filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust. Teises pooles esitan oma ideid osaliste rehabilitatsiooniks. Seda filmi kasutan ka ise vanglate grupitöödes kinnipeetavatele, et selgitada seoseid sõltuvuse ja kaasõltuvuse vahel ning võimalike sekkumisi olukorra parandamiseks. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Film on jagatud neljaks osaks, algab kevadega ja lõppeb talvega. Filmi keskmeks on perekond emast ja pojast. Kõrvallugudeks on poja suhted oma tüdruksõbra Marioni ja sõbra Tyroniga. Algab lugu situsatsioonist, kus Harri röövib oma ema korterist televiisorit. Ema on samal ajal peidus sahvris. Kui Harri avastab, et ema on televiisori ketiga radiaatori külge sidunud, läheb ta marru ja kisendab ema peale ,,Miks sa pead mind alati panema ennast süüdlasena tundma." Ema tõrjub kohe süüdistusi, et kett pole mitte Harri eest aga varaste eest. Tyron aitab Harril vedada televiisorit, mööda ukse ees istuvatest naistest, kohaliku pandimajapidaja juurde
Igal reedel tuleb Edi Berliinist ehitutöödelt uuest linnaosast. Ükskord saab ta ka ise sinna korteri, koos Elleniga. Siis noormees enam ei tule, siis on ta Elleni mees ja elab tamaga kahekesi. Koju minnes võttis Edi Marionil käe alt kinni. Tüdruk oleks tahtnud end veel rohkem tema vastu suruda. Kodus on kõik tavaliselt, välja arvatud see, et Marion peab oma magamis riietega emaisa tuppa minema. Seekord ta ei tassi neid, las Edi magab elutoas diivanil ning mitte koos Elleniga Marioni toas. Õdede vahel käis sõnatu võitlus. Ellen viib ise õde magamisriided teise tuppa. Tagasi tulles on tal imestunud nagu peas. "Marion on armunud, ta on Edisse armunud." Ema ei suuda seda uskuda, tema Marion on ju alles laps. Ta nõuab seletusi isa arvates on see jutt lihtsalt lapsikusest. Ellen ei ole selle poolt, midagi peab olem Edi ja Marioni vahel, et õde nii oma päevikusse kirjutab. Tüdruk arvab, et nüüd astub Edi tema kaitseks välja, seda ei juhtunud
vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud *võisid laulda ka naised, rüütlid ja õuedaamid luuletasid ning laulsid õukonna tarbeks *lauldi armastusest, koidulaulud, õhtulaulud, ballaadid, laulud Neitsi Maarja auks, ristisõjalaulud, õukondades lauldi ka vaimulikke laule *Bernast de Ventádorn Prantsusmaa trubaduur *Adam de la Halle kirjutas mitmehäälseid laule, kirjutas esimese teadaoleva laulumängu ,,Robini ja Marioni" mäng *Walther von der Vogelweide tegutses keisri teenistuses(Saksamaal), ,,Palestiina laul", sansonett PILLID JA PILLIMUUSIKA instumentaalmuusikat polnud mängiti laulupartiisid või tantsumuusikat tuntuim tantsuvorm estampii *kirikuorel(vanimad teated Aachenist 9.sajandil) *poogenpillid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL *suuline muusikakultuur on muutunud kirjalikuks *üksikhäälsus muutunud mitmehäälsuseks 1) paralleelorganum: 10.saj.
hästimakstud professionaalid, esindades poliitilisi reziime ja ideoloogiaid, kasutades keelatud vahendeid. Seega on ausatel sportlastel võidud rasked tulema. Narkootiliste ainete ja mitmesuguste ravimite tarvitamist spordis on juba antiikajast seostatud sooritusvõime parandamisega. Kuid alles viimase paarikümne aasta jooksul on sporditulemusi parandavate ainete ehk dopingu kasutamist hakatud nimetama "spordi probleemiks". 2007. aasta oktoobris muutus aktuaalseks Marioni Jonesi USA kergejõustiklase ülestunnistus, et ta tarvitas kahe hooaja vältel dopingut ning tagastas Sydney olümpiamängudel võidetud medalid. Aasta hiljem mõisteti Jones steroidide kasutamise kohta valevande andmise eest pooleks aastaks vangi. Süüdi mõistetud sportlase au devalveerub nulli, ometi on andnud kõik, et tõusta tippu. E.M.Remarque'i romaanis "Taeval ei ole soosikuid" autovõidusõitja Clerfayt õrritab saatust iga kord rajale minnes
Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Bernart de Ventadorn 12 saj trubaduur, teenis Akvitaania Eleanori õukonnas, pühendas oma laulud enamikus kõrgele armastuskunstile, säilinud 19 viisi. Adam de la Halle truväär, 13 saj, Arrasi kuulsaim laulik, erandina lõi ka mitmehäälseid laule, temalt tuntakse kaht laulumängu, kuulsaim neist "Robini ja Marioni mäng". Walther von der Vogelweide minnesinger, säilinud suur hulk tekste, aga ainult üks viis "Palestiina laul", tegutses keisrite Otto IV ja Friedrich II teenistuses. 2 Rüütellikkus Rüütel pidi olema rüütellik. Raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust kiriku- ja südamedaamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed ning nende eeskujuks olid
noorem õde Marion.Ilus Helena asub aega viivitamata kupeldama Ormussoni Marionile austajaks ja selle kattevarjus endale armukeseks.Ormusson on romaani esimeses pooles Helenest sisse võetud ega näe tema kavalat plaani mitte kohe läbi. Intellektuaalne Marion tunneb ilmselt aukartust külalise poeedi- ja maailmaparandaja- nimbuse ees. Ent see hajub varsti. Kolme tegelase suhete pöördepunktiks on stseen Liisa Savioja kirjaga. Liisa on Marioni kooliõde ja Ormussoni äsjane kaasrevolutsionäär. Teel postkontorist koju targutab Ormusson iseendaks jäämise tähtsuse üle. Liisat on korduvalt välja saadetud, ta on ära põgenenud ja nüüd jälle Siberis, temalt lõikab kaasvestleja ilukõne peene pilkega läbi. See tuleb Ormussonile ootamatult. Ta on seni Marioni ilmetuks pidanud ja vaikselt haletsenud. Nüüd armub ta neiusse ülepeakaela, saab Helena vihaaluseks ja Marionilt korvi
- Valitseb armastuse teema (ideaalsus, vaprus) Trubatuurid - Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Truväärid - Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulikud Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: Portatiivorel - kaasaskantav kõige pisem Positiivorel - kaasaskantav vankriga Keelpillid: Fiidel - viiuli eelkäija Rebelk - alt viiul pmst Organistrum e nurdy-gurdy - 3 keelt, keeled, ketas, keerutamine, klahvid Dulcimer - kandle sarnane, aga lüüakse haamriga Psalteerium - kandle kõla, mängitakse püsti Lauto - pooliku pirni kujuline (kael on ära murtud) Harf - süleharf Puhkpillid:
- Valitseb armastuse teema (ideaalsus, vaprus) Trubatuurid - Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Truväärid - Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulikud Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Mitmehäälsuse kujunemine - Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab noodikirja kasutamist - 1. ja 2. aastatuhande vahetusel toimus Lääne-Euroopa muusikakultuuris 2 murrangut: muutus suulisest kirjalikuks ja ühehäälsusele lisandus mitmehäälsus - Mitmehäälsus - 11.-12. sajand - Organum - Gregooriuse laulule lisati saatehääled, muusika muutus kahehäälseks (paralleelne
Rändlaulikud Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid, menestrelid . Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ,,Lõokese laul (1 ja teine variant)'' 13. saj. truväär - Adam de la Halle ,,Robini ja Marioni mäng'' Minnesinger - Walther von der Vogelweide Minnesinger- Heinrich von Meissen (hüüdnimega Frauenlob (daamied ülistaja) Itaalias vaimuliku laulu nim. Lauda (hispaanias contiga) kuulsaim lauda Püha Assisi Franciscuse ,,Päikeselaul'' Hispaaniast pärit suurim laulukogu ,,Contigas de Santa Maria'' (,,Püha Maarja laulud'') Alba- koidulaul Serena - õhtulaul Pillid ja pillimuusika 13.sajandil puudus pillimäng
Rüütlikirjandusest kujunes palju väga palju uusi zanre: 1) ALBA rüütlite hommikune äratuslaul 2) SEREENA õhtulaul 3) SIRVENTEES laul, mida esitati sõjakäigule minnes 4) TENSIIN esitati rahvakogunemistel, vaidluslaul 5) BALLAAD algselt tantsulaul 6) ROMANSS algselt neiu kaebelaul 7) PASTORAAL (eelkäija-idüll) karjaselaul Kõige kuulsam luuletaja Adam de La Halle (1285) ,,Robini ja Marioni mäng" Vogelwiede (pajulind) parim minnesingerite kirjutaja Richard Lõvisüda Inglismaa 13.SAJAND - KÕIGE TUNTUM RÜÜTLIROMAAN ,,AUCASSIN ja NICOLETTE" ,,TRISTAN ja ISOLDE" LINNALÜÜRIKA: Vagandid rändlaulikud, vaesed üliõpilased, viisid ka maarahvani värvikaid lugusid VANA-VENE KIRJANDUS: Vana-vene kirjandus on üle 1000 aasta vana (alates umbes 10.sajandist). 10.sajandil osati Novgorodis juba kirjutada, riigis olid ülimad demokraatlikud jooned. 988
3 I Üldandmed Asukoht: LAV (Lõuna-Aafrika Vabariik) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist). Geograafilised koordinaadid: 29;00 S, 24;00 E Pindala: 1 219 912 km², sellest: maad: 1,219,912 km2 vett: 0 km2 saared: sisaldab Prints Edwardi Saari (Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar) Merepiir: 2,798 km Rahvaarv: 43,997,828 Iive: -0.46% (2007) Etniline koosseis: 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Pealinn: Pretoria Riigikeeled: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President: Thabo Mbeki Valitsev riigikord: parlamentaarne Rahaühik: rand (ZAR) Kuulumine liitudesse: African Union (AU) 1.1 Lipp Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp on ametlik Lõuna-Aafrika Vabariigi riigilipp. Lõuna-Aafrika
ballaadid serena õhtulaul alba hommikulaul ristisõja teemad neitsi maarja Rüütlitel oli kaasas teener rändmuusik menestrel, kes pskas hästi laulda ja pilli mängida eesmärk tegi kogu töö ära 12. sajandi tugev trubaduur Bernart de Ventadorn tegutses Akvitaania Eleonore õukonnas ja lõi talle ka hulga laule säilinud lugulaul ''Lõokese laul'' tsitol näppekeelpill, viiuli eelkäija Adam de la Halle ''Robini ja Marioni mäng'' dialoogide ja 28 lauluga + mitmehäälsed laulud Walter von Meissen (peab lihtsalt teadma) PILLID Iseseisvat instrumentaalset muusikat ei olnud. Pillid olid mõeldud tantsu- ja laulusaateks. Varaseim tantsuvorm estampii (aeglane sammtants) koos pillisaatega OREL vanim pill, tsirkuseartistid kasutasid Aahheni kirikuorel mängis liturgilist muusikat õukonnas ilmalikku muusikat kandeorel portatiiv Viiulite eelkäijad:
3 I Üldandmed Asukoht: LAV (Lõuna-Aafrika Vabariik) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist). Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest: maad: 1,219,912 km2 vett: 0 km2 saared: sisaldab Prints Edwardi Saari (Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar) Merepiir: 2,798 km Rahvaarv: 43,997,828 Iive: -0.46% (2007) Etniline koosseis: 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Pealinn: Pretoria Riigikeeled: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President: Thabo Mbeki Valitsev riigikord: parlamentaarne Rahaühik: rand (ZAR) Kuulumine liitudesse: African Union (AU) 1.1 Lipp
5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5.3 ergetööstus 5.4 Põllumajandus Kokkuvõte Kasutatud kirjandus I Üldandmed LAV on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga, viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist. Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest on maismaad 1,219,912 km2 ning vett: 0 km2 . LAVi juurde kuuluvad saared on Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar. LAVi Merepiir sealjuures on 2,798 km Lõuan - Aafrika Vabariigis elab umbkaudu 43,997,828 ning 2007 aasta seisuga oli riigi iive -0.46%. Kohalik etniline koosseis koosneb 79,4% mustanahalistest , 9,2% valgetest , 8,8% värvilistest ja 2,6% India või Aasia päritolu isikutest. Pealinn on Pretoria ning LAVis on 11 riigikeelt, nendeks on: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele
kuningas Thibaut IV (1201-1253). 13. sajandi teisel poolel algas aga truväari luule linnastumine ja sel ajal kohtame laulikute hulgas ka madalamast seisusest inimesi. Kuulsaim laulukeskus oli Põhja-Prantsusmaa linn Arras, kus tegutses lauljate vennaskond, mille nimekiri sisaldab 180 nime. Kuulsaim Arrasi laulik oli Adam de la Halle (11 1237-1285... 88), kes erandina lõi juba ka mitmehäälseid laule. Temalt teatakse ka kaht laulumängu, neist kuulsam on ,,Robinija Marioni mäng" (,,Jeii de Robin et de Mario'n") dialoogide ja 28 lauluga. Saksa minnesingerite luule kujunes prantslaste eeskujul 12. sajandi. Tema kõrgajaks on 13. sajandi esimene kolmandik. enamik suuri minnesingereid. Seal toimusid ka lauluvõistlused . Kuulsaim minnesingeritest oli keisrite Otto IV ja Friedrich II teenistuses tegutsenud Walther von der Vogelweide Samaselt truväärilauluga algas 13. sajandi teisel poolel ka minnesingerite luules
Rüütlikirjandus e. kurtuaasne kirjandus sai alguse XII sajandi keskpaigas Lääne- Euroopast. See kirjandus seostub Prantusmaaga, kuigi ka Saksamaal oli samalaadne kirjandus.Mõjukaks sai juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Provinces tekib trubaduuride lüürika. Trubaduurid pidi dolema head muusikud, sageli olid nad kuningad. Leiutasid stroofivorme. Adam de la Halle-kirjutas 1285 ,,Robini ja Marioni laulu". Bernard de la Ventadorn- tõi sisse daamikultuse, rüütel pühendas laulu lemmikdaamile. Sõtta minnes kandis selle daami riietuse värvi rõivaid. Lugu: Aucassin ja Nicolette. Peategelased on Garin, Beaucaire krahv, tema poeg Aucassin, ja Nicolette, saratseenist orjatar. Aucassin ja Nicolette tahavad meeleheitlikult abielluda, kuid Garin keelab sellee ning vangistab nad, kuigi hiljem pääsevad nad mõlemad põgenema
enese muutumise läbi oli pööranguline uuendus romaaniajaloos; näidend „Pagulased (ilm. 1918). Meeste ja naiste suhted abielus ja tutvusringkonnas, samuti kodumaalt äraoleku teema; romaan „Ulysses“ (ilm. 1922). Koosneb 3-st suurest osast, milles kokku on 18 episoodi (3+12+3). Peategelased on keskealine iiri juut (kelle isa oli tulnud Ungarist) Leopold Bloom, tema naine Marion ehk Molly Bloom ja juba eelmisest romaanist tuttav Stephen Dedalus. Leopoldi ja Marioni elus on olnud tragöödia: 10 aasta eest suri nende väike poeg. Sellest ajast pole nende suhe enam endine, nad on võõrdunud. Leopold on keskpärasevõitu, paljude nõrkuste ja vigadega, aga tubli ja kõige tähtsamates asjades aus mees. Stephen on noor idealist, kes põlgab keskpärasust ja unistab suureks kirjanikuks saamisest. Kogu romaan leiab aset ühelainsal päeval Dublinis, 1904. aasta 16. juunil. Selle
2. 1914-1925 looming kõrgperiood Valminud tippnovellid (uusromantism) 1) "Felix Ormusson" romaan, impressionistlik (loodus ja teisalt psühholoogiline impressionism). Vormil Felixi päevik, järg novellile "Pühajärv" samuti suvituslugu. Tegelasi kolm, Felix, Helene, Marion (õed). Keeruline armastuskolmnurk. Algul Felix armunud Helenesse. Marion Felixist sisse võetud. Felix näeb, et Helenest pole asja, pöördub Marioni poole, kes pole enam huvitatud. Helene näeb, et hakkab Felixit kaotama. Lõpuks teevad mõlemad naised Felixi lolliks. Elu ja kunsti üle mõtted. Tüüpiline tolle ajastu kultuuriga kokku puutuv noor meesterahvas. Läheb sellega aga liiale. Tuglas mõistab selle hukka. 2) Novellikogud "Saatus", "Raskuse vaim", "Hingede rändamine". Neid iseloomustab, et palju sees sümbolitegelasi, palju vastandamist. Erinevad maailmad nt. "Popi ja
annaabi.ee 
