· Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised kivirahnud. · Dolmen Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. · Kromlehh Ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. MESOPOTAAMIA KUNST 40002350 a. eKr. Sumeri kultuur 23502150 a. eKr. Akadi kultuur 18301530 a. eKr
Idealiseerimine - parandatakse loodusvorme, et vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile. 5.Louvre, Ermitaaz, Kiasma, G.Pompidou, Tate. Eesti tähtsaim on Kumu kunstimuuseum, mis asub Tallinnas. Kumus on kaks eesti kunsti põhikogu: klassikaline kollektsioon 18.saj. lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunst perioodist 1945-1991. 6. kunstielu keskne sündmus?-.Näitused 7. 8. Esimesed kiviaja skulptuurid olid väga algelised, lihtsad väiksed mammutiluust kujukesed (aeg: 40000-20000 a tagasi)(willendorfi veenus ( 30-25000) viljakusjumalanna) 9. Ornament reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Elemendid võivad väljendada looduse vorme, kuid võivad olla ka mittekujutavad näiteks geomeetrilised. 10. Esimesed koopamaalingud on loodud 15000-10000 a eKr. Joonistati loomi, ei arvestatud suurusvahekordadega, anti täpselt edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Kuulsamad koopamaalingud
Kaanon reeglistik kunstis Stiil ühiste joonte kogum kunstiteostel 2. teema Paleoliitikumi kunst Paleoliitikum 2 mln a kuni 10 000 a tagasi Kromanjoonlased meiega samasse liiki kuuluvad inimlased, nimetus Cro-Magnon'i kaljujooniste järgi. Nendega algas visuaalsete kujundite loomine. Vanimaiks kunstiteosteks peetakse Lääne- ja Põhja-Austraaliast leitud kaljujooniseid u 60 000 50 000 a tagasi. 40 000 20 000 a tagasi sellest ajast leitud mammutiluust loomakujutisi, samuti leidus neid koobaste seintel värvitult ja kraabitult. Tarbeesemed ehted, nt merikarpidest kaelakeed, hiljem ka mammutiluust Skulptuurid - Inimest kujutati vähe, üks tuntumaid Willendorfi Venus (30 000 25 000 a tagasi), seotud naiste- ja viljakusekultusega, nägu on välja töötlemata. Enamasti säilinud kas väikesed skulptuurid või suurte tükid. Koopamaalid Altamira seinamaalid Hispaanias, avastati 19. saj-l Santuola poolt. Maalingud
q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammutiluust hobuse kujuke Mesopotaamia kunst Kiilkirja märgid vajutatti pehmesse savisse, aga mõnikord raiuti või lõigati ka kivisse. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlused. Tähtsaimaks eitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutatu kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Arhitektuur Ishtari värav
uuestisünni järgmises maailmas. Newg.'i peetakse kõige tähtsamaks kiviaja (leiuks) Euroopas. * Poulnabrone - dolmen Iirimaal, 14 inimese luud ja 6 tükid; ala nimi on Burren Rootsis - Tanum (ala); Soomes - Äänisjärv (Oneega) petroglüüf - kaljugraveering Viljakuse fetiØid (üleloomulikult kummardatav ese Willendorfi Venus 30 000-10 000 a. e. Kr. Leitud Austriast, asub Viinis (Naturhistorisches Museum), liivakivist, 11 cm. Dolni Vestonice Venus - savist, 11 cm. 25 000 a.t. 8 cm, mammutiluust pea, 26 000 a.t. Ühiskondliku tööjaotuse vormid: * põllunduse tekkimine 8000 a.t. NAINE pani seemne mulda MATRIARHAAT emajärgne sugukond * jaht, MEES tõi tapetud looma pojad koju, karjakasvatus; PATRIARHAAT isajärgne sugukond * käsitööliste eraldumine eksogaamia sugulaste vaheline seksuaalühte keeld pilastus suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad initsiatsioon suguküpseks tunnistamise kombetalitused Perekonnatüübid: 1
tehti keraamilisi nõusid ja ehteid kasutati kivi, vaik, hambad (savi ka vist) Skulptuur paleoliitikumist pärinevad vanimad luust, kivist ja savist kujukesed. Hulgaliselt rõhutati sootunnuseid ja lopsakaid vorme, näojooned puudusid alasti naistekujukestel. veenuseid ehk naisekujukesi seostati viljakusmaagiaga ning peenete käte ning jalgade tõttu hoiti neid peamiselt käes teadaolev vanim skulptuur on leitud saksamaalt, üle 35 000 aasta vana mammutiluust nikerdatud veenuse kuju. Leid on pandud üles Stuttgartis, Baden-Württembergi liidumaa ajaloomuuseumisse kõige tuntum on Willendorfi Veenus, leiti Austrias Willendorfi läheduses ja asub praegu Viini loodusajaloo muuseumis Maalikunst esiaja tuntuimas kunstinäited on koopamaalid ehk maalingud koopaseintel- ja lagedel. Peamiselt kasutusel olnud must, punane, kollane ja valge värv oli saadud looduslikest vahenditest. Peamine alaliik oli seina- e monumentaalmaal
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus,
Seal on hilispaleoliitiline kalmistu ja asula. See on ala, kus kunagi elas soome-ugrirahvas merjalased. Sealt on leitud ühe mehe ja kahe lapse matus. Sellele mehele on hauda kaasa pandud umbes 5000 mammuti kihvast valmistatud helmest, need on olnud kinnitatud ta riiete külge. Helmeste asendite järgi on võmalik selgeks teha ka tema riietus. Kaks last 10aastasele poisile on kaasa pandud mammuti kihvast valmistatud 242cm pikkune oda, 350 hammasripatsit, 7aastasel tüdrukul 5200 mammutiluust helmest. Mammutiluust helmed ühe helme tegemiseks kulus mitu tundi. Kust said lapsed nii palju helmeid? Tõenäoliselt on juba hilispaleoliitikumis mingid märgid sotsiaalsest diferentseerimisest keegi töötas kellegi heaks. Paleoliitilise kunsti leiukohad Kunstiteoseid on kahte tüüpi: koopamaalingud ja naise kujud. Kusjuures need on enamasti tehtud luust, savist või kivist (naisekujud). Kujudel on väga palju sarnaseid jooni. Neid on
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus,
* Kunstiteos on kavatsuse teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. 2. Kunsti tekkimine koopamaalid, megaliitilised ehitised. Koopamaalid - Altamira Hispaanias, ~ 15 000 a. tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised suured kivid 1. menhir 1 suur kivilahmakas 2. dolmen suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge)
Tegeleti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist piklikud nooleotsad, kõõvitsad ja uuritsad. On avaldanud teatud mõju ka Kunda, Butovo, Veretje ja Suomusjärvi kultuuride kujunemisele. Kostenki kultuur Kesk-Venemaa mammutiküttijad. Märgid sotsiaalsest diferentseerumisest: Sungiri kalmistult Venemaal leiti ühe hauast 5000 mammutiluust helmest, mis olid kinnitatud mehe riiete külge ning 5200 helmest tüdruku riietelt. Paleoliitline kunst Paleoliitilised Veenused - Ida-Euroopast on leitud palju naistekujukesi (tüsedad, suured rinnad, käed peidetud, nägu puudub). Willendorfi Veenus - 11 cm kõrgune kuju, valmistatud u. 24k - 22k a. e.m.a.. Leitud Willendorfi küla lähedalt, Põhja-Austriast. Hohle Felsi Veenus - Peata naisekuju, valmistatud mammutikihvast u. 35k - 40k a. tagasi, Aurignac'i kultuuri
Tänapäeval seda nimetust teaduskirjanduses mõnikord enam ei kasutatagi või kui, siis vastandades neid neandertallastele, samas on populaarteaduslikus kirjanduses sageli kasutatav. Kromanjoonlaste tööriistad arenesid kõvasti, kasutati palju erinevaid toormaterjale, näiteks luud ja sarve, võeti kasutusele uusi vahendeid riiete valmistamiseks, nikerdustöödeks ja kujukeste valmistamiseks. Peenelt dekoreeritud tööriistad, helmed, 25 mammutiluust looma- ja inimesekujukesed, savikujukesed, muusikainstrumendid ja koopamaalingud. Esimene hilispaleoliitiline arheoloogiline kultuur oli Aurignaci kultuur (u 34 00028 000 a tagasi). Nimi tuleb Lõuna-Prantsusmaa leiukohast. Tegu koopaga, mida uuriti juba 1860. a. Kultuuri leide on saadud laialt alalt kogu Euroopas, kontsentreerus see siiski Doonau ülemjooksu aladele tänapäeva Saksamaal, Austrias ja Moraavias Slovakkias, aga samuti on seda päris palju ka näiteks Hispaanias
1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Kunsti tekkimine Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng. Umbes 10 0003000 aastat e.m.a. oli eluallikaks põlluharimine ja karjakasvatus. Sellest perioodist pärineb maske, müstilisi kujusid, tootemeid, põletatud savist kaunistustega nõusid. Tekkis ja arenes ornamentika. Huvitavad on megaliitilised (suurtest kividest) ehitised: menhir kõrge püstine kivirahn (sageli alleena), dolmen
(paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest. Tingmärkide tähendus tekib kultuuris. Visuaalsed kujutised erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub kultuurist. Eeldatakse, et visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse mõtlemise arenguga. 40 000 20 000 aasta tagusest ajast on leitud lihtsamaid ja algelisemaid loomakujutisi väikeseid mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis, üks kuulsamaid näiteid on Willendorfi (Austria) Veenus. 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopas seinamaalid, mis olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Koopamaalid Altamiras ja Prantsusmaal Lascaux's on valminud umbes 15 000 a tagasi. Koopamaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse
Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke. Selline leid on üks kuulsamaid ja esimesi leide üldse. Tehnika, kuidas valmistati koopa- ja kaljumaale, oli üsna mitmekesine. Kõige lihtsamad neist olid kontuurid, mille järgi kraabiti kujutised kivisse. Kraabitud kontuur võib olla vahel värvitud. Pehmele pinnale ( näiteks savist seinale ) on joonistatud puupulga või sõrmega. Maalid, milledel
Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude 16 seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke. Selline leid on üks kuulsamaid ja esimesi leide üldse. Tehnika, kuidas valmistati koopa- ja kaljumaale, oli üsna mitmekesine. Kõige lihtsamad neist olid kontuurid, mille järgi kraabiti kujutised kivisse. Kraabitud kontuur võib olla vahel värvitud. Pehmele pinnale ( näiteks savist seinale ) on joonistatud puupulga või sõrmega. Maalid, milledel
Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 – 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke. Selline leid on üks kuulsamaid ja esimesi leide üldse. Tehnika, kuidas valmistati koopa- ja kaljumaale, oli üsna mitmekesine. Kõige lihtsamad neist olid kontuurid, mille järgi kraabiti kujutised kivisse. Kraabitud kontuur võib olla vahel värvitud. Pehmele pinnale ( näiteks savist seinale ) on joonistatud puupulga või sõrmega. Maalid, milledel
annaabi.ee 
