10 LÜLI OKAS LEHIS 2 1.2 Näide kiirmääramisest OKASPUUD Puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest Lülipuit esineb: Vaigukäigud esinevad LEHIS Lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud puuduvad KADAKAS Erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad. Maltspuit
Puuliikide määramine Kiirmääramine OKASPUUD Puit on ehituselt väga ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest. I Lülipuit esineb: 1) vaigukäigud esinevad: LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND: lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. 2) vaigukäigud puuduvad: KADAKAS: erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad; maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. II Lülipuit puudub: 1)vaigukäigud esinevad: KUUSK: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav; välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. 2)vaigukäigud puuduvad:
Puidu koostise erinevuste tõttu jagatakse puidumädanike poolt kahjustatud puit järgmiselt: · kõvamädanikuga puit mädanike poolt kahjustatud puit, mis külmumata olekus on terava servaga objekti survele peaaegu niisama vastupidav kui terve puit; · pehmemädanikuga puit (äärmuslikel juhtudel mädanikuaukudega) puit, mis külmumata olekus ei ole terava servaga objektide survele niisama vastupidav kui terve puit. Pehmemädanikuks loetakse ka jalalkuivanud puude maltspuidus esinevat mädanikku. MÄDANIK Tekkeviisi järgi jaotatakse mädanikud kaheks: · metsamädanik areneb puidus puude kasvamise ajal; · laomädanik areneb puidus pärast puu raiumist või kuivamist. Varases arengustaadiumis ilmub laomädanik maltspuidule väikeste täppide või joonekestena. Kui puitu säilitatakse pikemat aega ebasobivates tingimustes, areneb laomädanik selles järk- järgult kõvamädanikust pehmemädanikuks.
Kasuta puiduparanduste tegemisel vana puitu. See ei mängi enam ja puiduparandused jäävad kvaliteetsed. Kasutades parandusel uut puitu märkame me peagi liimühenduste kohti. Uus ja vana puit mängivad erinevalt (puit on elav materjal ning paisub ja tõmbab kokku) ja nii tulevadki liimühenduse kohad nähtavale. Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa. See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. o Kontrolli, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgi, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on omadus mööda puitu ka ülespoole ronida. Soon takistab niiskuse liikumist ja veetilk kukub soone kohalt alla. o Jälgi, et akende tugevdusnurgad oleks tihedalt vastu aknaraami. Kui on pragu, ronib niiskus akna ja
Küpspuit kuulub liikidele, mille koorealune osa ja tüve keskosa omavad ühtlast värvi keskosa surm ei kaasne tumenemisega. Ülejaanud osas, tüve keskosa puit vastab kõikidele lülipuidu tunnustele (niiskusesisaldus madal, vedelike diffusiooniomadused puuduvad, vastupidav seenkahjustustele jne. küpspuit ja maltspuit Maltspuit keskosa ei erine perifeerse osast värviga, ega niiskusesisaldusega. Küpspuit kasvava puu keskosa niiskusesisaldus on madalam kui perifeerses osas. Maltspuidus ja Küpspuidus keskosa surm ei kaasne tumenemisega. maltspuit ja väärlülipuit? Tüve ristlõikel on paljudel puiduliikidel eristatav heledam koorealune osa maltspuit. Kasvavas puus on maltspuit mehaanilist rolli täitev elav puit. Tumedamat tüve keskosa ei teki. Mitmete maltspuiduliste liikide tüve keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks väärlülipuiduks. 5
Tihtipeale laiem ja säsipoolsem. Kevadpuit tagab toitainete transpordi (see toimub säsikiirtes). Säsikiired tagavad toitainete transpordi horisontaalselt, puu keskelt radiaalselt koore suunas ja tagasi (primaar säsi: algavad säsist, ulatuvad kooreni; sekundaar säsi: algavad puidust, ulatuvad kooreni). Säsikiired esinevad: kases, vahtras, haavapuidus. Sooned esinevad ainult lehtpuidul. Sooned tagavad kasvava puu maltspuidus vee, mineraalsoolade ja toitainete vertikaaltranspordi. Kui sooned esinevad terve aastarõnga ulatuses, siis on tegemist hajulisoonelise puiduliigiga. Jämesooned kevadpuidus: rõngassoonelised. Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku, mis kaitseb vigastuste eest (okaspuidu parenhüümrakud). Vaigukäigud esinevad männil, kuusel, seedril, lehisel ja nulul. 7
...........................................8 2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE..............................................9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................10 Sissjuhatus: Puidukahjurid võivad rünnata kallist antiikpuitu ja isegi ehitiste struktuuriosi. Puidukahjuritel on õnnestunud arendada välja hämmastav hulk eluvorme, nad võivad elada mugavalt ka täiesti kuivas puidus. 1.Puidkahjustused: 1.1.Majasikk. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Välimus:Täiskasvanud putukas on 8-25 mm pikkune.Värvuselt must või pruun
Väikesed koorekahjustused, mis ulatuvad ainult maltspuiduni, põhjustavad vaid paikse haavamädaniku, sinetuse jt nakkuste teket. Puu seisukindlusele ega tervisele need ei mõju, küll aga võivad olla teerajajateks teistele, agressiivsematele mädanikutekitajatele. Sügavamad ja ulatuslikumad maltspuidu vigastused põhjustavad aga kahjustatud puidu kuivamise ning nakatumise mitmesuguste mikroorganismidega. Olenevalt seeneliigist areneb mädanik kas ainult haavaümbruse maltspuidus või tungib edasi lülipuitu. Eluspuude okstes tekitavad mädaniku vähesed puuseened ning sedagi vaid haigestumise algperioodil. Peatselt kasvavad seeneniidid sealt edasi tüvesse. Tüvemädaniku olemasolu saab kindlaks teha mõnede iseloomulike tundemärkide järgi, nagu tüveõõnsused, külmalõhed, egaloomulikult paksenenud või sisselangenud piirkonnad. Kõige kindlamaks tunnuseks on puule kasvanud viljakehad. Need arenevad tavaliselt:
Kasvavas puus vedel, hiljem tardub. Enim kasutatakse looduslikku vaiku. Mida varuti männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder, kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinni vaigutamisega. Parkaine ehk tanniini (valge aine mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet sisaldub veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise ja pajuliste koores. Põhjapiirkonnas kasvavatel puudel parkaine sisaldus väiksem kui lõunapiirkonnas kasvavatel. Suurim parkaine sisaldus on troopikapuudel. Parkainet saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerides. (orgaaniliste ühendite eraldamine veega) Kasvavas puidus tekivad järgmised lisaühendid ehk toitained:
jne.) ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Kuusk – üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav. Välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. Lülipuit puudub. Vaigukäigud esinevad. Mänd – Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud esinevad. Nii kuuse kui männi puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest ja parenhüümrakkudest. Kask – Hajulisooneline ilma lülipuiduta (maltspuiduline). Puit on punakas või punakasvalge. Sooned on ristlõikes nähatavad heledate täppidena. Laiad säsikiired puuduvad. Esineb pruune
Kasuta dapuiduparanduste tegemisel vana puitu. See ei mängi enam ja puiduparandused jäävad kvaliteetsed. Kasutades parandusel uut puitu märkame me peagi liimühenduste kohti. Uus ja vana puit mängivad erinevalt (puit on elav materjal ning paisub ja tõmbab kokku) ja nii tulevadki liimühenduse kohad nähtavale. Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa. See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. Kontrollida, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgida, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on omadus mööda puitu ka ülespoole ronida. Soon takistab niiskuse liikumist ja veetilk kukub soone kohalt alla. Jälgida, et akende tugevdusnurgad oleks tihedalt vastu aknaraami. Kui on
Paberi- ja paberimassi puhul haava.Kambium-tüve perifeerses osas,seespool niint ja väljaspool niiskuse mass/niiske materjali kogumass(%-des).Kiuseina küllastuspunkt- puidukude,asub juurdekasvukiht kambium e mähk.Kasvuperiidil mood see Männi ja kuuse rakuseinte küllastuspunkt ilmneb lülipuidus ca 26% niiskuse sissepoole ksüleemi,millest mood aastarõngad ja väljapoole tekitab koorerakke juures ja maltspuidus ca 30% niiskusel.Küllastuspunktis on rakuseinad e floeemi.Puu mõõtude suurenedes peab kambium enda ümber mood üha uusi niiskusest üleküllastunud,seda nim hügroskoopseks niiskuseks.Puidu kambiumirakke ja suurendama ümbermõõtu.Säsikiired-radiaallõikes nähtavad kuivamine ja kuivatamine-Pärast materjali väljasaagimist palgist,tuleks puitu mitmekõrguste ribadena
33): • Tselluloos 20-30% • Hemitselluloosid 15-20% • Ligniin 25% • Tanniin 10-15% • Ekstraktiivained nt. vaik 5% • Tuhk 5% 5. Mis on lõved, kus need paiknevad? Mis on nende ülesanne? Lõved- gaaside vahetust võimaldavad (piklikud) avad puukoores. Lõved tekivad korkkoesse. Esialgu moodustuvad need endiste õhulõhede kohal. Läbi lõvede toimub puidu gaasivahetus säsist läbi lüli ja maltspuidus olevate säsikiirte ja sealt edasi läbi niines olevate säsikiirte ning lõve kaudu välja. Korba tekkimisel hävivad ka senised lõved. Uued lõved tekivad sügavamal asuvatest peridermi kihtidest. Lõved jagatakse ehitusest sõltuvalt kolme tüüpi: 1) täiterakud korgistuvad kohe; lihtsaim ehitustüüp, esineb näiteks perekondades pappel (Populus) ja pirnipuu (Pyrus); 2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks
Areneb niiskel välispuidulmetsamaterjalidel säilitamisel ja põhjustab puidu pinnapealse värvumise. Rike ei avalda mõju mehaanilistele omadustele aga halvendab puidu välisilmet. Maltspuidu seenvärvused kujutavad endast ebanormaalseid värvusi, mis tekivad värskeltvärvitud puidu maltsosas puitu värvivate seente toimel, ei põhjtsta mädaniku tekkimist. Pruunistumine- lehtpuuliikidel mitmesuguse intensiivsusega ebaühtlase hallikaspruuni värvuse tekkimine välis- ja maltspuidus. Põhjustab mädanikku. Väline pehmemädanik puidu pikaajalisel ebaõigel säilitamisel malts ja lülipuidu kahjustus puitulagundavate seente poolt. Kahjustunud puit on ehituses seennakkuse allikas. Putukkahjustused Puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Eristatakse pindmist, pinnalähedast, sügavat, läbivat ja suurt tõuguriket. Tõugurkked tekivad puidus peamiselt tõugu kasvuajal ki nad puitu närivad. Kui puit viiakse
2.1.4.4. Tume maltspuidu seenvärvus. Puitu tumedates toonides värvivad ja tekstuuri varjavad maltspuidu seenvärvused. 2.1.4.5. Pinnalähedane maltspuidu seenvärvus. Kuni 2 mm sügavuselt puitu ulatuvad maltspuidu seenvärvused. 9 2.1.5. Pruunistumine Lehtpuudel (pöök, kask, pärn, haab, vaher jt) mitmesuguse intensiivsusega ebaühtlase hallikaspruuni värvuse tekkimine välis- ja maltspuidus, mõnikord nõrgalt hallide või valkjashallide laikude ja vöötidena. Pruunistumine tekib kevadsuvel puidul aeglasel kuivamisel biokeemiliste protsesside tagajärjel, kas seente osavõtul või ilma nendeta, rakkude aeglasel kuivamisel. Järgnevalt asustatakse pruunistunud puit kergesti seentega, mis põhjustavad valget kiulist puidu mädanikku. Ümarmaterjalidel eristatakse ots- ja külgpruunistumist. 2.1.5.1. Otspruunistumine. Algab otspinnalt ja levib piki kiude
niiskumisest ja kuivamisest põhjustatud rakuseinte rebenemist ja seega välispinna kulumist. Putukkahjustused Majasikk: Majasikk (Hyltrupes bajulus) on hooneis kõige sagedamini esinev puidukahjur. Aastakümnete jooksul tekitatud kahjustused ei pruugi olla märgatavad, kuna tõugud suruvad end munadest väljudes puidu sisse. Ka näripuru puu tüve ümbruses pole nähtav. Kahjurite olemasolu reedab lennuava. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Nemad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti,
Enim kasutamist on leidnud looduslik vaik, mida varuti peamiselt männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder, kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinnise vaigutamisega. Parkaine e. tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet esineb veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise (12...13%) ja pajuliste (4...12%) koores. Põhjapiirkonnas kasvanud puude parkaine sisaldus on väiksem kui lõunapiirkonnas kasvanuil. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Parkaine saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerimisega (orgaaniliste ühendite eraldamine veega). Kasvavas puus tekivad veel järgmised lisaühendid e. toiteained:
Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad. > Heledam puuosa maltspuit koosneb elusatest rakkudest. Neis liigub toitemaht puu juurtest krooni suunas. Mahla sisalduse tõttu on maltspuidus üalju niiskust. > Lülipuidulisteks, kus lüli ja maltspuit on selgesti eristatud (mänd, seeder, lehis, tamm), > Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub (kask , haab, lepp ning valgepöök), > Küpsepuidulisteks, mille puidu sisemine nn küpse puidu osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema vee sisalduse poolest ( kuusk , nulg, pöök). Puidu füüsikalised omadused Niiskus > Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakusoontes
Vaigukäigud asetsevad puidus, vaigurakud koores (vedelad vaigud- suur eeterlike õlide sisaldus...tahked vaigud... kummivaigud) Parkaine e tanniin- Puu koore keemiline koostis on väga keeruline, nt tamme, kastani, tsuuga puit ja koor sisaldavad parkaineid (valge pulber, mida saadakse puukoorest- eriti noore puu koorest, lehdetest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel). Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Värvained- sisaldab ainult mõningate puuliikide puit (aafrika liikidel on see kaitseks UV kiirguse vastu). Nuluõli- saadakse okastest pessimise teel. Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%)
• Maltspuit on vahetult vastu kambiumi paiknev Erinevate puuliikide puidus on säsikiirte ma- noorematest aastarõngastest koosnev puidu- huline osatähtsus erinev; lehtpuude puidus on kiht. Oluline on teada, et maltspuit on puutüve säsikiirte maht suurem kui okaspuude puidus. elusosa, mis osaleb aktiivselt puu elutegevuses Juurepuit sisaldab säsikiiri rohkem kui tüve- – mööda maltspuidus paiknevaid sooni liigub ja oksapuit. Meie enamesinevatel pargipuudel ülespoole mullast võetud vesi selles lahustunud kõigub säsikiirte maht 4 (mänd) ja 28 (tamm) mineraalainetega. Maltspuidu vanemad kihid mahuprotsendi vahel. jäävad aasta-aastalt üha sügavamale puutüve sisemusse ning nende aktiivne osalus puu elu- 1.2.2. Puude enesekaitsevõime tegevuses raugeb
Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige sulfaattselluloosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Männipuidus on keskmiselt 4,8% vaiku ja sellel on head säilivusomadused. Väli tingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 78 aastat, lageda taeva all olev puit 60 (40 85) aastat ja varjualuses olev puit 100 ja rohkemgi aastat. Maltspuidus sisalduv vaik on vedel, lülipuidus aga tardunud. Soojal aastaajal niiske maltspuit sinetub mikroseente mõjul, mille tagajärjel on puit väli viimistluseks kõlbmatu. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilu puu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja
rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Puu koore keemiline koostis on väga keeruline, näiteks tamme, kastani, tsuuga puit ja koor sisaldavad parkainet e. tanniini (valge pulber, mida saadakse puukoorest, lehtedest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel). Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Peale orgaaniliste ainete sisaldab puit veel nn ekstraktiivaineid, vaike ja parkained. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Puidu keemiline koostis on kõikuv eriti tuha sisalduse osas, mis võib suurel määral erineda ka samal puuliigil. Tuha protsent oleneb puu kasvukohast, vanusest, kasvutingimustest jmt. Puidu põhikomponendid on : 1. tselluloos 40-50%; 2. hemitselluloos 25-35%; 3. ligniin ( puitaine) 20-30%. 4
Varem kasutati seda tööstuses endas kütteks, nüüd töödeldakse temast vaigutaoline sideaine aine plassmassitööstusesse. Kasvuprotsessis tekib ka veel teisi ühendeid: Vaik- kõigis puudes sisaldub vaiku, mõnes väga vähe, kasutatakse meditsiinis. Parkained- seda sisaldavad nt tamme, kastani, tsuuga puit ja koor. Kasutatakse värvi-, naha-, tindi-, ravimitööstuses. Parkainete sisaldus kasvab aastatega ja see on alati suurem lülipuidus kui maltspuidus. Kasvavas puidus tekivad veel järgmised lisaühendid e toitained: a)valgud- lehtedes, seemnetes, mahlas. Kogus kasvavas puus suurem suvel. b)tärklis- säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel läheb kogu tärklis puu kasvuks c)rasvad- esinevad põhiliselt seemnetes (va sarapuu, pärna puit- eriti oksad) d)suhkrud- nt kevadine magus mahlajooks. 2. Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks.
annaabi.ee 
