Kui hind on liiga madal, siis ostetakse küll palju, aga see ei kata tootmiskulusid. Monopol saab kehtestada sellise hinna, mille korral tema kasumid on maksimeeritud. Monopoli jõuks saab nimetada monopoli võimet hinda mõjutada ja kasumeid teenida. Monopolist saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Seda nimetatakse hinna diskrimineerimiseks. Seda tehes saab ettevõte suurendada oma kasumeid, müüb maha oma kauba nii, et saab igalt tarbijalt just sellist hinda, mis maksimeeriks tema kasumit. Näiteks saab tuua reisijate veo, kus bussifirma küsib õpilastelt ja pensionäridelt madalamat hinda. Kui neilt küsida samamoodi kõrget hinda, siis sõidetaks oluliselt vähem ja bussid oleks pooltühjad- ettevõtja ei saaks maksimaalset kasumit. Üksiku tootja seisukohast on konkurents pigem segav, sest palju lihtsam on tegutseda monopolistina. Ei pea muretsema konkurentide pärast ja tarbijatelt saab küsida seda hinda, mis maksimeeriks kasumit
Monopol, kus hüvist pakub vaid üks tootja, on tõenäoliselt kõige tarbijavaenulikum turuvorm, sest see võib viia tarbija ülejäägi (hinnavaru) vähenemiseni ja selle omandamiseni monopolisti poolt. Monopoliga on tegu, kui hüvist valmistab vaid üks ettevõte ja sellel hüvisel ei ole lähedasi asenduskaupu. Siis on tarbija sunnitud tarbima just selle ettevõtte toodangut. Monopolist saab turule tuua just sellise koguse (või määrata sellise hinna), mis maksimeeriks tema kasumi. Sageli peetakse monopoli ühiskonnale kahjulikuks. Kui tootmistehnoloogia mastaabiefekt on positiivne, siis tavaliselt koondub hüvise tootmine ühte ettevõttesse. Selles tootmisharus tekib loomulik monopol. Ressursside kasutamine on siis tootja seisukohalt efektiivne, kuid tarbijate heaolu väheneb (võrreldes täieliku konkurentsiga turusituatsiooniga).
Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane tulude/kasulikkuse jaotus. 5. Konkurentsimajanduse üldine tasakaal Üldise tasakaalu teooria – uurib tasakaaluseisundi kujunemise võimalusi ja tingimusi; heaoluökonoomika – annab normatiivse mõttemudeli selleks, et hinnata mida ja kui palju tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane; Pareto-efektiivne hüviste jaotus – sellised hüviste jaotused, kus ühe majapidamise heaolu on võimalik suurendada ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus – selline ressursijaotus, kus ühegi toote valmistatavat kogust ei ole võimalik suurendada mitte kuidagi teisiti, kui ainult mõne teise toote valmistatavast kogusest loobumise arvel; Edgeworthi kast
8.6. Konkurentsi mõju tarbijale Analüüsides erinevaid turustruktuure jõudsime järelduseni, et tootjad ja tarbijad näevad konkurentsi positiivseid ja negatiivseid omadusi erinevalt. Üksiku tootja seisukohast on konkurents pigem segav nähtus, sest märksa lihtsam on tegutseda monopolistina. Pole vaja muretseda konkurentide pärast ja tarbijatelt saab küsida just sellist hinda, mis maksimeeriks kasumid. Tarbijad omakorda eelistaksid teha sisseoste täieliku konkurentsiga turul, sest seal saab oma soove kõige väiksemate kuludega realiseerida. Turu toimimise erinevaid võimalusi iseloomustab joonis 8.3. Soetades erinevaid kaupu satume me tarbijatena mitmesugustesse turusituatsioonidesse. Minnes turule kartuleid ostma osaleme me tarbijatena turul, kus ettevõtjate vahel valitseb täielik konkurents. Sellisel turul on hind kõige madalam ja kogus mida pakutakse kõige suurem
kasuta. Kui aga kasulikkuslisa hüvise koguse suurenedes suureneb, siis on ratsionaalne tarbitavat hüvisekogust kindlasti suurenda, järelikult valikut pole! 3. Koolipoiss Jaanile andsid ekskursioonile minnes vanemad kaasa taskuraha 10 eurot, mida ta võis kulutada hamburgeri, šokolaadi, vee ja närimiskummi ostmiseks. Jaan soovis kasutada raha võimalikult otstarbekalt (tarbida ratsionaalselt) ja osta teha oma lemmikkaupade hulgast selline valik, mis maksimeeriks tema kasulikkuse ja mille maksumus jääks 10,5 euro piiresse (50 senti oli tal olemas). Teile on teada Jaani hinnangud nende hüviste nelja esimese ühiku piirkasulikkusele pallides (vt tabel) ja hüviste hinnad eurodes (vastavalt p1 2,5 ; p2 1,2 ; p3 0,8 , p4 0,45 ). Ühik MU 1 MU 2 MU 3 MU 4 1. 7,5 2,4 3,2 2,7 2
Oletame, et reisijateveoga tegeleb Eestis vaid üks ettevõte. Monopolistina võib ta küsida väga kõrget hinda ja ei pea ka kartma, et inimesed konkurendi kasuks otsustaksid. Kui inimesed on nõus kõrget hinda maksma, iseloomustab see antud hüvise kõrget väärtust ühiskonnale. Täieliku konkurentsi korral tooks selline kõrge hind turule uusi pakkujaid, aga monopolist ei pea arvestama iga tarbija soovidega ja pakub vaid sellises koguses, mis maksimeeriks tema kasumid. Kui puuduvad konkurendid, siis vaatamata kõrgele hinnale pakkumine ei suurene ning reisijateveo teenuse pakkumine jääb väiksemaks kui oleks ühiskonnale optimaalne. Tarbijate poolt makstav kõrge hind küll näitab, et antud teenus on vajalik, ent turg kõrgele hinnale ei reageeri ja jätkab pakkumist endises mahus. Seega on ettevõtete valitsev seisund turul konkurentsi piiravaks teguriks. Sellisel juhul võib üks või väike arv
Kuna turul on väga palju firmasid ja kõik toodavad identset toodangut, ei suuda üks firma turuhinda mõjutada. Kui firma hinda tõstab, siis nõudlus puudub, kuna identset toodangut pakuvad ka teised firmad. Tulenevalt sellest, et täieliku konkurentsiga turul tegutsev firma on hinnavõtja, siis selleks, et oma kasumit maksimeerida, saab ta valida üksnes erinevate tootmismahtude vahel Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid ja kogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Piirtulu tähistab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel Täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis sisuliselt tähendab seda, et ta müüb iga tootmismahu juures toodangut sama hinnaga.
Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane tulude/kasulikkuse jaotus. 5. Konkurentsimajanduse üldine tasakaal Üldise tasakaalu teooria uurib tasakaaluseisundi kujunemise võimalusi ja tingimusi; heaoluökonoomika annab normatiivse mõttemudeli selleks, et hinnata mida ja kui palju tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane; Pareto-efektiivne hüviste jaotus sellised hüviste jaotused, kus ühe majapidamise heaolu on võimalik suurendada ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus selline ressursijaotus, kus ühegi toote valmistatavat kogust ei ole võimalik suurendada mitte kuidagi teisiti, kui ainult mõne teise toote valmistatavast kogusest loobumise arvel; Edgeworthi kast
Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane tulude/kasulikkuse jaotus. 5. Konkurentsimajanduse üldine tasakaal Üldise tasakaalu teooria – uurib tasakaaluseisundi kujunemise võimalusi ja tingimusi; heaoluökonoomika – annab normatiivse mõttemudeli selleks, et hinnata mida ja kui palju tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane; Pareto-efektiivne hüviste jaotus – sellised hüviste jaotused, kus ühe majapidamise heaolu on võimalik suurendada ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus – selline ressursijaotus, kus ühegi toote valmistatavat kogust ei ole võimalik suurendada mitte kuidagi teisiti, kui ainult mõne teise toote valmistatavast kogusest loobumise arvel; Edgeworthi kast
sõlminud konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. 9.7. Konkurentsi mõju tarbijale Analüüsides erinevaid turustruktuure jõudsime järelduseni, et tootjad ja tarbijad näevad konkurentsi positiivseid ja negatiivseid omadusi erinevalt. Üksiku tootja seisukohast on konkurents pigem segav nähtus, sest märksa lihtsam on tegutseda monopolistina. Pole vaja muretseda konkurentide pärast ja tarbijatelt saab küsida just sellist hinda, mis maksimeeriks kasumid. Tarbijad omakorda eelistaksid teha sisseoste täieliku konkurentsiga turul, sest seal saab oma soove kõige väiksemate kuludega realiseerida. Soetades erinevaid kaupu satume me tarbijatena mitmesugustesse turusituatsioonidesse. Minnes turule kartuleid ostma osaleme me tarbijatena turul, kus ettevõtjate vahel valitseb täielik konkurents. Sellisel turul on hind kõige madalam ja kogus mida pakutakse kõige suurem. Kui me läheme poodi uut raadiot
Turundust pole vaja monopolis või käsumajanduses.) 1. tootmispõhisus- kõik leiab ostja, käive pole oluline; 2. tootepõhisus- hea toode müüb ise, reklaami pole vaja, reklaamiajastu 20-40. a- toote kohta peab olema teave, masskommunikatsioon, kvaliteet pisut langes, kuna oli majanduslangus. Turunduskontseptsiooni arenemine- Müügipõhine edendamine, ostule järgneks rahulolu, kordusost, sotsiaalse turunduse kontseptsioon 80.a alguses- peame looma oma tooted nii, et maksimeeriks kliendi rahulolu, kahjustamata tulevaste klientide juurdetulekut- ehk jätkusuutlikus, keskkonnamõju, suunamise teema, veebigeneratsioon Turunduse tähtsus- aitab kaasa vahetusprots toimimisele, aitab maximeerida tänase ja tulevase klientide rahulolu Turundus teavitab inimest nendest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võimalustest, mille järel inimesele on juba niikuinii vajadus siin vahendab turundus vajadust ja selle rahuldamist;
hinnateljelt välja lugeda arvatavasti kehtiva turuhinna. Ka siinkohal saab joonisel kujutada kasumit hinna ning keskmise kulude vahe ja koguse korrutisena: pii=(p-AC)q 4.10. Monopoli tasakaaluhinna ja koguse erinevused tasakaaluhinna ja kogusest konkurentsi korral Kuna monopoli puhul ei ole hind ettevõtte jaoks fikseeritud, ei saa piirtulu võrdsustada hinnaga, nagu konkurentsi korral. Monopolist saab turule tuua just sellise koguse või määrata sellise hinna, mis maksimeeriks tema kasumi. Konkurentsi korral tekib tasakaaluhind aga kooskõlas tarbijate ja mitmete pakkujate vahel. 4.11. Millal on monopol ühiskonnale ohtlik ja millal mitte (võrreldes teiste turuvormidega) Monopol on ühiskonnale ohtlik, kuna sellisel juhul on firmal õigus küsida tootelt maksimaalset hinda, mida ostja oleks nõus maksma, sellisel juhul on näha, et monopoli korral osa heaolust ühiskonna jaoks kaduma läinud.
Monopoli puhul piirtulu MR (langus suurem) ja piirkulu D ei lange kokku. Kasum on arutatav (K-B)*W ehk (P-ATC)*Q ? Kulud ja hind ei lange kokku- majanduslik kasum (kasum ühelt ühikult * kogus). Ei tooda minimaalsete kuludega Monopoolne hind on kõrgem kui konkurentsihind Monopoolne kogus on väiksem kui konkurentsiturgudel Heaolu kadu! Tarbija on sunnitud tarbima just selle tootja kaupa. Saab turule tuua just sellise koguse (või määrata hinna), mis maksimeeriks kasumi. Kasumin max MR=MC. MC ei võrdu p. Hind pole ettevõtte jaoks fikseeritud. Piirtulu sõltub nüüd toodetavast ja müüdavast kogusest. Kasumit maksimeerib optimaalne toodangumaht q (tasakaalukogus), mille korral piirtulu=piirkulu. Kui piirtulu on 3 kr ja piirkulu 2 kr, siis maksimeerimiseks peaks tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu. Koguse suurenedes väheneb hind, tulu siiski suureneb
selleks, et oma kasumit maksimeerida, saab ta valida üksnes erinevate tootmismahtude vahel (ja loomulikult iga tootmismahu korral oma kulusid 40 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 minimeerides, nagu eelmises peatükis kirjeldati). Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid ja kogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Seega tuleb kõigepaelt selgitada kogutulude ja piirtulude olemust. Kogutulud4 saadakse, kui korrutatakse müüdud toodangu maht toodangu hinnaga. Piirtulu tähisab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel. Joonisel 20
tarbijate gruppide vahel. Hinnadiskrimineerimist illustreerib joonis 8.8. Kui on võimalik müüa 4 ühikut kaupa hinnaga 6 krooni tükk on kogutulu 24 krooni. Hinda diskrimineerides küsitakse aga kahelt esimeselt tarbijalt toote eest 8 krooni ja kahelt järgnevalt 6 krooni. Kogutulu suureneb ja on nüüd 28 krooni. Kui oleks võimalik küsida igalt tarbijalt erinevat hinda, on tegu täieliku hinna diskrimineerimisega, mis maksimeeriks kogutulu. Hind Hind Hind 10 10 10 6 5 Tulem D Tulem 24 28 0 4 4 4 Kogus Joonis 8
on jämedad, hakkab puidu hind kahjustuste tõttu langema. Nii hinna- kui kvalitatiivse küpsuse puuduseks on see, et ei arvestata puistu kasvatamise kuludega. Kasumiküpsus e. majanduslik küpsus on vanus, mil puistu raiumisel saadakse maksimaalset keskmist puhastulu aastas. 55 Arvutamisel vaadeldakse maad ja sellel kasvavat puurinnet kui tervikut. Püütakse leida selline u väärtus, mis maksimeeriks avaldise u Au Dx (C uv ) x0 (5.4) u u puistu vanus; Au uuendusraiest vanuses u saadav puhastulu; Dx hooldusraietest vanuses x saadav puhastulu; C metsakasvatuslikud kulud; v iga-aastased halduskulud. Avaldis väljendab keskmist puhastulu aastas (kr/a) ning puistu vanust, mil see on suurim.
annaabi.ee 
