Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria
Maria Theresia Ketly Nurmik 2010 13. mai 1717 29. november 1780 Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780 Viimane Habsburgide soost pärinev monarh Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema Ta oli abiellus Lotringi hertsogi François Stephane'iga Troonile saamine Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni See andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740-1748) Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima Maria Theresia peaeesmärgid muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest
Maria Theresia Marta Jahhu Tartu Katoliku Kool 8.Klass 2009 ·Maria theresia sündis 13. mai 1717 varahommikul Viinis, Hofburgi palees.Ta ristiti samal päeval Maria Theresia Walburga Amalia Christinaks · Maria theresia meenutas · oma ema. Tal olid suured · sinised silmad, kohevil, · lokkis juuksed · ja tal olid punase · varjundiga laiad huuled. · Ta keha oli suur ja tugev. Maria Theresia noorena. Maria Theresia Maria Theresia oli Austria ·ertshertsoginna ja ·Ungari kuninga · nna. · ·Maria Theresia sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seet õttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: · muuta riigivalitsemine v õimalikult efektiivseks
5. Täiskasvanuaastad…………………………………………………………6 1.6. Huvitavad faktid…………………………………………………………...7 2. Kar XII, Rootsi kuningas (1682-1718)……………………………………………8 2.1. Dünastia……………………………………………………………………8 2.2. Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717-1780)………..10 3.1. Dünastia…………………………………………………………………..10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda
Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel:
10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID Rahvusvaheliste suhete süsteemist võib rääkida juhul kui vähemalt 2, ehkki üldjuhul märksa rohkem, sõltumatut poliitilist kogukonda (riiki) on omavahel piisavalt tihedas läbikäimises (sõjad, kaubavahetus, kultuur, isiklikud kontaktid), käsitlemaks neid ühtse tervikuna, mis koosneb autonoomsetest komponentidest. Rahvusvaheliste suhete süsteemi tüüpnäiteks on Euroopa süsteem alates Vestfaali rahust (1648), kuid analoogseid süsteeme on inimkonna ajaloos eksisteerinud arvukalt.
Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600. aastal oli Euroopas seitse rohkem kui 100 tuhande elanikuga linna: London ja Pariis 200 tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18. sajandi lõpuni moodustusid seisused sünnipära alusel (erandiks oli mõistagi vaimulik seisus). Isa seisus, elukutse ning sotsiaalne staatus määrasid ära mitte ainult tema laste stardipositsiooni, vaid suures ulatuses kogu järgneva elukäigu. Sotsiaalse miljöö vahetamine oli väga keeruline ning sageli ka mõttetu
Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest – „sest selline on Meie tahtmine” (car tel est notre plaisir). Mõisted: monarhia, absolutism, despotism, türannia. Prantsuse keeles absolutism on despotism- vastanduvad türanniale. Türannia läheb vastuollu ka jumalike reeglitega. Kahe eelneva puhul on oluline isiku- ja omandipuutumatus. monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
1648 festvaali rahu Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi Saksamaa jäi killustatuks 3.Absolutism Prantsusmaal · Absol kujunemine: · rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel · põhjendaja: Jean Bodin 1530-1596,(Teos:''Kuus raamatut riigist'' 1576) · esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia, monarhia · heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse · absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660- 1688 · Louis XIV ''Riik see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat
gathered together in Tartu. Though following German patterns, this all-Estonian enterprise became a national tradition and, coloured by the Estonian spirit, expressed the unity of the Estonian people. In its essence this became a spiritual manifestation of national potential. The success of the festival led to more choirs and bands being organised in Estonia. The following year the society would found the first amateur theatre. Dr. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) was the compiler of the national epic poem, Kalevipoeg, the first Estonian literary work to achieve international recognition, published in sequels between 1857 and 1861; he was a strong influence on the young Estonian intellectuals, a writer, a practising physician, and a member of foreign societies (the Finnish Literary Society and the Hungarian Academy of Sciences). Dr. Karl August Hermann (1851-1909) was a philologist, the most prominent
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
from the publisher. For information address The Macmillan Company, 866 Third Avenue, New York, New York 10022. Library of Congress Catalog Card Number: 63-16109 Crown copyright is acknowledged for the following illustrations from Great Britain's Public Record Office: S.P. 53/18, no. 55, the Phelippes forgery, and P.R.O. 31/11/11, the Bergenroth reconstruction. Published by arrangement with The Macmillan Company FIRST PRINTING SECOND PRINTING THIRD PRINTING FOURTH PRINTING FIFTH PRINTING SIXTH PRINTING SEVENTH PRINTING EIGHTH PRINTING NINTH PRINTING TENTH PRINTING SIGNET TRADEMARK: REG. TJ.S. PAT. OFF. AND FOREIGN COUNTRIES REGISTERED TRADEMARK---MARCA REGISTBADA HECHO EN CHICAGO, U.S.A. SIGNET, SIGNET CLASSICS, SIGNETTE, MENTOR AND PLUME BOOKS are published by The New American Library, Inc., 1301 Avenue of the Americas, New York, New York 10019 FIRST PRINTING, FEBRUARY, 1973 PRINTED IN THE UNITED STATES OF AMERICA
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Moosese raamatud e. seadused. Kõik need raamatud kannavad kindlaid nimetusi 11.1.1.Pentateuch a) Moosese raamat Genesis (algus, tekkimine) b) Moosese raamat Exodus (väljaminek) c) 3. raamat Leviticus (leviitide seaduseraamat) d) 4. raamat Numeri (arvud) e) 5. raamat Deuteronomuim (teine seadus) Ehkki 1. raamatus ei ole otseselt seadusi, on see ikkagi paigutatud see "Pentateuchi," lähtudes eeldusest, et selle autor on samuti Mooses. Seadused olevat Mooses saanud jumalalt Siinai mäel, juhtides iisraeli rahvast rännakul Egiptusest Palestiinasse. i. Dekaloog kümme käsku ii. Lepinguraamat iii. Pühadusseadused 2. Moosese raamat- Lepinguraamt ja Dekaloog 3. Moosese raamat- Pühadusseadused 17.-26
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Samas olid nad ka suurte pidustuste ja õukonnaelu paigad. Pärsia aia nimetus pairidaeza, mis algupäraselt tähendab 'piiret', on siirdunud kreekakeelse paradeisos'e kujul piibli keelekasutusse tähendamaks jumala aeda - paradiisi (Aiakunst... 1999). Eedeni aed: paradiisi kujutis. Paradiisiaed: maapealne taevas. Pärsia, nagu ka Assüüria park oli eriline oma metsiku ja loodusliku iseloomu poolest, ehkki tegelikult oli see hästi kujundatud maa-ala. Regioon, mis muiste iidsete pärslaste poolt vallutati, oli üks viljatutest. Nõnda juhtisid pärslased maale lõputuid akvedukte, et luua endile kompleksne maaparandussüsteem. Osa parandatud maast oli ette nähtud põllumajanduseks, ülejäänud jäeti parkide alla. Pärsia metsaparke loetakse kaasaegsete metsaparkide eellasteks. Assüürlastelt ja babüloonlastelt võeti üle puukultus ning suuri puid peeti elu kestvuse sümboliks
... kui me oleksime teiega sõbralikes suhetes, peaksid meie alamad seda nõrkuse märgiks, samas teie viha annaks tunnistust meie tugevusest. Meloslased: Kas selline on teie alamate arusaam õiglasest kohtlemisest... Ateenlased: ... need, kes on endiselt iseseisvad, on nii sellepärast, et nad on tugevad. Kui me neid ei ründa, siis on selle põhjuseks meie kartus. Nii et teid vallutades suurendame me mitte ainult oma 4 Ma tõlgendaks homo sapiens'i mitte inimliigi kui sellisena, ehkki ka nii kasutatakse seda mõistet, vaid näen inimliigi tunnusena eelkõige tarkust arusaamise kujul; homo sapiens kui "mõistev inimene", mitte lihtsalt "tark", "haritud", "erudeeritud". Mõistev inimene võtab küll arvesse selle, kuidas mõeldakse, kuid peab õigeks vaid seda, mis on arukas ja millega ta ise nõus olla saab. Ehk kui ta peale järelemõtlemist veendub, et see ikka on nii.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
