sugukonda kuuluv taimeperekond ·Tähtis teravili ·Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena · Nisu kasvab kuni 2m kõrguseks ·Nisu on tuultolmleja Nisu levik Nisu levik Nisu levik ja kasvatuspiirkonnad · Eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana · Peamised eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL Nisu kasutamine · Nisust tehakse jahu ja jahust saia ning makaronitooteid · Nisujahu kasutatakse paljudes küpsetistes ja muudes toitudes Ajalugu · Nisu on umbes 9000 aastat vana · Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba · Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Genoom · Teadlased on avastanud 2010-ndal aastal äärmiselt keerulise genoomi · See võib päästa maailma näljahädast · Hakatakse uusi sorte välja aretama Aitäh kuulamast!
Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import manna, sepikujahu jms) Nisu liigid Kultuurnisu liike on ligi 20, mis jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest Tähtsimad liigid on: a) pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) b) kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal b) suvinisu - külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu Huvitavat Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja
poolsaarterohke; Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks; 14.12.12 2 Kreeka köök Toitude eripära: üsna tervislikud toidud toorõli, mis pressitakse värsketest oliividest toidud on värvikirevad ja aromaatsed eeskätt kasutatakse kergelt kättesaadavaid kohalikke produkte leiba, küpsetisi, makaronitooteid, värskeid puu- ja juurvilju, kala ja oliivõli Käiku lähevad peaaegu kõik kohalikud loomaliigid, kusjuures paljude retseptide koostisse kuulub ka sisikond. Kasutatakse ka palju hapupiimatooteid 14.12.12 3 Kreeka köök Või on asendatud oliivõliga, mis annab vahemeremaade
kolesteroolitaset küllastunud rasvhapete sisaldus toidus. Teiseks müüdiks on näiteks see, et kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks. Olen ise ainult kuulnud, et makaronid teevad paksuks. Tegelikkus on see, et kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooteid ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikas on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste need kõik annavad päris palju energiat. On räägitud, et pruun suhkur on kasulikum kui valge suhkur. Tavaliselt saadakse pruun suhkur melassi lisamisel valgetele suhkrukristallidele. See tõstab veidi pruuni suhkru mineraalainete sisaldust, kuid tervisele see mõju ei avalda. Pruuni ja valge suhkru maitseomadused on
Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see võib olla vaevu vedelikuga kaetud või ulatub vedelik vaid 1/3 - 1/2 toiduaine kõrgusest. 6. Veeaurus keetmine Keedetakse toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil.
täiendatakse lisanditega nagu mädarõigas, sibul, juust, maitseroheline jne. Blanseerimine - kuumutamine vees või aurus. Broiling grillimine. Brunoise - köögiviljade 1-2 mm suurusteks kuubikuteks lõikamine. Barbecue - ameerikapärane nimetus õues grillimisele. Dekoorimine - dekoorkihi kandmist niiskele lihapinnale eesmärgiga muuta maitset ja välimust isuäratavamaks. Durumjahu - ehk kõvateralise nisu jahu kasutatakse siis, kui ei soovita venivat konsistentsi. Enamus makaronitooteid valmistatakse durumjahust, samuti pitsataigent. Flambeerimine - toidule valatud kange alkoholi süütamine, nt. konjakit, likööri või muud kanget alkoholi. Fond - leem või kontsentreeritud puljong. Fondüü - kuum juustukaste. Fruktoos puuviljasuhkur. Garneerimine - lisandiga varustamine, ehtima, kaunistama. Glaseerimine - küpsetise katmine suhkruglasuuriga. Gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt. Gastronoomia kokakunst.
Croissant- kohev sarvesai. Culinaire- köök ja toiduvalmistamise oskus. Ladina keeles culinarius tähendab lihtsalt kööki. Dariool- väike silindrikujuline metallvorm; ka igasugune roog, mis selles vormis on valmistatud. Darioolides valmistatakse portsjonroogi - pudinguid, kreeme, väikseid küpsetisi jms. Dip- kaste, millesse kastetakse suupisteid. Drazee- hernesjas kompvek või ravimpill. Durumjahu- kõvateralise nisu jahu, kasutatakse siis, kui ei soovita venivat konsistentsi. Enamus makaronitooteid ja pitsataigen valmistatakse durumjahust. Entré-roog - väike eelroog, millega alustatakse söögiaega ja mis serveeritakse enne põhirooga Fariinsuhkur-fariinsuhkur on pehme pruun suhkur, millesse on segatud siirupit - sellest ka tume siirupikiht suhkrukristallide pinnal. See on niiskevõitu suhkur. Fenkol- meenutab tihedakasvulist tilli. Fenkoli küpsetes, kuivatatud viljades, mida kasutatakse maitsestamiseks, on meeldiv, veidi aniisipärane maitse ja aroom., kasutatakse kalaroogades. Selle
(95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetakse tangaineid, makaronitooteid, liha jne. • Omas mahlas keedetakse rohkelt vett sisaldavaid toiduaineid (värske aedvili). Keedunõu kaetakse hästi sulguva kaanega või keeratakse toiduaine fooliumisse, et küpsemisel moodustuv vedelik ei pääseks välja ja toit ei jääks keedunõu põhja kinni. PRAADIMINE • Praadimine on toiduaine kuumutamine pannil, kasutades toiduaines olevat rasva ning erinevaid vedelaid (õli) ja kõvasid (või, margariin) rasvu või nende segu. Praadimistemperatuur sõltub
kuldpruuniks Iseseisva roana Lisandiks keedetud kartul või kartulipüree hapukoore- või mädarõikakaste toorsalat ja maitserohelin Taignas praetud seened Valida ühesuurused seened, kasta taignasse ja fritüüris praadida Serveerida sõmera riisi, hapukoorekastme või muu kastmega ja maitserohelisega. Küpsetatud seenetoidud Seenevormitoidud Lisaks seentele köögivilju, liha ja vorstitooteid, tangaineid ja makaronitooteid, juustu. Valmistamine: seened koos sibulaga kuumutada rasvaines laduda kihiti koos teiste toiduainetega ettevalmistatud vormi valada üle muna-piimasegu või muna-piimakaste pind määrida hapukoorega või panna peale võitükikesi, raputada riivsaia 250ºC 35-45 min. Lisandiks toorsalat ja maitseroheline NB! Lisades vahustatud munavalged, saame kohevad vormiroad. Üleküpsetatud seened Värsked seened tükeldada, kuumutada rasvas, lasta vedelikul auruda, lisada jahu ja
Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest. Tähtsimad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse talinisu ja suvinisu. Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal. Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu. Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989 RUKIS Heino kiige järgi
kulukas, seetõttu on odavam sisse osta Eesti toidukaupade positsioon siseturul Eestimaisete toodete kaubagrupid, mis on märgatavalt odavamad välismaisetest - mahl, viin, makaronid, küpsised, kohupiim, toiduõli, juust Eestimaiseid toidutooted, mis on kallimad kui välismaised - tomat, värske kurk, veiseliha, lihakonservid, jäätis, keeduvorst, nisujahu Eestis võiks senisest rohkem toota – makaronitooteid, sest eestimaine on odavam kui välismaine ning siis ei peaks neid nii palju sisse importima Köögi- ja puuviljade, pähklite ning teistest taimeosadest toodete import Eestisse (eurodes) Kreeka Tai Taani Türgi Rootsi Tšehhi Itaalia Hispaania Austria Ungari Holland Soome Saksamaa Leedu Läti Poola 0 2000000 4000000 6000000 8000000 10000000 12000000
sobivate lisanditega. Suppe võib liigitada: Keetmiseks tarvitatavaid vedelike järgi, valmistamise tehnoloogia järgi, serveerimis temperatuuri järgi, põhimaitset andva toiduaine järgi. Supi liigid: 1.)Selged puljongid e. konsomeed. 2.)Püreesupid. 3.)Veloute-supid. 4.)Kreemsupid. 5.)Bisque-supid. 6.)Piimasupid. 7.)Soolakad supid. 8.)Magusad supid. 9.)Rahvuslikud ja regionaalsed supid. 27. Piimasupi valmistamine. Piimasupi täiteks kasutatakse: Köögivilju, makaronitooteid, kala, tangaineid ja nendest valmistatud klimpe. Enne kuumtöötlemist vajavad toorained keetmist, väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ja supp keedetakse lõplikult valmis. Piimasupid maitsestatakse valmistamise lõpus soola ja suhkruga. 28. Buffee- iseteeninduslaud. On olemas külm buffee ja kuum buffee. 29. Kirjelda eestipärst hapukapsasuppi. Pane liha külmaveega keema, riisu vaht. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangu, riivitud porgand ja sibul
Lõpuks lisatakse ettevalmistatud tarrendaine. Kreem segatakse hästi läbi ja pannakse kohe tarduma. Muna-piima seguga kreemide valmistamiseks keedetakse esmalt muna-piimakaste ning jahutatakse see 25 ´C-ni. Vahukoorele lisatakse jahutatud kaste, maitseained ja ettevalmistatud tarrendaine ning segu pannakse kiiresti serveerimisnõudesse või vormidesse tarduma. Magusad vormiroad Magusate vormiroogade valmistamiseks kasutatakse : · Leiba · Saia · Putrusid · Makaronitooteid · Kohupiima · Mune · Värskeid puuvilju · Külmutatud või kuivatatud puuvilju ja marju · Köögivilju · Puuvilja- ja marjamahlu · Keediseid Magusate vormiroogade maitsestamiseks kasutatakse suhkurt, vanilli, kaneeli, sukaate, maitsetaimede ürte, tsitrusviljade koort. Vormiroogade valmistamiseks asetatakse ettevalmistatud toiduained rasvainega määritud ja riivsaia või mannaga üle raputatud vormi, valatakse üle muna-piimaseguga. Muna võib eelnevalt olla ka
väikelastele Toiduvalmistamise tehnoloogia I 2013/2014 Al dente on Itaaliast pärinev mõiste, mis tähistab pasta ehk makaronide ja köögiviljade valmidusastet. Durumnisujahu ehk kõvateralise nisu jahu kasutatakse siis, kui ei soovita venivat konsistentsi. Enamus makaronitooteid valmistatakse durumjahust, samuti pitsataigent. täisterajahu. Valida 5 erinevat pastakuju, tuua nende kasutusvõimalused Spiraalid. Sobib iga kastmega, võib kasutada salatites, ühepajatoitudes. Alfabeet Need on laste lemmikud. Kasutatakse tavaliselt suppides. Jumbo kilbikesed Sobib kõige paremini oma lemmik lisanditega. Vaguni Rattad Nendest tulevad väga huvitavad salatid, ühepajatoidud.Võib süüa ka kastmetega.
neli tootmisüksust. 5 Mustamäe tehases valmistati kuuel tootmisliinil leiba ning kahel saia. Pagaritöökojas valmistati vigursaiu. Lasnamäe tehases oli neli saia- ja kaks väikesaia tootmisliini. Samuti oli tehasel maisikepi- ja kondiitritsehh, kus valmistati torte, keekse ja kooke. Suur-Patarei tänaval asuvas tehases valmistati vormileiba ja -saia. Hobujaama tänava tehases valmistati makaronitooteid. Tootmisüksused asusid üle kogu Tallinna. Laia tänava tootmisüksuses valmistati väikesaiu, Mulla tänaval maguskuivikuid ja keekse ning Graniidi tänaval küpsiseid. Lomonossovi (praegusel Gonsiori) tänaval asus pikki saiu valmistav tootmisüksus. Alates 90. aastate algusest keskendus Leibur peamiselt pagaritoodete valmistamisele. 1991. aastal loodi riigi aktsiaselts Leibur. Ettevõte erastati 1993. aastal, mil Leiburi
10. Kuidas valmistatakse köögiviljavormitoite? Valm. Mass peenestatud köögiviljadest, jahust, munadest, piimast või koorest, maitseained ja asetatakse rasvainega määritud ja riivsaiaga üleraputatud vormi, määritakse pealt hapukoorega ja pustatakse üle riivsaiaga. Toit piserdatakse võiga ja küpsetatakse. 11. Milliseid toiduaineid kasutatakse ühepajatoitude valmistamiseks? Kasutatakse koos köögiviljadega : liha, kala, vorste, seeni, tangaineid ja makaronitooteid. 12. Millega maitsestatakse ühepajatoitu? Vürtse, maitsetaimi. Sobivad ka maitseained, mis sobivad kõikidele teistelegi köögiviljatotudele. 13. Kuidas valmistatakse ühepajatoitu? Toiduained pannakse keema valmistamise järjekorras. Toiduained tükeldatakse kuubikuteks, keedetakse vähese vedelikuga, auruga või hautatakse. Maitsestatakse 14. Milliseid seemned sobivad idandamiseks? Puhastamata elujõulised seemned. Nt rukkis, kaer, nisu jne. 15. Kuidas seemneid idandatakse?
Üle poole maailma elanikkonnast kasutab toiduks nisu. Nisutera sisaldab inimorganismi normaalseks arenguks palju: - valke, - aminohappeid, - vitamiine (B-rühma, PP jt). 17. Millised on kaks tähtsamat nisu liiki? Tähtsaimad liigid on: - pehme nisu ehk harilik nisu (saianisu; toodangumaht moodustab üle 90% maailmas kasvatavast nisukogusest), - kõva nisu (tehakse makaronitooteid), - speltanisu. 18. Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? Mõjutavad mitmed tegurid: - agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. Et kvaliteedinäitajad sõltuvad sordist, jääb teiste tegurite mõju ~ 30% ulatusse.
kaubandusettevõtetega. Kokku on erinevaid tarnimiskohti rohkem kui 1500. Meie kliendid on supermarketid, keskmised ja väiksemad kauplused. Kaupadega varustavad meid 51 tootjat 20 erinevast riigist. Tarnijate arv on viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud. Lisaks ostame tooteid ka paljudelt kodumaistelt firmadelt. Põhilised kaubaartiklid on puu- ja köögiviljakonservid ning maiustused. Peale selle müüme makaronitooteid, teed, kohvi, maitseaineid, toidukontsentraate, kastmeid, toiduäädikat, mittealkohoolseid jooke, kuivaineid ja kosmeetikatooteid. 95 % kaubavalikust moodustavad toidukaubad. Kokku on kaubavalikus üle 800 erineva tootenime. Tootevalik gruppide lõikes Maiustused Soolased snäkid Köögivilja-, puuvilja-, kala- ja lihakonservid Kohv, tee, kohvikoor Makaronitooted Kastmed, ketsup, majonees Maitseained, puljongid ja kiirtoidud Karastusjoogid, siirup, alkohol Tööstuskaubad
mitmekesine ning sisaldama piisaval hulgal olulisi toitaineid. Peamised toitained, mida inimene oma toidust peab saama on järgmised: Valgud (ehk proteiinid) Peamised toiduaineid, mis sisaldavad hulgaliselt valke on tailiha, linnuliha, kala, kohupiim ja teised piimatooted, munad, pähklid ja kaunviljad. Süsivesikud (ehk sahhariidid) Süsivesikud on organismis peamiseks energiaallikaks. Sahhariide on võimalik saada süües puuvilju, juurvilju, pagari- ja makaronitooteid, teravilja helbeid, müslit, putrusid, kartulit ning juues mahlu. Lisaks sisaldavad teraviljatooted hulgaliselt kasulikke taimseid kiudaineid, mineraale ja vitamiine. Rasvad (ehk lipiidid) Rasvad jagunevad peamiselt loomset päritolu küllastatud (loomaliha, sealiha, munad, pekk, koorevõi, rõõskkoor, jäätis, juust täispiim) ja küllastamata, peamiselt taimeõlideks (oliivi-, päevalille-, maisi-, rapsi- ja sojaõli). Oluline on teada, et liigne rasv organismis
Kohupiimapudinguid keedetakse pudinguvormis vesivannil või küpsetatakse praeahjus. Mass tõstetakse võitatud vormi ja keedetakse vesivannil 20 - 30 minutit. Pudinguid praeahjus küpsetades tuleb neid eelnevalt pealt hapukoorega määrida ja võiga piserdada. Küpsetatakse 20 30 minutit 175 180 'C juures. Kohupiimapudinguid serveeritakse kas küpsetusvormis või sellest välja võetuna koos hapukoore või magusate kastmetega. Magusad kohupiimavormid võib kasutada tangaineid ja makaronitooteid, samuti rosinaid ja teisi kuivatatud puuvilju ja marju, pähkleid. Nende maitsestamiseks kasutatakse vanilli, riivitud tsitrusviljade koort ja suhkrut, samuti essentse. Kohupiimavormide valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiima hulka jahu või manna, lahtiklopitud munad, maitseained, ja muud retseptis näidatud ained. Mass valatakse 3-4 cm paksuse kihina võitatud vormi ja küpsetatakse praeahjus 20 30 minutit keskmises kuumuses. Soolaseid kohupiimavorme
Praetud kala võib maitsestada enne või pärast praadimist marinaadiga. Praetud kalade juurde serveeritakse: külmi võisid (maitserohelisevõi, mädarõikavõi); hollandi kastmeid, bernookastmeid; heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmeid; keedetud, hautatud, praetud köögivilju; praetud seeni, seenepüreesid; keedetud ja küpsetatud kartuleid, kartulipüreesid; kreveti- ja krabipüreesid; sõmerat riisi; keedetud makaronitooteid; maitserohelist, maitsetaimede ürte; sidrunit; toorsalateid; kooreta keedetud mune, munahüübeid. Praetud kalu võib serveerida ka külmalt. --------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1. Kirjeldage kalade sisikonna eemaldamise võtteid. 2. Kirjeldage kalade puhastamist soomustest. 3. Kirjeldage kalade fileerimist. 4. Kirjeldage kalade maitsestamise võimalusi. 5
annaabi.ee 
