silindrisse teatud rõhk koguda. 4. Ei ole keerukas. Vooluhulga näidiku puudumine. Sele PN4-1 PN4.H2.1 Küsimused: 1. Milline on drosseli lülitusviis? 2. Millist kolvi liikumise kiirust (+ või -) reguleeritakse antud skeemi korral? 3. Millise reguleerimise viisi korral on kolvivarrel saadav kasulik jõud väiksem? Põhjendus! 4. Registreerida manomeetrite M1 ja M2 näidud kolvi liikumise ajal. 5. Millised on manomeetrite näidud mõni hetk peale kolvi peatumist plussasendis? 6. Kommenteerida näitusid põhjendades nende väärtusi. Vastused: 1. Lülitusviis on sisenemisele 2. + suunas liikumist 3. - suunal, kuna kolvi vars vähendab ruumala 4. M1 näit 2 Bar ja M2 näit 0 Bar 5. M1 näit 4 Bar ja M2 näit 0 Bar 6. Nupplülitile vajutades M2 poolel rõhk vabastatakse ja M1 poolel lastakse rõhk sisse sellest ka sellised näidud. PN4.H2.2 Küsimused: 1
1 bar 14,5 psi. 8) Selgitage mõisted: absoluutne rõhk, alarõhk, ülerõhk. 0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks. Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 9) Vedelik ja mehaaniliste manomeetrite töötamise põhimõtteline erinevus. Võrdle neid oma täpsuse ja kasutamis mugavuse järgi. Vedelikmanomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk antakse edasi igas suunas võrdse jõuga. Üldjuhul on vedelikmanomeetri põhiosaks läbipaistvast materjalist toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Vedelikmanomeetrid näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seiskohalt
välisjõududest. 7.Võrrelge mehaanilisi ja vedelikmanomeetreid nende töötamise põhimõtte seisukohalt. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse võrdlus. Vedelikmanomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk antakse edasi igas suunas võrdse jõuga. Vedelikmanomeetrid näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seiskohalt. Nad sobivad vaid suhteliselt väikeste rõhkude mõõtmiseks.Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Põhimõttel: mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Taoline mõõtmismeetod eeldab mõõtmisvigade, mis on tingitud ülekande deformeeritav element - manomeetri näidik ebatäpsusest, aga ka deformeeritava elemendi " väsimisest", teket. Mehaaniliste manomeetrite eelisteks on nende töökindlus, väikesed gabariidid, võimalus mõõta suuri rõhkusid. 8
Teist gruppi moodustavail membraantajureil toimuvad rõhku tasakaalustavalt lisaks tajuri elastsusjõududele ka välisjõud. Selles grupis on: sülofoon (gofreeritud silindriline membraan) Kas pehme või gofreeritud lamemembraan Membraankarp ja membraankarpides moodustatud membraanplokk. 11.Raskuskolbmanomeetrites tasakaalustatakse mõõdetava rõhk kalibreeritud massiga vihtide abil. Mõistetavalt sobib taoline mõõtmisviis vaid laboratoorsel mõõtmisel-eelkõigenteiste manomeetrite taatlemisel ja gradueerimisel. Rõhu mõõtmine kolbmanomeetriga põhineb tema hüdraulilise süsteemi tasakaaluvõrrandil p=gx(M1+M2)/F, p- mõõdetav rõhk, M1 ja M2 vihtide ja kolvi massid, F-kolvi efektiivne ristlõike pndala, gx-raskuskiirendus mõõtmispaigas. 12.Uniftseeritud telemeetrilised süsteemid. Seni on kasutusel mitmeid erineval põhimõttel töötavaid telemeetriliste süsteeme, mis välistab telemeetriliste süsteemide sõlmede piisavat unifitseerimist, sest
Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris rõhk, survevedru surutakse koomale ja membraan paindub allapoole, ketas koos vardaga laskub ning vedru toimel istub rõhuklapp osaliselt klapipesale, vähendades gaasi voolu madalrõhukambrisse. Rõhku kõrgrõhukambris mõõdetakse manomeetriga 6, madalrõhukambris aga manomeetriga 11. Reduktorite ekspluateerimise eeskirjad Reduktorite ekspluateerimisel tuleb rangelt järgida ohutuseeskirju. Gaasi rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutid minna üle punase kriipsu. Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda balloonide ventiilid, lasta gaas voolikutest välja ja siis keerata välja reduktorite regleerkruvid kuni vedru vabanemiseni.. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida põhiliselt järgmised rikked: süttimine, külmumine ja gaasileke. Süttimine
Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris rõhk, survevedru surutakse koomale ja membraan paindub allapoole, ketas koos vardaga laskub ning vedru toimel istubrõhuklapp osaliselt klapipesale, vähendades gaasi voolu madalrõhukambrisse. Rõhku kõrgrõhukambris mõõdetakse manomeetriga 6, madalrõhukambris aga manomeetriga 11. Reduktorite ekspluateerimise eeskirjad: Reduktorite ekspluateerimisel tuleb rangelt järgida ohutuseeskirju. Gaasi rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutid minna üle punase kriipsu. Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda balloonide ventiilid, lasta gaas voolikutest välja ja siis keerata välja reduktorite regleerkruvid kuni vedru vabanemiseni.. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida põhiliselt järgmised rikked: süttimine, külmumine ja gaasileke. Süttimine
Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris rõhk, survevedru surutakse koomale ja membraan paindub allapoole, ketas koos vardaga laskub ning vedru toimel istub rõhuklapp osaliselt klapipesale, vähendades gaasi voolu madalrõhukambrisse. Rõhku kõrgrõhukambris mõõdetakse manomeetriga 6, madalrõhukambris aga manomeetriga 11. Reduktorite ekspluateerimise eeskirjad Reduktorite ekspluateerimisel tuleb rangelt järgida ohutuseeskirju. Gaasi rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutid minna üle punase kriipsu. Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda balloonide ventiilid, lasta gaas voolikutest välja ja siis keerata välja reduktorite regleerkruvid kuni vedru vabanemiseni.. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida põhiliselt järgmised rikked: süttimine, külmumine ja gaasileke. Süttimine
Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris rõhk, survevedru surutakse koomale ja membraan paindub allapoole, ketas koos vardaga laskub ning vedru toimel istub rõhuklapp osaliselt klapipesale, vähendades gaasi voolu madalrõhukambrisse. Rõhku kõrgrõhukambris mõõdetakse manomeetriga 6, madalrõhukambris aga manomeetriga 11. Reduktorite ekspluateerimise eeskirjad Reduktorite ekspluateerimisel tuleb rangelt järgida ohutuseeskirju. Gaasi rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutid minna üle punase kriipsu. Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda balloonide ventiilid, lasta gaas voolikutest välja ja siis keerata välja reduktorite regleerkruvid kuni vedru vabanemiseni.. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida põhiliselt järgmised rikked: süttimine, külmumine ja gaasileke. 15 Süttimine
• täpsus ja töökindlus • kiire reaktsiooniaeg • praktiliselt lineaarne tunnusjoon • pikaajaline stabiilsus 27 Alljärgnevalt on esitatud väljavõte KTY anduri kohta tarkvarakeskkonnast L@Bsoft. 28 2.2. Rõhk Elektrilistes rõhumõõteriistades muundavad rõhuandurid rõhu elektriliseks signaaliks. Selliseid manomeetreid kasutatakse kiiresti muutuva rõhu mõõtmiseks tööstusauto-maatika seadmetes. Tensotajuritega elektriliste manomeetrite tööpõhimõtte seisneb selles, et rõhu mõjul deformeerub membraan koos sellesse paigaldatud tensotakistitega. Mahtuvuslikus rõhuanduris põhjustab tundliku membraani deformeerimine konden-saatori mahtuvuse muutumise. 29 Induktiivrõhuanduris tekitab rõhk elektromagnetsüsteemi induktiivsuse muutumise (rõhu mõjul muutub õhupilu suurus). Piesoelektrilistes andurites tekitab mehaaniline surve kristallis elektrilaengu. 30 2.3. Jõud ning pöördemoment
Tekitab mõõtmisvigu, mis on tingitud näidiku ebatäpsusest, deformeeritava elemendi väsimusest. Vastutusrikastel seadmetel töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema erineva jäikusega. Vedrumanomeeter võimaldab mõõta rõhku 0,5...10000bar, membraanmanomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus. Vedelikmanomeeter töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas võrdse jõuga). Põhiosaks on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Nad näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seisukohalt (1mm vedeliku
panna voolikutele esemeid ja jätta düüsi või voolikuotsa juhita; - kui tellinguid pole, tuleb välimisi avakülgi krohvida piirestatud laudistelt, mis pannakse tugevasti kinnitatud ning pikkusest mitte üle 1/5 väljaulatuvatele tugevatele sõrmedele; - enne iga töövahetuse algust tuleb kontrollida, kas mördipump, voolikud, dosaatorid, tsemendikahurid ja muud krohvimisel kasutatavad seadmed on korras. Kaitseklappide ja manomeetrite katted peavad olema plommitud; - kui fassaade remontides kasutatakse mitmekorruselisi tellinguid, on keelatud töötada kahes või rohkemas kõrgusjärgus ühel pool püstjoonel, samuti töötada maas tellingute all; - tellingute laudistelt on keelatud alla visata vana mahalöödud krohvi, fassaadi eenduvatelt osadelt äravõetud katteid, materjalijääke, ehitusprahti, tööriistu jm.; - välistellingute ette, millelt krohvitakse ja tehakse muid fassaaditöid, tuleb panna piire;
mõõtmiseks.Mõõdetava rõhu suurust piirab tema tasakaalustamiseks vajalikuvedelikusamba pikkus ehk siis manomeetri toru pikkus. Kasutatakse ka elavhõbeda manomeetrit, millel on tänu vedeliku suuremale tihedus elelühem toru. On tööstuslikus kasutamiseks ebamugavad, sest torud võivad murduda. Kasutatakse rohkem laboratooriumites väikeste rõhkude (kuni 0,1bar) mõõtmiseks. Elavhõbeda manomeetrid on kuni 4...5 bar mõõtmiseks. Mehaanilised manomeetrid-Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhupoolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Mõõdab rõhku kaudselt. Tekitab mõõtmis vigasid, mis on tingitud näidiku ebatäpsusest, deformeeritava elemendi väsimusest. Vastutusrikastel seadmetel töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid
võimaldavad filterelementide puhastamist kordamööda, süsteemi tööd katkestamata. Filtri ummistumisel, mida näitab rõhkude erinevus enne ja peale filtrit, lülitatakse süsteem (tavaliselt kolmikkraani pööramisega) ümber paarisfiltri teisele sektsioonile. Peale mustunud filtri puhastamist või filterelemendi vahetamist lülitatakse süsteem taas ümber korrastatud filtrisektsioonile või jäetakse reservi kuni töötava filtri ummistumiseni. Maksimaalne ja minimaalne rõhkude vahe manomeetrite näitude järgi enne ja peale filtrit antakse filtri tehnilises dokumentatsioonis. Rõhkude vahe survetorustike filtritel on normaalsel töörežiimil tavaliselt mitte üle 0,1 MPa. Rõhkude liiga väike vahe (või selle puudumine) on filterelemendi purunemise tunnus. Uuematel laevadel kasutatakse järjest enam isepuhastuvaid filtreid, millised võimaldavad seadmete pikaajalist hoolduseta tööd mehitamata või perioodiliselt mehitatud masinaruumidega laevadel.
membraan paindub allapoole, ketas koos vardaga laskub ning vedru toimel istub rõhuklapp osaliselt klapi- pesale, vähendades gaasi voolu madalrõhukambrisse. Rõhku kõrgrõhukambris mõõdetakse manomeetriga 6, madalrõhukambris aga manomeetriga 11. Reduktorite ekspluateerimise eeskirjad Reduktorite ekspluateerimisel tuleb rangelt järgida ohutuseeskirju. Gaasi rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutid minna üle punase kriipsu. Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda ballooni ventiil ja keerata välja reduktori reguleerkruvi kuni vedru vabane- miseni. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida põhiliselt järgmised rikked: süttimine, külmumine ja gaasi- leke. Süttimine Süttida võib reduktor ballooni ventiili liiga kiirel avamisel
- lasta töötada süsteemil tühikäigul kuni õli töötemperatuurini, samal ajal süsteemi perioodiliselt õhutades ja jälgides , et ei oleks lekkeid 2. Igapäevane: - kontrollida mahutis õlitaset ja vajadusel lisada - jälgida õli kvaliteeti, õhu sattumisel õlisse tekib õli pinnal vahu mullikesed, vee sattumise muutub kaotab õli temale vastava spetsiifilise värvi - jälgida , et ühenduskohtades ei oleks lekket - jälgida õli filtrite mustumist diferentsiaalmanomeetri või manomeetrite järgi peale ja enne filtrit - jälgida õli temperatuuri ja selle muutust põhjustavaid tegureid - vajadusel kontrollida el. juhitavatele solenoidklappide toitepinget,mis ei tohi ületada +10% ja olla vähem kui – 5% - jälgida õlirõhku süsteemis, vajadusel reguleerida reduktsioon, ülelaske ja kaitseklappe - ajami töötamisel jälgida ebaloomuliku müra ja löökide puudumist . 3. Kord nädalas: - pesta imipoole õlifiltrid firma poolt soovitatud lahustis ja puhastada
takistuse poole. Jälgi manomeetrilt rõhu näitu: hõlma pöörduma hakkamisel peab rõhk olema 10000kPa (100 bar) – 13000 kPa (130bar) vahel, sõltuvalt tööst. Soovitatav on 13000 kPa (130 bar) Hõlma pöördesilindrite otsas kaitseklapp. Rõhuakude seisukorra kontroll Rõhuakud on algselt laetud lämmastikgaasiga 1200kPa (12bar) Kontroll: – langeta hõlm, rakenda PRESSUJUV reziim – Suurenda rõhku u. 40 barini ja rakenda NORMAALSET HÖÖVELDUST – Jälgi manomeetrite ja osutite liikumist, rõhk peaks langema aeglaselt 12 barini ja sealt alates langema kiiresit. Üleminekukoht näitab rõhuakude laetusastet. Kontrollimiseks on põhjust siis, kui süsteemis esineb midagi erandlikku. Kontrolltöö nr.2 1. Hüdrosüsteemi ülesanne teehöövlitel 2. Mis süsteemid käitatakse lisaks hüdrosüsteemilt teehöövlil CG-18 3. Käigupiiramisklapi ülesanne 4. Käigupiiramisklapi rakendumine 5
Foto 5. Neonataalsed vererõhumõõtmise mansetid. Vererôhuaparaate tuleb regulaarselt taadelda (kontrollida). Aneroidmanomeetreid taadeldakse iga kuue kuu järel, kasutades selleks elavhõbedamanomeetrit (kuna kõige täpsem!). Digitaalsete vererõhuaparaatide täpsust aga kord aastas spetsiaalse aparaadiga. (Iivanainen jt 1997, Kupari & Nieminen 2005, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007.) Praktilise töö seisukohalt on oluline teada, et manomeetrite mõõtmisviga on tavaliselt ±2...3 mmHg ja seetõttu tuleb kriitiliselt suhtuda vererõhu kõikumistesse 5mmHg piires (Viigimaa 2007). Stetoskoop Stetoskoop peab pulsilöökide alguse ja lõppemise täpseks kuulmiseks olema kvaliteetne. Shelswell ja Bentley (2007) toonitavad stetoskoobi juures selle töökorras oleku olulisust vererõhu väärtuste tulemusele. Stetoskoobil peab olema küllalt sügav lehtriosa, et selle sisepind ei vajuks auskulteerimisel tervenisti vastu nahka
pi absoluutrõhk pumpa sisenemisel, pi/( g) on absoluutsurve pumpa sisenemisel; vi voolukiirus pumba imiavas vedeliku tihedus ps absoluutrõhk pumba surveavas ps/(g) absoluutsurve pumbast väljumisel vs voolukiirus pumba surveavas, vs2/(2g) ja vi 2 /(2g) on vedeliku kineetiline energia pumbast väljumisel ja pumpa sisenemisel. Olemasoleval pumbal määratakse dünaamiline tõstekõrgus imi- ja survetorule seatud mõõteriistade (vaakummeetri ja manomeetrite )näitude kaudu . Rõhku imitorus mõõdetakse pumba imiavaga ühendatud vaakummeetriga. Kuna ühendustoru on veest tühi, siis mõõdab vaakummeeter vaakumit selles punktis kuhu ta o ühendatud olenemata mõõteriista kõrhusest pumba suhtes. Mõõdetava vaakumi saab avaldada vedelikusamba kõrgusena pi /( g) [ m] imitorus: 7 pi /( g) = põ /( g) V - zv, kus põ on õhurõhk põ /( g) absoluutrõhk pumpa sisenemisel
voolul. Uue veetõsteseadme projekteerimisel on staatiline tõstekõrgus tavaliselt teada st. me teame kui kõrgele kõrgel vee alumisest nivoost peab olema ülemine vee tase. Imi- ja survetorustiku arvutamisel selgitatakse oodatava survekao väärtus hts. Sobiv pump valitakse arvutatud dünaamilise tõstekõrguse H ja nõutava jõudluse Q järgi. Olemasoleval pumbal määratakse tegelik dünaamiline tõstekõrgus imi- ja survetorule seatud mõõteriistade (vaakummeetri ja manomeetrite )abil. Manomeeter survetorul näitab manomeetrilist tõstekõrgust ehk pumba täissurvet. Pumba võimsus . Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Pumba tarbitav võimsus on ajaühikus pumpa läbiv keskkonnale antud energia hulk. Pumba hüdrauliselt kasuliku võimsus on võimsus ,mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni. Pumba kasuliku võimsuse vattides ( W) avaldada järgmiselt: Pumbast läbiminekul saab iga vedeliku massihulk pumbalt energia ,mis võrdub tehtud tööga
Kui kuskil on ebatihedus, siis koheselt hakkab kõrgrõhu manomeetri osuti langema ja meil tuleb üles leida ebatihedad kohad. Rõhu püsimisel on kõik korras. Lühiajaliste töökatkestuste puhul suletakse ainult sulgeventiil ega muudeta reguleerkruvi asendit. Töö lõpetamisel tuleb aga sulgeda ballooni ventiilid, vabastada voolikud rõhu alt ja samuti vabastada reguleervedru surve alt ja lõpuks sulgeda põleti ventiilid. Gaasi rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutuid minna üle ettenähtud lubatust ülempiirist (põhiliselt 2/3 mõõteulatusest), mis on iga manomeetri tüübi kohta erinev ja on manomeetril fikseeritud. Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike, kui see osutub võimalikuks. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida järgmised rikked: süttimine, külmumine või gaasileke. Süttida võib reduktor balloni ventiili järsul avamisel
Tabelis on toodud seadmed ja süsteemid, mida tuleb kontrollida enne sadamasse sissesõitu. 50 Inertgaas trümmides Avarii-sulgemisseadmed Avarii-sulgemisseadme kaitsmed Kompressoriruumi ventilatsioon Kompressorite seiskamise seadmed Kompressori ja mootoriruumi gaasitihendid Tankide taseme alarmseadmed Hargmiku aeglaselt sulguvad klapid Lastitorustiku ülevaatus Tankikuplite, torustike, ventiilide, manomeetrite kontroll Tuletõkkevõrgud Gaasidetektorid Lastipumpade maandus Tulekustutussüsteemid Pumbaruumi elektrijuhtmete gaasitihen- did 8.17.2. Ohutusnõuded lastimisel Lastimine toimub vahi- või lastitüürimehe pideva kontrolli all. Neile ei tohi anda lisaülesandeid, mille täitmise tõttu nad ei saa jälgida lastimise käiku. Tanke mõõdetakse vähemalt üks kord tunnis, kaasa arvatud tühjad ja juba lastitud tankid. Nende mõõtmine on vajalik võimalike lekete õigeaegseks avastamiseks
annaabi.ee 
