kui sündimus on suurem suremusest. Brasiilias on see nii, järelikult rahvaarv kasvab. Rahvaarvu kasvu põhjustab ka suremuse langus ja eluea kasv. Brasiilias ei ole oodatav eluiga just kõige kõrgem ning järelikult selle arvelt rahvaarv märgatavalt kasvada ei saa. d) Riigis ei ole tõsiseid probleeme AIDS-iga. AIDS on väga levinud arengumaades, kus ei kasutata rasestumisvastaseid vahendeid
Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik) Vaesuse indeks 2 Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) 3,61 Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) 113,9 miljardit Töötuse tase (2007.a) 2,5% Interneti kasutajaid 3,8 miljonit Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Norra astus WTO (World Trade Organisation) liikmeks 1.jaanuaril 1995. Ta on ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liige. www.transnationale.org andmetel on Norrast pärit sellised tuntud firmad nagu Statoil ja IF kindlustusfirma. Rahvastiku üldiseloomustus Rahvaarv
mis on magus kook küpsetatuna rasvas. Igal hollandlasel on jalgratas ning jalgrattaid on Hollandis lausa kaks korda rohkem kui autosid. Muljetavaldav on ka fakt, et jalgrattateid leidub riigis 15 000 km pikkuses. 2.Rahvastiku analüüs 2.1 Rahvaarvu muutumine Allikas: Rahvusvaheline andmebaas, 30.november 2008 2.2 Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline kooseis 2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive Hollandi loomulik iive on 0.2% (2007). Suremus tuhande inimese kohta on 8,7 ja sündimus 10,7. Rändesaldo on 2,6 tuhande inimese kohta. Hollandi iive on positiivne ja madal, sest elutingimused ja tervishoid on kõrgelt arenenud ning inimesed ise reguleerivad sündimust. Imikusuremus on 4,8, mis on väga hea tulemus. Ühe naise kohta on 1,66 last, mis on arenenud riikides tavaline (Maailma faktiraamat). 2.3.2 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused Hollandlaste keskmine oodatav elu iga on 79,25 aastat. Naistel on see
Venezuela Density, 2000 Tihedamalt on asustatud Venezuela põhja, ida ja lääneosa, sest seal on maavarasid (nafta, maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastatel ja aastaks 2050 võib rahvaarv olla ~40 miljonit. 4. Rahvaarv 4.1 Sündimus, suremus, migratsioon Sün- Sure- Mi Loo- Rah- Sündide arv Surmade arv Rände- Loomulik Rahvaarvu di- mus g- mulik va- saldo iive muutus mus () rat- iive arvu () sio (%) kasv on (%) ()
11 10,5 10 rahvaarv (mln inimest) 9,5 9 8,5 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Joonis 2 allikas: census Aastal 1950 oli Ungari rahvaarv 9,338 miljonit inimest. See kasvas kuni 1985. aastani ja saavutas 10,649 mln elanikku. 1950-1960 kasvas rahvaarv 64.55 tuhat inimest aastas. Seda põhjustas kõrge sündimus ja tolleaegne poliitika. 1947 - 1989 oli Ungaris kommunismi aeg, mil oli ka kõrge migratsioon. Peale kommunismiaja lõppu, 1990-ndate alguses muutis Ungari oma migratsioonipoliitikat. 1. Reguleeriti võõrtööjõu palkamist 2. Jõustus Kondakondsusakt 3. Piirivalve muutus palju rangemaks 2004. aastal ühildati poliitika Euroopa Liidu nõuetekohaseks. 2000. aastal langes sündimus censuse andmetel 1995 aastal ja 2000 aastal circa 18%. 2000-2010 on sündimus enam-vähem sama olnud.
Põhjuseks miks suurem osa asustustest asuvad just veekogude lähistel on riigi soe ja kuiv kliima. Mere kaudu toimub ka kaubavahetus Euroopaga. Rahvaarvu kasvu graafik Graafiku põhjal võib öelda, et riigi rahvaarv on kasvanud aastatega 1 miljonist 7me miljonini. See kasv on olnud kiire, ning suhteliselt väikeste vahedega. Ennustatud on, et 2025 aastaks on Iisraelis ligi 9 miljonit inimest. Rahvaarvu kasvu tegurid Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündi Migrat mus Suremus -sioon Loomulik Rahvaarvu Surmade Loomulik Rahvaarvu () () () iive (%) kasv (%) Sündide arv arv Rände-saldo iive muutus Riik 19,8 5,4 2,4 1,43 1,67 143,010 39,279 17,664 103,731 120,875
ARGENTINA ON RAHVAARVU SUURUSELT 32. RIIK MAAILMAS.ARGENTIINAGA ON RAHVAARVULT LÄESTIKKU NÄITEKS POOLA,ALGEERIA,UKRAINA JA KENYA.ARGENTIINA ON RAHVAARVULT UMBES KESKMISE RAHVAARVUGA RIIK MAAILMAS. 2. A)Rahvaarv on aastatega kõvasti suurenenud. B)Kasvutempo on vähenenud . C)Kasvutempo väheneb veelgi.Populatsioon suureneb. 3.Sündimus 2025 aastaks peak olema 15.Praegu on see number 19,seega sündimus väheneb. Suremus see vastu peaks 2025 aastaks olema 7,ehk siis sama mis praeguse seisuga Argentinas . Aastaks 2025 oleks loomulik iive seega 12 (19-7) .Praeguse seisuga on loomulik iive 8.Rändesaldo on praegu -0 ja 2025.aastaks peaks see olema 0. Iive püsib positiivne kindlasti sellepärast,et väljarännet praktiliselt polegi ning iive on
Riigi rahvastik Indias on oma 1,2 miljardi elanikuga riikide reastuses rahvaarvu alusel teisel kohal. Ainult Hiinas elab natuke rohkem inimesi. Kolmas koht jääb juba oma rahvaarvult kaugele maha. Tegemist on rahvaarvult väga suure riigiga. (India) India rahvastiku muutus miljardites 1.8 1.6 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 Joonis 1 India rahvaarv on 1950 ja 2050 aasta vahel palju tõusnud (vaata ka Joonis1). 1950 ja tänapäeva vahel on kasvutempo olnud nagu mujalgi arengumaades väga kiire. Tulevikus hakkab see juba pisut langema, kuna sündide arv on juba langemas. India iive on positiivne. See on 1.51%. Enamuse iibest moodustavad sünnid. Rändesaldo on suhteliselt 0 lähedane. Paljud rändavad Indiast arenenumatesse maadesse, kuid samuti rännatakse palju ka vähemarenenud maadest Indiasse. Samuti
annaabi.ee 
