esitusviisist. Impeeriumi lagunemine, eurokeskne geopoliitika ja külma sõja lõpp pole mitte ainult ümber kujundanud poliitilise maailmakaardi vaid ka muutnud oluliselt märgatavamaks individuaalsed erinevused regiooniti. Tehnoloogilistest saavutustest informatsioonitöötlemise ja kommunikatsiooni valdkondades ajendatud majanduslikud muutused on ümber töötanud ruumi tähenduse. Paljude vaatlejate arvates on võrguühendus, marginaalsus ja piiridest üleastumine need, mis märgivad tänapäeva maailmas kogemusi. Kultuuriliselt on sidemeid erinevate fenomenide vahel varemalt peetud eraldiseisvateks ja suhteliselt fikseerituteks. Nii ebastabiilse ruumi ja struktuuriga maailmas pole mingi üllatus, et kaardistamise kontseptsioon vajaks ümbermõtlemist. Selle ümbermõtlemise põhjuseid võib leida graafiliste piltide nägemise, tegemise ja esitamise tehnika muutustes. Lennunduse arenemine 19. sajandi esimesel poolel nagu
"Kurjal teel". Vilde tõi toimetusse pöörde, kus hakkas domineerima algupärane tekst mitte tõlgitud. Ta kirjutas põnevalt ja naljakalt, oskas lugejaid kohe haakida looga ning sai omalajal populaarseks. Esimene krimka 1885 "Musta mantliga mees) Noor-Eesti. J. Randvere „Ruth“; Noor-Eesti eelkäija oli Gustav Suitsu loodud kirjandussõprade ring Tartu poeg- ja tütarlaste gümnaasiumis. Noor-Eesti marginaalsus seisnes põlvkonnana liikumises, palju liikmed olid maalt. Nende hüüdlause "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" tähendab euroopa modernse stiili ülistamist, kuna eestis valitses veel külajuttude aeg. 1909 otsustaski Noor-Eesti väljaanda oma III-da albumi kursiga modernismile. Skandaalne juhus. Randvere "Ruth" oli modernismi jälgedes kirjutatud teos, mis visioniseeris ideaalsest naisest ning mõjus oma avatusega šokeerivalt. Jaan Oks
- 70. Aastatel) ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui postmodernistlik kirjandus, kunst jne- kirjandusvoolu nimetus( nagu ka näiteks romantism, ekspressionism), termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Kuigi nende tunnuste suhtes valitsevad märgatavad erimeelsused, on siiski mõned esileküündivamad mõisted, mida on alatai postmodernismiga seostatud. Siin on esitatud olulisemad neist: 1.eklektiivsus 2.laialivalguvus 3.marginaalsus 4.subkultuursus 5.kõik on lubatud 6.intertekstuaalsus 7.globaliseerumine(e ülemaailmastumine) 8.urbanism 9.dehumaniseerumine 10.tehnoloogilises 11.eurotism 12.eksperimentaalsus 13.kontseptuaalsus 14.fiktiivsus 15.nihilism(kõige eitamine) 16.hullumeelsus 17.absurd Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)
Määratlusi erinevates ühiskondades (G. Elwelt järgi) - Füüsilis-funktsionaalsus (peamiselt korilusühiskondades) - Ea- ja põlvkonnaklassid - Positsioon reproduktiivsussüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi) - Seeniorprintsiip (põlvnevuse järjekorras vüimu kasv) Vanaduskäsitlusi MODERNNE ühiskond: vanadus kui sotsiaalne probleem Meditsiiniline vananemine Vaesuse ja marginaalsuse põhjustaja (marginaalsus- tähtsusetu) Algab pensionile jäämisega Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Vanad inimesed kui hoolduskoorem Isekad ja nõudlikud kodanikud POSTMODERNNE ühiskond: idee edukast vananemisest Psühho-sotsiaalne ja sotsiokultuuriline vananemine Aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst Pensionile jäämine ja vanadus eraldatud Vanad inimesed kui ressurss Ühiskonna mõjutajad Vanadus seadusandluses Põhiseadus ja perekonnasedus:
institutsioonide suhtes, poliitilise osaluse soodustamine). Nt kasvatab sotsiaalset kapitali massimeedia poole pöördumine, et olla kursis kogukonna eluga, aga meelelahutuse eesmärgil meedia kasutamine pigem pärsib aktiivset osalust kogukonnas. Intensiivne internetisuhtlus viib aga vastastikuse usalduse kasvule. (Shah et al 2001). SAJANDIALGUSE INTERAKTSIONISTID, CHICAGO KOOLKOND: - linn on sotsiaalne laboratoorium, mida iseloomustab korralagedus, marginaalsus, akulturatsiooni ja assimilatsiooni sümptomid, aga ka mobiilsus akulturatsioon vähemusrühma kohanemine ehk adapteerumine domineerivas kultuuris toimetulekuks. assimilatsioon oma kultuurilise identiteedi hülgamine ja domineeriva kultuuri täielik omaksvõtt, enese kultuuri pidamine madalamaks ning domineeriva kultuuri hindamine väärtuslikumana. Massimeedia: emantsipeerumise faktor (pakub inimestele võimaluse erinevateks valikuteks, otsusteks,
eelnevalt testitud. (ei lugend) Üldine järeldus kirjeldatud eksperimendist on see, et kiirustamine pärsib abistamiskäitumist. 30. Isiksusejoonte mõju abistamiskäitumisele Londoni järgi. London (1970) küsitles 27 kristlast, olid inimesed, kes olid peitnud juute natside tagakiusu eest. Intervjuude tulemusena selgus, et „päästjaid“ iseloomustasid kolm tunnust. 1. Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega2. Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3. Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis 31. Religiooni ja vaenukäitumise seos.
sekt on usuline protestiliikumine; enamusühiskonnast erinevad uskumused, tavad ja institutsioonid; ortodokssete usujuhtide autoriteedi ning sageli ka sekulaarse võimu ignoreerimine; vabatahtlik liikmelisus, mis eeldab usuveendumuste osutamist igapäevases elus või usulise katsumuse läbimist; osadus sõltub uskumustele ja tavadele pühendumisest; elukorralduse alus on usk · Mis on ühist uutel usunditel INNOVATSIOON, MARGINAALSUS, VÕÕRANDUMINE, VASTANDUMINE · Vana vs uus; meie vs nemad ( jonestown the life and deatd of peoles temple) · Peoples Temple Ühiskondlik poliitiline aktivism 1973 Guajaana põllumajanduslik koloonia Jonestown 1978 918 hukkunut · David Koresh juhtis usurühma Branch Davidians , texases, lahku löönud Adventismist · 28.02 19.04.1993 piiirasid seda ranzot tankid, helikopterid, rahvuskaart, - sõda
Noorsoouuringute areng ning noortekultuur 1970. ja 1980. aastatel Marginaalses võtmes mõtlemine oli terve järgneva kümnendi noorsoouuringutes populaarne. Lisaks spetsiifilistele valdkondadele nagu muutused traditsioonilises sotsialiseerumismehhanismis või selle kriis, lähtus enamus sotsioloogilise, poliitilise või kultuurilise iseloomuga uuringuid sarnasest kahte aspekti sisaldavast tõlgendusskeemist. Ühelt poolt iseloomustas tollast noorte maailma marginaalsus: koolis mittekäivad õpilased, neile identiteeti mittepakkuvaid juhutöid tegevad tudengid, töötud agulinoored. Teisalt uue maailmapildi kujunemine: “noor proletariaat”. Sellal sai alguse ka kaasaegne neo- feminism: liikumine 1977, mis võttis neilt üle mitmed arusaamu alates maailmanägemise viisidest kuni õiguseni olla erinev. Tollal kujunenud noortemaailm, mida iseloomustasid tugev protestivaim ja kultuuriline innovatsioon oli väga erinev eelneva kümnendi omast.
saavutamiseks vajaminevat pingutust. Hinnatakse ka abistamisega seotud võimalikke ohtusid. 4. Tegutsemine, kus langeb lõplik otsus, kas sekkuda või mitte. Vastavalt sellele otsusele ka käitutakse. 31. Isiksusejoonte mõju abistamiskäitumisele Londoni järgi. 1) Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega. Samas nad ei läinud meeletuseni, vaid hindasid olukorda kainelt. 2) Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3) Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks oli inimestel selge arusaam heast ja halvast. 32. Religiooni ja vaenukäitumise seos. Vaenukäitumine võib tähendada abistamata jätmist, eelarvamuslikkust või ka otseselt agressiivset käitumist.
Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7 th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus – hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel Sant – ld. Sactus (pühak) Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus “Püha hullu” institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11
The Master of the holy town Kaltes, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel · Sant ld. Sactus (pühak) · Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris · Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus · "Püha hullu" institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) · Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19
41. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Elektilisus – vaadete, stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Laialivalguvus – kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. Marginaalsus – alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Subkultuursus – arginaalsed kultuurid otsivad oma keset, marginaalsed kunstikud- kirjanikud mõttekaaslasi ja publiku ning nii pannaksegi vähehaaval alus uue subkultuuri ehk allkultuuri sünnile.
-Tsonaalne mudel – võimukeskus on põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopilises tsoonis, seega võimukeskuste paiknemise määravad loodusgeograafilised tingimused. Põhjapoolkera võimutuumiku moodustavad Põhja-Ameerika, Euroopa, Venemaa ja Jaapan. -Bipolaarne (binaarne) GP mudel, kus maailm olõhestatud kaheks erinevaks pooleks, mis on imavahel tasakaalustatud (külma sõja periood, kus oli tegemist mere- ja kontinentaaljõudude konfliktiga). Bipolaarsuse erivprm on marginaalsus, kus põkkuvad 2.-e vasrastikuse võimukeskuse huvid ääremaadel. See kes seal domineerib, omab geostrateegiliselt tähtsat asendit ja saavutab kontrolli ressurssi üle; -Monopolaarne- ehk tsentraalne või ka unipolaarne mudel, mis on sõjalis- poliitiliselt ja majanduslikult maailma tuumakm, mis domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma. Tuuma edu on sõltuvuses kapitalivoogude kontrollist ja tehnoloogilisest edumaast teiste ees. Samas ta
aastat põgenenud Euroopast Ameerika Ühendriikidesse. Küsitletuteks olid inimesed, kes olid peitnud juute natside tagakiusu eest. Peitmistegevus tähendas nendele riskeerimist oma eluga. Intervjuude tulemusena selgus, et „päästjaid“ iseloomustasid kolm tunnust. 1. Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega. Samas nad ei läinud meeletuseni, vaid hindasid olukorda kainelt. 2. Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3. Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis. 31) Religiooni ja vaenukäitumise seos
See nihutab luule traditsioonilistest raamidest välja, kuid mõõdukalt. Tema loominugt võib asetada kõrvutid 50ndate/60ndate aastate Lepikuga. Tal on rõhutatumalt väikeste asjade märkamist. Ta on kirjutanud terve luulesarja kirjavahemärkidest. Üks kenamaid luulekogusid on ,,Tsoo-loogia ehk ingel lindudega". Mingi analoogia on tal Laabaniga olemas, Laaban jääb servapealseks ka Vihalemm (väiksed asjad, absurd, pisikesed lõbutsemised luulevormis, sihipärane marginaalsus). Raimond Kolk Tuleb esikraamatuga välja 1946. Temast saab põhiline, kes kannab edasi võrukeelse luule traditsiooni paguluses (autor, kes suudab ka seda traditsiooni uuendada). Debüütkogu kannab pealkirja ,,Ütsik täht". Kolgil hakkab mingi muutumine, kuid see ilmneb selles, et ta hakkab üha enam kirjutama Põhja-Eesti kirjakeeles luulet. Ivar Grünthal Ta on olnud Rootsis arst. Esimene raamat ilmus 1951 ja aktiivne kirjutamine kestab 60ndateni välja
humanistlik arusaam inimesest ja maailmast. Sellele peajoonele vastandub nüüd 80ndate lõpul kirjutamist alustanud autorite luule. Põhimõtteliselt koondab see antoloogia just kõrvalekaldeid sellest ametlikust poeetikast, kõrvalejäänud autoreid. Selle antoloogia kaudu Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi tuuakse marginaalsus, mis 80ndatel, 90ndatel ei kuulu eesti luule peajoonde, nähtavale. See, mida pole seni tähelepanuväärseks peetud, saab nüüd tähenduslikuks. Sellele kõrvalekaldele osutab ka pealkirjas sõna haigus. Murrangulised momendid selles poeetikas: 1. Keelekasutus luulekeel ei pruugi olla enam üksnes kõrgstiilne kaunite metafooride keel,vaid võib sisaldada argikeelt, slängi, elemente ja fragmnte muudest tekstidest jne.
traditsiooniliste ning modernistlike uuenduste ümberjagamine, läbitöötammine, analüüsimine ja taaskordne kasutuselevõtt. Postmodernismi eklektilisus tuleneb sellest, et ta kasutab, töötab läbi ja kombineerib omavahelt vabalt kõigi talle eelnenud stiilide, voolude ja maailmatunnetuste kogemusi. 2. Laialivalguvus kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. 3. Marginaalsus alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Sellest ka surve peavoolule. Esiteks moesurve: moodi saab minna ainult see, mis moes ei ole, järelikult midagi marginaalset. Teiseks kunstiline surve: kuna 37
enda endise positsiooniga. Põlvkondade vaheline mobiilsus 2 või rohkema põlvkonna jooksul toimuvad muutused, võrreldakse inimese enda positsiooni tema vanemate omaga. Strukturaalne mobiilsus mobiilsus, mis tuleneb struktuuri muutustest s.t sellest, et mingisse kihti kuuluvaid positsioone tuleb juurde (või jääb vähemaks), mistõttu inimesed sisenevad sellesse klassi (või väljuvad sellest). Suhteline mobiilsus struktuuri muutustest sõltumatu mobiilsus. Marginaalsus fenomen, mis jätab inimese justkui 2 kultuuri vahele, mis omakorda on tingitud tema ümberpaiknemisest sotsiaalses ruumis. Marginaalne isiksus indiviid, kes on kaotanud oma endise sotsiaalse staatuse, mis võtab ära võimaluse tegeleda harjumuspärase tegevusega, osutades seejuures võimetuks adapteeruma selle kihi sotsiaalkultuurilisse keskkonda, mille raamidesse ta formaalselt kuulub. Ühiskond kui elumaja, mille kolm korrust. 3
annaabi.ee 
