02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina. 1599. aastal abiellus Monteverdi õukonnalauljanna Claudia Cattaneo'ga, kes suri septembris 1607. Paaril sündis kaks poega ja üks tütar, kes suri veidi aega pärast sündi.
Neljapäeval lõppeb teose tegvus, kui Julia ärkab varjusurmast ning leides surnud Romeo tapab enda. 2. Selle tragöödia tegevus toimub Itaalias. Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe tragöödia algul ütleb koor: „Veronas kaunis“. Tegevuspaikadeks on Capulettide majas tuba, saal, Julia magamistuba, Capulettide aed, väljak, Lorenzo kong, kalmistu ja hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Ka Mantuas toimub tegevus. Seda on öeldud, et tänav poodidega. Apteekri poe kohta ütleb Romeo: armetu poelogu. 3. ESIMENE VAATUS Tutvume Romeo ja Juliaga. Meile näidatakse Juliat koduses miljöös ning saame teada, et neiu saab alles 14. Olulisim on siin siis pidu Capulettide majas, kus Rome ja Julia kohtuvad ning armuvad. TEINE VAATUS Romeo ja Julia paljastavad end teineteisele, avaldavad armastust. Teise vaatuse lõpus laulatab Lorenzo Romeo ja Julia.
Lorenzo Ghiberti. Baptisteeriumi idapoolne uks nn. Paradiisi värav. Filippo Brunelleschi. Firenze Toomkiriku kuppel. Donatello. Taavet. Lorenzo Ghiberti. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. Leon Battista Alberti Sant Andrea kirik Mantuas. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello. Georgios. Lorenzo Ghiberti. Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne Andrea del Verrocchio. uks. Kondotjeer Colleoni
Andrea Mantegna Regina Kaasik Jakob Westholmi Gümnaasium 10. A klass Andrea Mantegnast Sündinud Veneetsia lähedal, Itaalias 1431 a. ja suri Mantuas 1506 a. Reisimisest Ta on esimene täielikult renesanssiaegne maalija ja graveerija Põhja-Itaalias Kunstiline vaatenurk Padova ülikool antiikmütoloogia- ja piibliteemalised seina- ja tahvelmaalid antiikaja arhitektuur, ornaminetika ning realism Perspektiiviga mängimine Kangelaslikkuse rõhutamine inimesi kujutades Tuntumad Teosed Kõige paremini säilinud ning tuntuim töö on "Camera degli Sposi" ("Pruudi ja Peigmehe Tuba") Overati kabeli freskod
III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö Romeo läheb Mantuasse Julia teeskleb tõbist III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni Hauarongkäik Siim Sookeel ja Villu Viiul jauravad Capulettide residentsis Visatakse välja. Närvlik Capuletti Julia surmaunenägu Romeo Mantuas Giovanni katkuvalve pihtide vahel – KATK TABAB NENDE KODA KAHT V Romeo kuuleb Julia surmast Romeo soetab mürki Giovanni ei pääsenud Mantuasse Romeo tapab Parise Romeo sureb Romeo avastatakse surnult Julia tapab end Lorenzo tunnistab end süüdi Perekondade leppimine
· Teatraalne stiil kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad) OOPERI SÜND · Firenze Camerata. Muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamiseks. · Esimene ooper "Daphne" Jacopo Peri, etendati 1597 Firenzes. Pole säilinud. (Säilinud "Eurydike".) · Esimene suur ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Orpheus · Esiettekanne Mantuas (Põhja-Itaalia) 24. veebruaril 1607.a. · Võib nimetada ka esimeseks tõeliseks ooperiks. · Teksti autoriks Alessandro Striggio. · `Lugu muusikas' · Olemas kõik ooperile omased võtted: avamäng, aaria, salmilaul, juhtmotiivid, dramaturgiast inspireeritud instrumentatsioon ja retsitatiiv.
ruum) ja OSA(objedinenije sovremen. arhrov:lihtsus, lahenduse selgus ja standardiseerimine). Ehitusnäited:Rahvaste ühenduse tempel, Lenini nimi Raamatukogu. Arhitektuur pärast II maailmasõda: brutalismi(50ndail aastail) iseloomustavad: 1)kontrastsed ühendused fassaadidel 2)massiivsed ilma krohvita talad, tellisseinad 3)betoonpindade jäme faktuur, puitraketis 4)armotsement(itaalia). Ehitusnäited: Torino näitusehallid, Paberivabrik Mantuas, Guggenheimi muuseum. Tehnitsism (ilmus 70ndail aastail): olulised on tehnilised seadmed. Postmodernism(70ndate aastate) kasutab kõike:rahvalikku ja rahvusvahelist, kohalikku ja mittekohalikku. Ehitusnäited:Itaalia väljak New Orleansis; Admin hoone New York. EESTI: XIX saj. arhitektuur: historitsism (18571920): kõige enam esineb sel perioodil romaani ja gooti arhitektuurist laenatud vorme. Ehitusnäited: Kaarli kirik, Alatskivi mõisahoone, Endine Rüütelkonna hoone
,,Rigoletto". Ooperi muusikajuhiks ja dirigendiks oli Lauri Sirp, lavastaja Taisto Noor ning kunstnik oli Aime Unt. Solistid olid leedulane Kristian Benedikt, kes mängis Mantua hertsogi, Rigoletto osas Atlan Karp, Rigoletto tütart Gildat mängis leedulane Viktorija Stanelyte, palgamõrtsukas Sparafucilet Taisto Noor ja tema õde Maddalenat Valentina Kremen. Soliste saatis Vanemuise Sümfooniaorkester ning Vanemuise ooperikoor. Ooperi ,,Rigoletto" tegevus toimub 16. sajandil Mantuas ja selle lähiümbruses. Rigoletto on Mantua hertsogi õuenarr, kellel on tütar Gilda. Gilda ja hertsog armuvad, aga Rigoletto üritab oma kaunist tütart välismaailmast eemal hoida ning ei luba tal eriti kodust väljas käia. Ühel ööl Gilda röövitakse ja kui Rigoletto avastab, et tütar on hertsogi lossis, räägib Gilda kogu loo tema ja hertsogi vahelisest armastusest. Rigoletto aga teab, et mees pole talle truu ning tõestab seda Gildale viies ta palgamõrtsuka koju, kus hertsog
Giuseppe Verdi ooperiteos ,,Rigoletto'' oli väga elamuslik ning sündmusterohke esitus. ,,Rigoletto ooperist'' on kirjutada nii mõndagi, kuid lavakujundu ja muusika jäid kohe eriti meelde. Peaproovi esitati Rahvusooper Estonias. Ooperi libreto on kirjutanud Fransesco Maria Piave ning see siis põhineb Victor Hugo näidendil ,,Leroi s'amuse''. Ooperi esiettekanne toimus Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. Lavastajaks on Taisto Noor ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt. Ooperi koreograaf on Rufina Noor ja valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi. Lavastuse põhijoontena jäid silma alguses etenduse muusika ning valgustus. Valgustuse kohta peaks mainima et, see jäi veidike nõrgaks ning polnud hästi näha. Kui istuda näiteks
W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas
vähemalt kahe päeva jooksul surnuks, mille aja jooksul jõuab Romeo Capuleti võlvile. Rüütel lubab saata sõna kava Roomault. Jüriett őhtul joob mőrraja jooki. Järgmisel hommikul, Julia ja Pariisi pulmade päeval leiab tema õde oma voodis "surnud". Kogu maja kaotab enesetapu ja Friar Laurence nõuab tungivalt, et nad paigutaksid nad kiiresti perekonna võlvile. Kahjuks ei suutnud kangelane John Romeo kohta kiri talle teatada, nii et kui Romeo teenija toob talle Mantuas uudiseid, et Julia on surma saanud, on Romeo südamega purustatud. Ta kiirustab Verona tagasi, kuid esiteks ostab apteegist mürgi ja kirjutab enesetapu kirja, milles kirjeldatakse sündmuste traagilist kulgu. Niipea kui Friar Laurence mõistab, et tema kiri ei teinud seda Rooma kätele kunagi, kiirustatakse ta kapuleti haua juurde, lootes jõuda enne Romeo.
Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 1520.a Correggio, Caravaggio, Parmigianino ja Michelangelo. Arhitektuuris peetakse esimeseks maneristlikuks hooneks Giulio Romano poolt kavandatud Palazzodel Te`d (1526-1535) Mantuas. Teistest hoonetest võib nimetada Julius III kuuluvat VillaGiulia`t (Vasari ja Vignola 1558-1562) ja Caprarolas paiknevat Villa Farnese`t (Vignola 1559-1575) Prantsusmaal renoveerisid itaallased 1527 Francois I tellimusel Fontainebleau lossi. 16.saj. lõpul kujuneb manerismi keskuseks Saksa-Rooma keisri Rudolph II Praha õukond. Põhja-Euroopas 16.saj. lõpus 17. saj. alguses oli maneristliku kunsti tellijaks jõukas inimene teostajaks käsitööline, kes kasutas arhitektuuri
tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Itaalia vararenessansi skulptuur Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke kullassepp Lorenzo Ghiberti (1378--1455) võitis Firenzes kujurite võistluse. Ta elutööks, millele kulus 50 aastat, sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine
RIGOLETTO Retsensioon Tartu 2008 Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Sisukokkuvõte 34 3. Osades (tegelased) 5 4. Minu arvamus 5 2 Sisukokkuvõte Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Tegevus toimub 16. sejandil Mantuas ja selle lähiümbruses. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks
Angelo teatrilt uue tellimuse - 12pea- aariat ooperist Nerone fatto Cesare- kanti ette 1716.aastal karnevalil. Kuid see ei jäänud tema viimaseks Tellimuseks teatris. Veneetsias viie aasta jooksul kasvanud tohutu kuulsuse toel hakkasid kuuldused Vivaldist levima ka teistes linnades ja ka mujal maadel . Oma esimeste ooperiturneede ajal jäi Vivaldi veel Veneetsiaga seotud. Ent siis olukord muutus kui 1720. aastal astus Vivaldi kolmeks aastaks tol ajal Mantuas Austria keisrlikke vägesid juhatanud Hessen- Darmsdati printsi Philippi teenistusse. Sel ajal leidis endale ooperilauljanna , prantsuse parukameistri tütre Anna Giroga . Vivaldi on õpetanud ooperiprimadonnasid veel ,seda kirjutavad ka muud allikad . Vivaldi alaliseks saatjaks jäi ka Anna õde Paolini ,kes võttis enda ülessandeks helilooja haigestumise korral ravimine . Mõlemad õed elasid Vivaldi majas alaliselt ja saatsid teda arvukatel reisidel
sünd Medici perekonnale. Aina enam tagas klassikaline teema sobivat allegoorilist materjali kodanike tellimustele. Humanism mõjutas ka viisi, kuidas religioosseid motiive kujutati, nimelt Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalil. Ülejäänud motiivid hangiti kaasaegsest elust, mõnikord allegoorilise tähendusega, mõned aga vahetevahel pelgalt dekoratiivsed. Võidi kujutada konkreetsele perekonnale olulisi juhtumisi nagu Camera degli Sposi, mille Mantegna maalis Conzaga perekonnale Mantuas. Ühe rohkem maaliti natüürmorte ja dekoratiivseid stseene elust nagu Lorenzo Costa Kontsert umbes 1490. aastast. Tähtsaid sündmusi säilitati või mälestati maalides nagu Uccello San Romano lahing, samuti ka olulisi kohalikke religioosseid festivale. Ajalugu ja ajaloolisi tegelasi kujutati tihti sel moel, et nad peegeldasid nüüdseid sündmusi või nüüdisinimeste elusid. Kaasaegsete inimeste portreesid maaliti sageli ajalooliste või kirjanduslike tegelaste maskeeringus. Dante
hirmutanud teda, sest ta võttis vastu uue St. Angelo teatri uue tellimus 12 pea-aariat ooperist Nerone fatto Cesare. See kanti ette 1716. Aastal karnevalil. Kuid see ei jäänud tema viimaseks tellimuseks teatris. Veneetsias viie aasta jooksul kasvanud tohutu kuulsuse toel hakkasid kuuldused Vivalsist levima ka teistes linnades ja ka mujal maailmas. Oma esimeste ooperiturneedel oli Vivaldi seotud Veneetsiaga. Ent iis olukord muutus kui 1720. Aastal astus Vivaldi kolmeks aastaks to ajal Mantuas Austria vägesid juhtinud Hessen- Darmsdati printsi Philippi teenistusse. Sel ajal leidis endale ta ooperilauljanna, prantsuse parukameistri tütre Anna Giroga. Vivaldi on õpetanud ooperiprimadonnasid veel, seda kirjutavad ka muud allikad. Vivaldi alaliseks saatjaks jäi ka Anna õde Paolini, kes võttis enda hooleks heliooja ravimise haigestumise korral. Mõlemad õed elasid Vivaldi majas alaliselt ja saatsid teda arvukate reisidel Liiga lähedased sidemed õdedega tõid Vivadile ränke
tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palazzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugumaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee. Ilmalike hoonete kõrvale rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant'Andrea (Püha Andreas) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Skulptuur Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke kullassepp Lorenzo Ghiberti (1378-1455) võitis Firenzes kujurite võitluse. Ta elutööks, millele kulus 50 aastat, sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti teine uks tuli nii
lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. SKULPTUUR Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke kullassepp Lorenzo Ghiberti (1378--1455) võitis Firenzes kujurite võistluse. Ta elutööks, millele kulus 50 aastat, sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti teine uks tuli nii kaunis, et
Ema, isa ja Paris on ahastuses ja neavad õnnetut päeva.Lorenzo sõitleb neid nutulaulu pärast ja meenutab, et taeva õndsus on suurem maapealsest. Pulmapidu pöördub matusetalituseks.Pillimehed lõpetavad mängimise. Toimub sõnelus teener Pietroga. Viies vaatus I stseen: Romeo saab teener Balthasari kaudu sõnumi, et Julia on Surnud ja maetud Capulettide hauakambrisse. Lorenzo saadiku kiri pole temani jõudnud. Romeo veenab vaest apteekrit talle mürki müüma, ehkki selle teo eest on Mantuas karistuseks surm. II stseen: Selub, et lorenzo saadik jäi katkuvalve korraldusel vahi alla ja ei pääsenudli Mantuasse, et Romeole sõna viia. Lorenzo aimab halba ja kiirustab üksi hauakambrisse. III stseen: Paris on tulnus hauakambrisse, et öösiti julia haual valvata. Parise paaz annab märku, et keegi tuleb. Paris taandub eemale. Tulevad Romeo ja Balthasar. Romeo võtab kangi, et hauda lahti kangutada. Balthasarile annab ta raha ja kirja ning käsib selle hommikul viia Romeo isale
kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest paavstidest eriti, Julius II-st, said kunsti toetajad. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana,
pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7
esinevad rooma kirjanduses? 40. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale teotus Lucretiuse looming? Epikurose 41. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Tuntud eelkõige väga kirgliku armastuslaulikuna. Oli õnnetult armunud ühte lesboslannasse, kes oli aristokraatlikust soost, kerglaste kommetega. Nimi oli Claudia. 42. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed. Oli Rooma kirjanik. Publius Vergilius Maro ( 70- 9 eKr ) Vergilius sündis Põhja-Itaalias Mantuas. Haridust omandas lisaks kodukandile ka Roomas ja Naapolis. Ilmselt kaotas pärast Philippi lahingut oma pärusvalduse. Tähtsamad tööd: ,,Buccolica" e ,,Ekloogid" mõjutatud hellenistlikust kultuurist. (karjaseluule) heksameetris. Nii kõlavas heksameetrisk irjutatud luuletusi ei olnud. 4 ekloogis räägib Virgilius jumaliku poisslapse sünnist jaj ust see ekloob on leidnud palju interpreteerimist, keda ta siis selle all mõtles? Vb ta mõtleski ühe oma soosija
-16.saj.), mille ehitamisest olevat osa võtnud kõik Veneetsia juhtivad ehitusmeistrid. Gooti konstruktsioonist on siin kasutatud kahekorruselist kaaristust, mis oma kerguse ja õhulisusega elimineerib kolmanda korruse massiivsuse, mida omakorda aitab vähendada ka reljeefne tahveldus. Hoone peasissepääs on kujundatud leekestiilis (15.saj.), tähtsaim pääs teisele korrusele Scala d´Oro kuldne trepp) on loodud renessansiajal. Gooti feodaallossidest tuntuimad asuvad Ferraras, Mantuas, Sienas ja Veneetsias. GOOTI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS 14. sajandi alguseks jõudis gooti stiil kõikidesse Euroopa riikidesse. Kõige suuremat tähelepanu pöörati sakraalehitustele, profaanehitiste hulgas oli rohkesti ühiskondlikke hooneid. Hoogsalt arenes ka elamuehitus. Gooti mõjud jagunesid Euroopas enamasti järgmiselt: Lõuna ja Kesk Euroopas domineeris prantsuse gootika mõju, Põhja
annaabi.ee 
