Millest on tingitud päikesepatarei paneeli ,,mosaiikstruktuur"? Selle põhjuseks on söövitamisega tekitatud ränikristallide pinna mikrotekstuur. Taolise tekstuuri karakteerne mõõde on kümneid mikroneid ja tema ülesanne on vähendada valguse tagasihajumist-peegeldumist ränikristalli pinnalt. Ränikristalli anisotroopia tõttu on sissesöövitatud struktuur anisotroopne: maksmiaalne tagasihajumine ei toimu mitte suunas, mis on risti ränikristalli pinnaga (makroskoopilise tasandiga) vaid normaali suhtes teatud nurga all suunas, mis on määratud (mono)kristalli orientatsiooniga. Ränipaneeli moodustavate kristallide erineva orientatsiooni tõttu tekibki suunatud valguse hajumisel täheldatav mosaiikpilt heledamatest ja tumedamatest aladest. Heledad triibud paneeli pinnal on voolu väljaviigud.
Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas elementaarlaenu olemasolu ameerika fsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS-Makroskoopilise keha elektrilaeng vib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust le kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud ssteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab he keha elektrilaeng suletud ssteemis muutuda ksnes nii, et lejnud kehade summaarne elektrilaeng muutub samapalju vastupidises suunas. See on elektrilaengu jvuse seadus. ELEKTRILAENGU THIS- on tavaliselt Q vi q. Elektrilaengu mthik SI- ssteemis on kulon (this: C)
massipunktide kineetiliste energiate summa: U=Ekin,i=NEkin=N3/2kT. 2Analüüsige isotermilist protsessi gaasilise süsteemi puhul. Kirjutage isotermi võrrand lähtudes gaasi olekuvõrrandist ja kujutage seda koordinaatides p ja V. Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus pV=cont:; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1=p2V2 ( NB! - rõhu ja ruumala suhet kujutab hüperbool ehk pöördvõrdelisus) . pV=m/M'R*T Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks jne.Termodünaamika esimene seadus energia jäävuse seadus termodünaamiliste süsteemide jaoks - väidab, et kõikides protsessides, milles süsteem osaleb: U=Q-W . Siseenergia on olekufunktsioon, soojusvahetus ja töö on protsessid. mida suurem on soojusvahetus, seda suurem on siseenergia. Kuna adiabaatiliseks loetakse protsessi, mille puhul soojusvahetust keskkonnaga ei toimu, jääb gaasi siseenergia sellises protsessis konstantseks.
kosmoseuuringutega seotud helkivate öö- ja pärlmutterpilvede patrullvaatlustele. Aastatel 196785 talvitudes tegid neid ka Reino Eller, Rein Randmets, Andres Tarand, Jaan Ojaste, Jaak Lembra, Enn Kaup, Vello Park, Heino Martihhin ja Vladimir Gussev. Kõrgemat atmosfääri uurivate aeroloogidena talvitusid Antarktises veel Rein Männik ning Aleksei Dorogotovtsev ja Sulo Kolje. Jüri Martin uuris 197172 suvel samblikke ja samblaid, kirjeldas makroskoopilise taimestiku poolusepoolset levikupiiri Ida-Antarktises ja dateeris maailma pikima Lamberti liustiku moreene. Tema käigu tõttu sai rikkamaks ka Tallinna botaanikaaia herbaarium. Enim on eestlastest Antarktikas oma uurimistöid teinud järvede uurija Enn Kaup, kes on ka aktiivne Eesti Antarktika-uurimisjaama rajamise eestvedaja. Ta uuris 1976. aastal Antarktise järvi ning mõõtis erakordsete omadustega Untersee mägijärve vee läbipaistvuseks 77 meetrit, mis oli suurim Maa
1. Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja...
seda teooriat. Tema kõige tuntumad avastused on arvatavasti 'Maxwelli võrrandid'. Maxwelli võrrandeiks nimetatakse lineaarsete osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on klassikalise elektromagnetvälja teooria aluseks. Elektromagnetvälja vaakumis kirjeldavad nii-öelda mikroskoopilised võrrandid kus , on laengu ruumtihedus on voolutihedus. Lineaarsetes keskkondades kirjutatakse elektromagnetvälja makroskoopilise võrrandiga: kus f on vabade laengute ruumtihedus, on vabade laengute voolutihedus, on elektriline induktsioon, on magnetvälja tugevus. Neid võrrandeid kirjutas ta 1864. aastal avaldatud raamatusse ,,Elektromagnetvälja dünaamilise teooria". Tekst põhines neljal võrrandil, ja ta kirjutas 1873. aastal teise töö ,,Traktaat elektrist ja magnetismist".
ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel.
Koevedelik (9l) Rakkude sisse jääv vesi (24l) Vere plasma (3l) Keha kogu vesi (36l) Rakkude vahele jääv vesi (12l) Veelahuste koosseis · Vedeliku ruumide elektroneutraalsus igas ruumis peab olema võrdselt (määratuna mEq/L) positiivsete (katioon) ja negatiivsete (anioon) laengute kandjaid (makroskoopilise elektroneutraalsuse printsiip) · Seejuures on eri ruumide vedelike koostis märgatavalt erinev Rakkude vahelises ruumis on oluliselt rohkem naatriumi (Na+) mida tasakaalustavad kloor (Cl-) ja bikarbonaat (HCO3-) Raku sees on peamiseks katioonideks kaalium (K+) ja magneesium (Mg2+), mida tasakaalustavateks anioonideks on valgud ning orgaanilised fosforühendid (cAMP, ADP, ATP) Raku sees on tüüpiliselt (NB! lihase väsimus) vähe vaba ioniseeritud Ca2+
Kõige paljutõotavamat väljavaadet teooria paikapidavuse testimiseks makrokosmilistes mastaapides pakub aegruumi virvenduste e nn gravitatsioonilainete peilimine. Noid laineid võivad tekitada äärmuslikult tormilised sündmused nagu ülisuure massiga objektide, nt mustade aukude, või äärmiselt tihedate objektide, nt neutrontähtede kokkupõrked. Üks füüsikute püsivamaid eesmärke on sellise teooria leidmine, mis ühendaks üldrelatiivsuse — makroskoopilise maailma toimimise aluseks oleva teadusliku „reeglistiku“ — ülitillukestes mõõtkavades aine ja energia käitumist suunava kvantmehhaanikaga. Taolise teooria, nn kvantgravitatsiooniteooria formuleerimise eelduseks võib aga olla olemasoleva üldrelatiivsusteooria Autor: 5 3. Mis on musta augu sees? Must auk on definitsiooni kohaselt ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei
puhul kõikidel gaasidel ühesugune. Seda nim unevrsaalseks gaasi konstandiks ja tähis on R. Medeleejev andis olekuvõrranditele sellise kuju: See on Medeleejevi Clapeyroni võrrands. Lähtudes molekulaarkineetilise teooria põhialusest, on tuletatud valem gaasi rõhu arvutamiseks: (m0=gaasi molekuli mass; V- molekuli kiiruse keskmine väärtus; n- molekulide konsentratsioon). Seda nim gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks. (Seob makroskoopilise suuruse rõhu mikroskoopiliste suurustega- molekuli iseloomustavate suurustega). Valem on nagu sillaks makro ja mikromaailma vahel. Kasutades molekuli keskmise kineetilise energia E valemit, saame kirj põhivõrrandi järgmisel kujul: Ideaalse gaasi rõhk võrdub 2/3'ga ühes ruumalaühikus sisalduvate gaasi molekulide keskmiseks kineetilisest energiast. Temperatuur. See on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt, st mida kiiremini liiguvad
tehtud tööga transportida 1 kg massiga pommi, kui on teada, et selle transportimiseks 1 meetri kaugusele kulub 9,8 J? Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus: pV = const ; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1 = p2V2 ( NB! - rõhu ja ruumala suhet kujutab hüperbool ehk pöördvõrdelisus). m p V = R T Leida T. M Made by Picasso. 3. Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks ning kirjeldage, · kuidas süsteemi siseenergia muutub soojusvahetuse ja töö tegemise käigus (tööd tehakse siis, kui süsteemi (vaadeldava keha) ruumala muutub), · kuidas muutub süsteemi siseenergia adiabaatilise protsessi käigus, · kuidas muutub süsteemi siseenergia isokoorilise protsessi käigus?
kirjeldamisel on informatiivsem jälgida hoopis kihilisust. Kihilisus kujuneb ebaühtlase või tsüklilise settimise käigus. Kildalised tekstuurid iseloomustavad peamiselt moondekivimeid, millele on mõjunud ühesuunaline rõhk. (1) Tekstuur väljendab kivimi siseehituse omadusi, mis on tingitud tema koostisosade ruumilisest paigutusest: orienteeritusest ning jaotusest kivimis. (1) Mineraalse koostise kõrval on struktuur ja tekstuur kivimi kõige olulisemad makroskoopilise määramise tunnused, mis peegeldavad nii kivimi tekkeprotsesse, kui ka temas toimunud hilisemaid muutusi. (1) 3. Kivimite klassifitseerimine Kivimite klassifitseerimine on mineraalidega võrreldes mõnevõrra komplitseeritum. Erinevate kivimtüüpide mineraalne ja keemiline koostis on püsivad vaid teatud piirides, mistõttu ei saa koostis olla kivimite süstematiseerimise ainsaks ja peamiseks aluseks. Kivimite omadused tulenevad nii neid moodustavate mineraalide
Oskar Ohakas Üks Rakvere Gümnaasium 2011 ELEKTER 1. Elekterilaeng Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka elektromagnetiliste jõudude tekitamisena ja nendele allumisena. Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida tinglikult nimetatakse positiivseks elektrilaenguks ehk positiivseks laenguks ja negatiivseks elektrilaenguks ehk negatiivseks laenguks. 2. Elektrilaeng kui füüsikaline suurus Elektrilaeng ehk laeng ehk elektrihulk on füüsikaline suurus, mis
milles kindlustatakse ettenähtud optimaalne soojusreziim või jahutusreziim. Lihtsamad soojusleviku viisid Keha erinevate osade vahel või erinevate kehade vahel. Lihtsamad soojusvahetus liigid oleksid järgmised: 1. Soojusjuhtivus 2. Konvektsioon ja konvektiivne soojuslevik. 3. Soojus kiirgurs. Soojusjuhtivuseks nim. soojuse leviku protsessi kehade sees, mis on esile kutsutud keha microosakeste liikumisest ja omavaheliest kontakteerumisest. Temp. vahe olemasolul kehas ja mis toimub ilma keha makroskoopilise liikumiseta. Liiguvad ainult mikroosakesed ja põrkuvad kokku. Mikoosakesed on aatomid, elektronid, molekulid, ioonid. Kui mingit tahket keha ühest otsast kuumutada, siis lõppuks on teine ots ka kuum. Seda soojusjuhtivust nim. soojuse leviku mikrovormiks. Soojusjuhtivus leiab aset kõikides kehades, nii tahketes, vedelates kui gaasilistes, kuid mõnedes kehades on see väga intentsiivne. Puhtal kujul ainult esineb see soojusjuhtivus ainult tahkes kehas. Tahkes levib kõige paremini
Vaigukäike esineb rohkesti nt männil, kuusel ja seedril, lehisel vähem ja kadakal, jugapuul, elupuul puuduvad üldse. Nulul paiknevad vaigukäigud koores. Aastarõngaste eristatavus – suhteliselt selge okaspuidu (kuusk, mänd, lehis) puhul. Rahuldavalt määratav rõngassooneliste lehtpuude (tamm, saar, jalakas) puhul. Raskesti määratav hajulisooneliste (kask, pärn, pappel, vaher) lehtpuude puhul. (Säsikiired – kõigis puittaimedes leiduvad makroskoopilise karakteristikuna säsikiired. Need toimivad kasvavas puus toitainete transpordikanalitena (horisontaalsuunas koore all asuva niine ja puidu) ja säilituskohana. Säsikiired koosnevad õhukeseseinalistest rakkudest, mis on orienteeritud radiaalselt. Säsikiired võivad olla: • Väga kitsad – iseloomulik OP, need on kõige paremini nähtavad helkivate täppidena puidu radiaal-lõhestuspinnal • Kitsad – palja silmaga paremini nähtavad radiaalpinnal (kask, vaher, haab)
Elektrostaatika põhiülessanne on elektrivälja kuju leidmine laengute juhtide dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi. Elektrivälja kuju järgi on võimalik arvutada ka laengutele mõjuvaid jõude. Elektrivälja kuju arvutamise üks põhivõrrandeid on Poissoni võrrand. Elektrostaatika aluseks on Coulombi seadus, millele 19. sajandi esimesel poolel lisandus vajalik matemaatiline teooria. Elektrilaengu jäävuse seadus Makroskoopilise keha elektrilaeng võib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust üle kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud süsteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab ühe keha elektrilaeng suletud süsteemis muutuda üksnes nii, et ülejäänud kehade summaarne elektrilaeng muutub samapalju vastupidises suunas. See on elektrilaengu jäävuse seadus. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda
• Sekundaarsed KNS infektsioonid: meningiit, ajuabstsessid. Ajuabstess: krooniline infektsioon palaviku, peavalu, fokaaldefitsiidiga (sõltuvalt aeglaselt areneva abstsessi lokalisatsioonist). KNS haaratus tekib kuni 1/3-l patsientidest. Diagnostika. Mikroskoopia on tundlik, suhteliselt spetsiifiline, kui on näha hargnevaid osaliselt happekindlaid organisme. Kultuur on aeglane, võib vajada selektiivseid söötmeid. Perekonna tasandil saab identifitseerida mikro- ja makroskoopilise välimuse järgi. Liigitasandil on enamasti vaja genoomi analüüsimist. Ravi ja profülaktika. Ravitakse antibiootikumidega, näiteks sulfoonamiididega, haavakorrastusega. In vitro toimivad ka amikatsiin, imipeneem, tsefalosporiinid, aga nende in vivo toimimine on tõestamata. Ravi peaks dissemineerumise tõttu kestma 6 nädalat või kauem. Ekspositsiooni vältida ei saa, kuna Nocardiae on üldlevinud. Rhodococcus
* Kõigest eespool lähtudes oletatakse, et praegu Maad asustavad kõrgemad taimed ongi tekkinud rohevetikatega ühisest harust. * Tuumade arv ja kuju või suuresti varieeruda. * Liikumisorganoidiks on vibur (või viburid). * Paljunemine toimub kas pooldumise (üherakulistel) või talluse tükeldumise teel (hulkraksetel). * Sagedaseim paljunemismoodus on zoospooride (rändeoste) teke. (Botaanika II) HK MÄNDVETIKTAIMED * Sisaldab umbes 300 makroskoopilise tallusega liiki. Elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, järvedes, kraavides ja lompides. Mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja kuumaveeallikates. Nad soodustavad madalaid järvi kinnikasvamises, samas on nad kaladele varje ja kudemispaigaks. Nad on toiduks veelindudele. * Välimuselt ja suuruselt (5-50 cm) meenutavad nad osje. * Rakud on noorelt ühetuumalised, vananedes aga muutuvad hulgatuumalisteks. Kahekihilise rakukesta väliskihti ladestub sageli lupja.
Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse kolmes läbilõikes ehk kolmes suunas: *Ristlõikes ehk otslõikes *Radiaallõikes *Tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid: *aastarõngad *maltspuit ja lülipuit *sooned *säsikiired *vaigukäigud *säsi Aastarõngad Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid ehk aastarõngad. Elusa puu areng on tsükliline; kevad-suvi-sügis on kasvuperiood – puu kasvab jämeduses ja pikkuses ning talvel puu puhkab – kasv seiskub. Kasvuperioodi alguses on puidu juurdekasv kiire ja tekkivad rakud on õhukeseseinalised – kevadpuit
Need pinged on juhusliku iseloomuga ning Kolmtelgse surve seade koosneb hermeetiliselt suletavast kambrist, mille sisse esitatud andmed ei ole alati ühesugused. Põhjuseks on erinevad meetodid nende suurust ei ole sisuliselt võimalik hinnata. Seepärast kasutatakse asetatakse silindriline proovikeha. Kambri seinad on tavaliselt läbipaistvad, et pinnase tugevuse määramisel, mis olid aluseks võrdlusel pinnasemehaanikas keskmise, makroskoopilise pinge mõistet. See jälgida proovikeha deformeerumist ja purunemist koormamisel. Kambri kaant penetratsioonitakistusega. tähendab jõudu kogupinna, nii terade kui pooride summaarse pinna läbib varras, mille kaudu saab proovikeha koormata vertikaaljõuga ja mõõta Savipinnaste dreenimata nihketugevuse ja plastsuse vahel on üldtuntud kohta
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
allapoole, see tähendab z mõõdab sügavust. Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. Seega tekivad reaalselt pinged terade sees omavahelistes kontaktpunktides üleantavate jõudude toimel. Need pinged on juhusliku iseloomuga ning nende suurust ei ole sisuliselt võimalik hinnata (joon. 6.2). Keskmine pinge Joonis 6.2 Tegelik ja keskmine pinge pinnases Seepärast kasutatakse pinnasemehaanikas keskmise, makroskoopilise pinge mõistet. See tähendab jõudu kogupinna, nii terade kui pooride summaarse pinna kohta. Kuna pinnase osakesed on küllalt väiksed, siis selline pingete käsitlus ei põhjusta vastuväiteid, kuigi tuleb pidada silmas, et tegelike terades esinevate pingete maksimaalsed väärtused võivad ületada keskmist pinget sadu kordi. Samuti peab teadma, et teradevahelised kontaktpinged mõnedes punktides võivad ületada hõõrdejõu, samal ajal kui tervikuna pinnase nihketugevus ei ole ammendatud
86 kaupa. Valguse osakesi ehk footoneid kirjeldab aga kvandienergia võrrand E=hf, kus f on laine sagedus ja h on Plancki konstant väärtusega 6,62*10-35 J*s. Aju lähitsooni ehk kvaasistatsionaarsed väljad Kui makroskoopiline keha on elektriliselt laetud, ümbritseb seda keha elektriväli. Selle laengu moodustavad laetud mikroosakesed ( ehk elementaarlaengud ). Makroskoopilise keha laeng ja mikroosakeste laengud võivad ajas ja ruumis olla püsivad. Sarnaselt makroskoopilise keha laenguga on tegelikult sama ka inimese ajuga. Näiteks kõik neuronid laenglevad ja seega aju on nagu „üldiselt laetud“. See tähendab omakorda seda, et inimese peaajus eksisteerib üldine elektriväli. Kuna ajutegevus inimese elujooksul ei lakka, siis aju üldine elektriväli on ajas ( mitte küll kõikides ruumipunktides ) pidevalt eksisteeriv
annaabi.ee 
